Jääger-online jahindus foorum

Poisid! Ajate sellist juttu,et asi on juba ammu eetikast kaugel .Madalal veepeal ujuvat parti lastes on tegu laskeohutusega!!!

Kui eetiline see asi on ei oska kommenteerida, kuid ise pole magavat looma lasknud. Ega päris liha järel ka metsas ei käi. Jaht tähendab ikkagi minu jaoks midagi muud, osalt puhkust osalt mängu metsa elukatega ja niisama looduse nautimist.

Pole eetiline jne...!? Lase maha ja kõik! Ära käi ja plääguta kõigile looma laskmisest. Minu jaoks on kirjutamata seadus: JUTT JÄÄB METSA!!
Mismoodi, kuidas, kui palju ja millega lasid on oma asi!
Aga tegelt on ajujaht üks "naljakamaid" jahte!? Loomad jooksevad, mehed paugutavad, aga loom läheb ikka ära!

tsuks kirjutas:Ei ole see rebasejaht nii lihtne- koha võib sissesööta küll- ja rebane isegi tuleb ja õgib ennast segaseks- magama keerab- a vat vaderil üks viga ju- norskama kipub- ja sellega jahimehe kantsiotsas ülesäratab! Oleks siis püssijärgi rabaks teine või vilistaks- esimene asi profülaktikamõttes sõimatakse maailm täis (mõtetes) ja peale suurt ringutust ja aigutust mindakse kusele ja silmadega jälgitakse surisevanaudingulõppedes- kuda üks järjekordne rebane kavaldas ühe jahimehe üle!

tegelt sul õigus kyll. ää niigi paelu ku keski om viitsind kantsli teha
ja mõnda repast säält näeb.

Jahimeez kirjutas:Kui eetiline see asi on ei oska kommenteerida, kuid ise pole magavat looma lasknud. Ega päris liha järel ka metsas ei käi. Jaht tähendab ikkagi minu jaoks midagi muud, osalt puhkust osalt mängu metsa elukatega ja niisama looduse nautimist.

Ku kellgil õnnestub magavat (või tegelt ennastpeitvat) looma näha
om ästi kyll lännu-sa põle siis metsan ringi kolland, olet küti moodi
astund. Mes tast iks lasta. Las makas edesi. Kae, kas sul õnnõstus nii är ka minna, et ta pakku õi pane.
A om ka erändet. Kärnäh repän tulõ maha võtta.

rajaleidja kirjutas:Magava looma laskmist ei poolda, aga tekkis sama küsimus nagu arv`il. Sigadele tehakse söödaplats, nuumatakse kõige paremaga päevast päeva ja siis ühel päeval tõmmatakse lihtsalt maha. Ja pukk on ka võimalikult kõrgele ehitatud, et loom jumala eest lõhna ei tunneks. ja mõni kasutab veel ka inimlõhna eemaldajat. mis võimaluse andmine see siis loomale on?
Kas kitse laskmine 100-150 meetrilt on eetiline. loomal pole õrna aimugi, et te seal puutaga passite. täpselt nagu magades.
Tahate võrdseid tingimusi: jahti minnes puhuge metsaservas pasunat, et juhul kui loom magab kuskil, ta kindla peale ikka üles ärkaks. Ja siis minge ja hakake loomale ligi hiilima. ja kui lähedale pääsete, võtke ta rajalt maha. aga seda ikka ilma püssita. vat siis on juba võrdsed tingimused.
Läks vist vähe liiale, aga eks see foorum oma arvamuste välja ütlemiseks ju ongi.

Olõi midäge, Sul jut ütest kylest õigõ. A tõsõst kylest inemisel om mõistus
pääluuh. Võit lasta , a võit ka laskmada jättä. Egä tä tiiäi -om timä suur vai
väikeuluk vai kes. Ta taht ellä ja süvvä. Ega ta tuuperäst sinno vähemp õi pelgä, ku näütät, et sul täämba mürüstäjat mõtsan üteh ei olõ.
Ku olõt hindäle selgest tennü, misjaoss sa tuud mõtseläjät tahat maha võtta- sis võta!
Kui sa eitiiä- lasõ olla. Ta om ju loomakõnõ su hindä loomakarjast.
(Mis tost. et sääduse järgi om uluk permeheta vara)

mis sa pudrutad räägi eesti keeles ****.

