Et siis eili juhtus säändene lugu. Ma nagu tavaliselt olen kobrast ikka raudadega püüdnud, nii ka sel korral, panin rauad sisse (kahele väga käidavale rajale), ja kolme öö jooksul ei miskit. Üks siis tiigile viiva raja pääle (tiiki sisse), ja teiene üle tee (nu, seal põhiline elupaik, tammid, urud jme), tammist alla viivale rajale. Aga eile uuesti kontrollimas käies polnud ikka midadgi (no, võtab nõutuks, kas tõesti nii ettevaatlikuks muutunud). Aga kuna tiikide peal vahel ka parte juhtub olema, siis oli püss kaasas. Üle tee minnes, nägin, et üles paisutatud kohas lainetab (no, arvasin, et äkki part, kell oli 5 päeval), astusin siis tammile ja kõrval läks siis kobras, korralik veesammas mõtles ainult, et niisutab mind väheke. Ja välj tuli ta 8 meetri pärast, nu, seal roogu ja ka kaldavall üles (milles ka urud paiknevad). Nii kui pea välja pistis ja kaldale ronima hakkas panin vastu pead plõksu ära, jäi kohe maha. Kuna mul oli nr.5 pauk sees, siis olin ise ka üllatunud, et maha jäi (sellest foorumist oli meeles, et Serx on lasknud, ja sellise distantsi pealt on haavlivihk üsna koos veel, selle pärast üldse lasin). Ja siis oli vaja jõuda koprani. St. jooksin teele tagasi, püss maha, vest seljast (telefuun jms taskus) ja siis üle 1.5 m pikkuse libeda palgi (sellelt olen libastunud ka täiesti niisama üle minnes, aga siis sai ainult 1 jalg tõsisemalt märjaks). sealt edasi oli koprani paar meetrit, sain ta kätte. A teisel eluvaimu veel küll, kui rabelema hakkas, siis surusin ta maha ja hakkasin mõtlema, et mis edasi (sel ajal lõi kobras hambad maas olevasse oksa
), püss teisel kaldal, nuga pole, kobras mingi 15-20 kilo, sõbrad (kes niisama kaasas, üks neist autojuhina) olid mingi 100 meetrit eemal autosse jäänud, seniks kuni ma ära käin... ja ees 1.5 meetrit kitsast ja libedat palki... aga ega midagi üle jäänud, rabelev kobras eel, kätevahel, tegin pisukese spurdi ja sai elusalt üle, kobras teele kukk vinna, sõrm päästikule... ei midagi... teine kukk vinna. ei midagi... krt... vale päästik. Nujah, siis sai ikka korralik lask ka tehtud.
Aga põnevust oli küllaga. Samas, tavaliselt istu vagusi... sääda sääski, siis on nii pime, et lasta enam ei näe: Ja siis nüüd, kell 5, raudade kontroll, püss kaasas pardi jaoks, ja kobras käes, kuidagi kiiresti käis see asi.
Nii. et laskmisel tasub siis eriti hoolas olla... väga palju praaki juhtub, paned laksu pähe, aga ikkagi läheb minema. Sellepärast eelistangi enamasti raudadega püüda, ja lasta muid ulukeid.
Kraavid ja kaldad on nii rohtu kasvanud et ligi pääs suht võimatu.Aga noh oma laiskus oleks tulnud ikka varem vikat pihku võtta ja tööd teha.Nüüd pole muud kui murda läbi nõgeste ja muu sodi omale teed kraavi äärde.