Hakati menetlema

[tihane]

menetluskäigus ei ole veel ühtki arvamust peale kõikvõimalike pistrikujahi organisatsioonide omade.
loodame, et varsti tuleb ka mujalt

Nüüd mul jooksis juhe kokku. Minu toodud lingil on dokument, kus ju kirjas menetlusele saabunud ettepanekud ja mis neist saanud on. Sealhulgas ka (müstilise) Mõttekoja oma.... Mis mõttes pole ühtegi arvamust? Ministeeriumitevahelise kooskõlastusringi tulemused on näha eelnõude infosüsteemis (lingi panin kunagi varem). Sealt on ka näha, mis sai helisummuti kasutamise ettepanekust näiteks.

[Välek]

(müstilise) Mõttekoja oma...

Ole nüüd hästi rahulik, las mehed ajavad oma rida.

[Ain Aavik]

Uus jahiseaduse eelnõu jõuab Riigikogu täiskogu istungile

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil oli põhjalik arutelu uue jahiseaduse eelnõu (351 SE) üle. Seda on ettevalmistatud viimase nelja aasta jooksul koostöös asjaomaste instantsidega. Ettevalmistuse käigus on jõutud nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni. Eelnõuga pakutakse asjaosaliste tõstatud jahinduse probleemidele terviklik ja tasakaalustatud lahendus, millega soovitakse suurendada nende kindlustunnet. Eelnõu vastuvõtmisel seadusena laheneb ka antud hetkel päevakorras oleva 64 rendijahipiirkonnaga seotud probleemid.

Valitsuse esitatud jahiseaduse eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Seaduse jõustumine on kavandatud 2013. aasta 1. märtsile. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud kehtivas jahiseaduses sätestatud jahipiirkondade moodustamise tähtaegadega, samuti sellega, et seaduse jõustumine langeks kokku jahiaasta algusega, milleks on eelnõu § 8 kohaselt 1. märts.

Uut jahiseaduse eelnõu tutvustas komisjonile keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Uus jahiseaduse eelnõu on keskkonnakomisjonile alanud kevadistungjärgu üks olulisemaid eelnõusid ja seda menetletakse vajaliku põhjalikkusega kõikide osapoolte osavõtul, rõhutas komisjoni esimees Tõnis Lukas ja lisas: „Kui kehtiva jahikorraldusega on eriti rahul jahimehed, kes nimetavad seda Euroopa parimaks jahiseaduseks, siis keskkonnakomisjoni eesmärk on teha seadus selliseks, et ka maa ja metsaomanikel oleks võimalik kaasa rääkida nende maal ja metsas toimuvate tegevuste juures, saades vajadusel korralikku kompensatsiooni.
Komisjon tegi ettepaneku lülitada eelnõu esimene lugemine täiskogu 23. jaanuari istungi päevakorda ja lõpetada esimene lugemine.

Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee
17.01.2013

[Ats]

Uus jahiseaduse eelnõu jõuab Riigikogu täiskogu istungile

Uut jahiseaduse eelnõu tutvustas komisjonile keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Uus jahiseaduse eelnõu on keskkonnakomisjonile alanud kevadistungjärgu üks olulisemaid eelnõusid ja seda menetletakse vajaliku põhjalikkusega kõikide osapoolte osavõtul, rõhutas komisjoni esimees Tõnis Lukas ja lisas: „Kui kehtiva jahikorraldusega on eriti rahul jahimehed, kes nimetavad seda Euroopa parimaks jahiseaduseks, siis keskkonnakomisjoni eesmärk on teha seadus selliseks, et ka maa ja metsaomanikel oleks võimalik kaasa rääkida nende maal ja metsas toimuvate tegevuste juures, saades vajadusel korralikku kompensatsiooni.

Kas jahimehed ikka on rahul? Demagoogid sellised......

[Ain Aavik]

Andke mulle palun andeks, panen siia riigikogulase Peeter Võsa kaks kommentaari riigikogu töö tegelikkusest ..

Peeter Võsa kirjutas:
https://www.facebook.com/peeter.vosa.73

Tänane tööpäev Riigikogus. Ma vabandan kõigi haridustöötajate ja õpilaste ees Isamaa ja Res Publica Liidu nimel, sest nemad vabandada ei oska ja oma käitumises viga ei näe.

Milles siis asi? Asi selles, et täna kutsus IRL Riigikogusse lugupeetud rektorid, et algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused" arutelu. Peale arutelu alustamist lahkusid KÕIK IRL-i liikmed saalist, jättes õnnetu Urmas Klaasi üksinda saali ettekannet tegema.

Mis ma sellest järeldama peaksin? Kallid haridustöötajad (mina rumala eluaegse üliõpilasena tõesti pean teie tööd väga oluliseks), IRL on teile kogu aeg valetanud ja valetab ka edaspidi. Kuidas teil tegelikult läheb, ei huvita neid karvavõrdki. Ärge tehke nende inimestega tegemist ja te olete õnnelikumad.