Anonymous kirjutas:mis sa pudrutad räägi eesti keeles ****.

mida sa ise mögised, ära loe, ega keegi ei käsi.
Lobodka, lase aga samas vaimus edasi! Mõnus kohe lugeda.

ozz kirjutas:Minu jaoks on kirjutamata seadus: JUTT JÄÄB METSA!!

mida sa siin siis vatrad? kobi metsa ja toimeta seal. lase poegivat põtra ja tiinet emist, põruta aga seakarja keskele, sokule, kes parajasti kitse kargab, pane ka pauk ära- igavesti praktiline ning hoiab raha ja aega kokku. said aru, mida öelda tahtsin?

Lobodka kirjutas:

Jahimeez kirjutas:Kui eetiline see asi on ei oska kommenteerida, kuid ise pole magavat looma lasknud. Ega päris liha järel ka metsas ei käi. Jaht tähendab ikkagi minu jaoks midagi muud, osalt puhkust osalt mängu metsa elukatega ja niisama looduse nautimist.

Ku kellgil õnnestub magavat (või tegelt ennastpeitvat) looma näha
om ästi kyll lännu-sa põle siis metsan ringi kolland, olet küti moodi
astund. Mes tast iks lasta. Las makas edesi. Kae, kas sul õnnõstus nii är ka minna, et ta pakku õi pane.
A om ka erändet. Kärnäh repän tulõ maha võtta.

miks sa küll nii enesekindlalt järeldusi teed. Pole magavat looma lasknud ja olen teda äratamata ka edasi läinud. Teadmiseks targutaja.

Jahimeez kirjutas:

Lobodka kirjutas:

Jahimeez kirjutas:Kui eetiline see asi on ei oska kommenteerida, kuid ise pole magavat looma lasknud. Ega päris liha järel ka metsas ei käi. Jaht tähendab ikkagi minu jaoks midagi muud, osalt puhkust osalt mängu metsa elukatega ja niisama looduse nautimist.

Ku kellgil õnnestub magavat (või tegelt ennastpeitvat) looma näha
om ästi kyll lännu-sa põle siis metsan ringi kolland, olet küti moodi
astund. Mes tast iks lasta. Las makas edesi. Kae, kas sul õnnõstus nii är ka minna, et ta pakku õi pane.
A om ka erändet. Kärnäh repän tulõ maha võtta.

miks sa küll nii enesekindlalt järeldusi teed. Pole magavat looma lasknud ja olen teda äratamata ka edasi läinud. Teadmiseks targutaja.

Jahimeez?????

Ma arvan, et igaühel on endal südametunnistus olemas. Parditiigist ma parte ei lase. Ei lase ka näiteks seal, kus nad on mingil põhjusel usaldavaks muutunud- näiteks kalurite poputatud pardid sadama lähedal (seda pole aga eeskirjas ette nähtud- võiks nagu põrutada). Kitsal käänulisel metsastunud kraavil liikudes lasen hetkel kui parti näen. Tal on võimalus mind kuulda ja näha kui ma liigun. Enamasti kuulebki ja tõuseb lendu või sätib selleks. Jahiohutusega pole siin miskit tegu. 3m kõrgusel (see on seatud sobivaks laskmise kõrguseks käsiraamatutes) on ta juba ammu puude vahel. Teisi inimesi seal polegi. Ja loomi lased niikuinii maapinna ligidal kui juhuslikust inimesest rääkida.
Ohutusatehniliselt on see veest laskmise keeld omal kohal üldkasutatavates jahikohtades, kus võib eeldada teisi jahimehi passivat rootuka taga- ja seal raudselt.
Juhinduge ikka omaenda südametunnistusest ja talitage selle järgi- siis te ei eksi. Eksida võib seaduse, aga mitte oma parema äranägemise vastu. Kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha ja vastavat eeskirja kohaldada.
Aga kui passite rabalaukal hanesid- ja lasete neil maanduda. Ja neil oli suur võimalus teid avastada. Kas enne laskmist peaks lendu ajama?
Kas hane siis ei tohikski vindiga põllul maast lasta, ajame lendu ja siis saame vindiga 150m kauguselt pihta. Nii võiks ju vindi kasutamise linnujahis mõttetuks kuulutada. Aga kui oled hanedele läbi mudase küntud põllu vihma ajal roomanud ligi 200m ja nad on haavlipüssi sihikul- kas peaks enne lendu ajama? Laskemaa ju niigi ülima kriitilise piiri peal? kas riskida haavamisega pärast lenduajamist või lasta kindla peale? Proovige enne ligi hiilida ja öelge siis, et hanedel polnud võimalust.
Aga kas siis kaelustuvisid väikesekaliibrilisest lasta ei tohikski kui nad puus istuvad? Ja neil pole kohe mingit võimalust teid näha kui liginete või nad ise ligidal maandusid?
Kui palju on üldse juhuseid kui magavale loomale peale satute? Ehk ainult mõni pardiparv kusagil.

