Täna hommikul lendas see pisike täie vilega garaaziuksest sisse. Kõva matakas käis, kui vastu aknaklaasi garaazi teises seinas põrutas. Kahjuks kukkus masinaõli ämbrisse oimetuna. Sain kohe jaole. Soojad vannid, nagu titele. Õli saime maha. Pärast föönitasin kuivaks, kuna hakkas tudisema. Linnul kõht tühi, pakkusin varblase. See söödi ära. Paraku tiib veidi põrutada saanud. Proovib paari päeva pärast uuesti, kas lendab. Igatahes huvi teada, kellega tegu.
Hakkas kõvasti kargama oma kastis. Tegime uue lennuvõime katse . Nõks longates lendas, aga hullu ei tundunud olema. Pani kohe sadakond meetrit eemale puude otsa. Pisitütrelt sain kärki, et linnu "minema lasin". Mälestuseks küüntega läbi torgitud sõrmenahad. Tunne, nagu näpuverd oleks mitme nõelaga korraga võetud.... Suht agressiivselt oli meelestatud. Kui käe kasti panin, kargas jalgupidi kallale. Nokaga äsas ka, aga see oli suht leebe näpistus.
Kiivitaja nokk on tõesti sarnane. Mind ajas segadusse niiöelda ninajuurikal olev pruun sulestik-( fotol noka lõpus õrnalt märgata- nahk etepoole lahti kistud ja pisisuled pruunikat tooni) mis tekitas mõtte et pruunipäine linnuke. Tänud Aadu !
Käivadki õuedel. Meil kaevas üles maaherilaste pesa. Kui selle asukad olid söödud, siis passis mahakukkunud ja käärinud õunte juures nagu restoranis. Nokkis sealt ühekaupa herilasi. Mõne meetri pealt võib teda jälgida, inimest ei pelga.