Võin kihla vedada, et kohe kui te hakkate minu postitust jagama, roomavad IRL-i liikmed saali tagasi. Olge head ja tehke seda palun. Toetage rektoreid, neil on oluline roll ühiskonnas ja kui arutelu sellisena juba kord algatati, siis tuleks antud võimalust kasutada ära maksimaalselt.
-----------------------------------------------------

Pisikene tähelepanek - Riigikogu saal on inimestest tühi ning sinna kogunetakse vaid hääletamiseks, mis on kogu meie töö lõpptulemus ja vili. Kuidas ja mil moel keegi oma otsuseni jõuab, jääb inimestele arusaamatuks. Kui küsida, kus töö toimub, siis vastatakse, et töö toimub komisjonides. Komisjonides toimuv on aga varjatud saladuse looriga. Ei ole protokolle (või on need koostatud üsna suvaliselt) ega salvestusi. Kuidas siis valija saab oma valitud esindaja tööd hinnata kui see on salastatud???!!!
Mina arvan, et tuleks nõuda ikkagi ka komisjonide töö nähtavaks tegemist. Siis on igasugust susserdamist paremini näha ja iga valija saab parema ülevaate sellest, mida tema saadik teeb.
------------------------------------------------------
Leitavad on need Peeter Võsa facebooki lehelt ja seda on jagatud sealses keskkonnas päris usinasti.

Ehk saate seeläbi aimu, kuidas riigikogus ja komisjonides ''töö käib'' ja pilt saab klaarimaks

[Pauli]

Tõnis Lukas: „ ... keskkonnakomisjoni eesmärk on teha seadus selliseks, et ka maa ja metsaomanikel oleks võimalik kaasa rääkida nende maal ja metsas toimuvate tegevuste juures, saades vajadusel korralikku kompensatsiooni."
Halleluuja, vennad ja õed! Ja peale seda kui maaomanikud on oma õiglase kompensatsiooni saanud, saabub aeg, mil lõukoer ja lambatall kõrvuti aasal rohtu söövad. Või midagi sarnast. Õnn ähvardab sihukese pauguga õuele tulla, et ma lähen igaks juhuks keldrisse peitu.
Selle eelnõu ümber käiv jahumine on jälle sellisesse faasi jõudnud, et ei tea, kas nutta või naerda.

[sammal.habe]

nüüd siis Mõttekoja kiri menetluskäigu dokumentide hulka registreeritud: http://www.riigikogu.ee/index.php?page= ... oosseis=12

[Prohvet Maltsvet]

Ma arvan, et selle kirja võiks saata ka näit Maalehele, siis leiaks see suuremat kõlapinda kogu ühiskonnas.

[Jaanes Partsioja]

Tõnis Lukas: „ ... keskkonnakomisjoni eesmärk on teha seadus selliseks, et ka maa ja metsaomanikel oleks võimalik kaasa rääkida nende maal ja metsas toimuvate tegevuste juures, saades vajadusel korralikku kompensatsiooni."
Halleluuja, vennad ja õed! Ja peale seda kui maaomanikud on oma õiglase kompensatsiooni saanud, saabub aeg, mil lõukoer ja lambatall kõrvuti aasal rohtu söövad. Või midagi sarnast. Õnn ähvardab sihukese pauguga õuele tulla, et ma lähen igaks juhuks keldrisse peitu.
Selle eelnõu ümber käiv jahumine on jälle sellisesse faasi jõudnud, et ei tea, kas nutta või naerda.

Kurjaks hakkab tegema juba see jant.
Ei ole mul isiklikult maaomanike tulu saamise vastu midagi, aga see, et riik püüab oma käed puhtaks pesta ja kogu kahjustuste kinni maksmise jahimeeste kaela veeretada on üle mõistuse ülbus. Nii et olen maaomanik ja jahimees - siis maksan kaudselt oma taskust kinni ka oma maale tekkinud uluki kahjustused.
Nagu Ain Aavik riigikogule saadetud Mõttekoja pöördumises rõhutas : tekitab riik olukorra, kus kaotajaks pooleks jääb väike maaomanik ja hobi jahimees. Sest oleme ausad, siin taga on maakeeli öeldes huvid, mis on kannustatud raha teenimisest jahinduse läbi.
( Ei hakka ma siin kedagi üles kutsuma, või ässitama, iga üks kes vähegi mõelda viitsib näeb tulevikku sellisena: 2020 aastal ohjab jahindust ainult suurfirmade korporatsioon, kellele teevad tööd palgalised jahipidajad, jahist kui sellisest on saanud ainult rikaste ja väga rikaste hobi.
Jahiuluki populatsioon on viidud nii madalale, et sea laskmis luba maksab kolossaalse summa.
Enamus elupõliseid jahimehi on loobunud oma hobist, sest see on muutunud üle mõistuse kalliks.
Tekkinud on välis turistide jaoks suured uluki aedikud, kust ulukit raha eest lasta võib. Tekkinud on ka palju salaküttimisega tegelevaid isikuid,- Kui veri kutsub metsa poole, ega ta ikka minemata jäta küll. Jne, jne, jne, jne.)
Ja seda näen ma veel läbi roosade prillide.