Mehed, mehed ärge ärrituge katsume ikka üheskoos arutada mitte oma tahtmist ja tõeks pidamisi peale suruda. See ju ikka iga ühe enda asi millist jahti eelistab või millist looma laseb. Te lähete kõik nii teravaks lausa vastik lugeda .
Aga ka minu arvamus, ja see on kõigest minu arvamus, magavat looma lasta, see ei ole talle võimaluse mitte andmine. Vastupidi tema võimalus on see, et inimene ei suuda kunagi metsas piisavalt vaikselt käia kui tal see aga märkamata jääb siis sorry aga metsas antakse sulle korraga vaid üks võimalus ja kui sa seda ei kasuta oled ise süüdi. Nii arvan mina. Seda ootama jääda millal oleks eetilisem lasta on imelik sest kui sul on näiteks põdrajahi viimane päev ja sul ees ainult lamav põder aga just see loom ongi laskmata mis siis teed jätadgi laskmata või, mina küll ei jätaks.

Meele teeb mõruks kui mõned jahimehed ei suuda taibata, et magava looma laskmine on ebaeetiline. Kirutud NSVL-i ajal väljaantud “Jahimehe käsiraamatu” (Tallinn, Valgus, 1979) peatükis Jahieetika (lk 173) tutvustatakse jahieetika ABC-d:

“…kunagi ei tohi tulistada lebavat ulukit, ujuvat või istuvat lindu, huupi parve sisse ega lihtsalt selleks, et püssi proovida.”

Kui nüüd keegi arvab, et kõike võib teha, kuid vahele ei tohi jääda, siis leian, et selle tegelase moraal ei ole sugugi parem varga või kõrilõikaja omast.

Mhh.....vaadake, eetikanormid ongi sellepärast eetikanormid (ja mitte õigusnormid), et neid ei ole tehtud otseselt kohustuslikuks seadusega. Jah, mõned küll on tehtud - olulisemad - ning need on siis seaduses üle korratud. Tavalised eetikanormid (ka moraalinormid öeldakse nende kohta mõnikord, aga see pole päris täpselt sama) on just seesamune isiklik sisekaemuse järgi käitumine, mis kahtlemata on erinevatel inimestel mitte 100% kattuv (omavahel võrreldes siis). Kuid mõlemad inimesed keda võrreldakse peaksid end samas eetiliselt käituvateks inimesteks ning - üllatus üllatus - neil oleks ka õigus mõlemal.

Näiteks ma ei olnud varem mõelnudki magava looma tulistamise selle aspekti peale, et jah, tal oli võimalus mind kuulda ja et siis nagu ei olekski ebaeetiline teda magamise pealt tulistada. Tõepoolest, täiesti uus aspekt minu jaoks mida arvestada. Kui aga seda mõtet edasi arendada, siis mingist hetkest võib ju jahimees tõepoolest hiilimises niivõrd osavaks muutuda, et suudabki metssigadele pidevalt magamise pealt ligi hiilida vms....sel juhul tuleb ju eeldatavasti tal oma eetilisi põhimõtteid muuta, kuna ....või kas tuleb ?