Suured tänud Ain Aavikule ja teistele aktiivsetele jahimeestele kes natukenegi torgivad seda uut jahiseadust, et see sellisel kujul vastu ei võetaks.


Lugupidamisega:
Jaanes Partsioja

[Ain Aavik]

Hea meelega vaataks sellisele asjade käigule, et rohkem jahiühistuid ja seltsinguid ning jahiklubisid teevad samuti omapoolseid märgukirju ja parandusettepanekuid, saates need Riigikogu liikmetele ja Keskkonnakomisjoni liikmetele meilitsi.
Selline tegutsemine näitab siis, et ''müstiline'' Mõttekoda pole ainus ...

Tehke palun ka omalt poolt midagi selle heaks ja näidake üles initsiatiivi, et saaks ka tulevikus rahulikult jahtides käia!

[Välek]

Selline tegutsemine näitab siis, et ''müstiline'' Mõttekoda pole ainus ...

Anna nüüd linnukestele veidi rahu . Hetkel on nokad kinni ja sabade alt lahti ja nädalavahetustel on poed kinni ja puiduliimi pole kuskilt võtta.

[Messer]

Huvitav, et kas summuti mittelubamine jahis on vastutulek maa- ja metsaomanike soovidele.
Arusaamatu on see kirik, mida keset küla ehitatakse

[kakuke]

Kiitus Ainile, et on oma mõtte suutnud kirja panna ja läkitada kuhu vaja.

[sammal.habe]

ka Maalehte on jõudnud.

[Ain Aavik]

Pressiteade Jahimeeste Mõttekojalt.

Kodanikualgatuse korras toimiva Jahimeeste Mõttekoja algatajad ja toetajad koostasid pöördumise Eesti Vabariigi Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Riigikogu liikmetele. Sellist pöördumist ajendas koostama asjaolu, et Eesti Vabariigi Valitsus saatis menetlusse Jahiseaduse eelnõu, mis on jahimeeste arvates läbi mõtlemata, koostatud puudulikult, Eesti Vabariigi laiemalt üldsuselt arvamusi, ettepanekuid küsimata.
Meie pöördumise tekst on kättesaadav Riigikogu kodulehel eelnõu 351SE menetlustoimingute arvamuste alt.

Jahiseaduse eelnõus on lahendamata väga paljud, enamikku Eesti väikemaaomanikke ja jahimehi puudutavad probleemid seoses meie riigi loodusliku vara – ulukite olemasolu ja majandamisega.
Puuduvad kokkulepped loodusvara, kui terviku kasutamise kohta ühiskonnas, puudub ka jahinduse arenguks vajalik visioon.

Eelnõuga 351SE sisseviidavate põhjapanevate muutuste puhul ühiskonnas ei tohi kiirustada. Sisulistesse aruteludesse peab kaasama võimalikult rohkem, laiapõhjalisemalt asjast huvitatuid. Kaasama peab aruteludesse teadlased, õppejõud ning kõrgematest jahinduskoolidest hariduse saanud jahinduseriala spetsialistid koos pikaajalise jahinduskogemustega tegevjahimeestega. Kiirustamist näitab ka asjaolu, et seadus tahetakse jõustada 1. märtsil k.a. See on ilmselgelt liialt lühike aeg, et asjaosalised saaksid end kurssi viia seaduse nõuetega.

Eesti Erametsaliidu juhtivad esindajad, saamata kõigilt Eesti Vabariigi maa- ja metsaomanikelt nõusolekut esindamiseks, on pidevalt halvustavalt suhtunud Eesti Jahimeeste Seltsi, jahimeestesse ning nende tegevusse, rääkides ja kirjutades kõigi maa- ja metsaomanike nimel avalikus meedias.

17.01.2013.a Riigikogu kodulehele ilmunud pressiteade ütleb, et on jõutud nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni.
Mingeid üksteist mõistvaid sisulisi kokkuleppeid osapoolte vahel pole tegelikkuses olemas.
Riigikogu pressiteatega levitatakse eksitavat informatsiooni ühiskonnale.
Võimulolijad jätkavad poliitikat, kus kodanikuühiskonna ettepanekuid ja vajadusi eiratakse, koostööst kodanikuühiskonnaga pole mingeid märke.


Teeme omalt poolt ettepaneku lõpetada vastasseis ja asuda koostööle, koostamaks riigi, maaomanike ja jahimeeste vahel seaduseelnõu, mis oleks vastuvõetav suurele osale ühiskonnast ja soodustaks kõigi tasakaalus arengut.



Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel
Ain Aavik
täiendav info tel. 51938198
e.mail:jahimeestemottekoda/at/gmail.com

-----------------------------------------------------------------

Sai antud ka telefonitervjuu Eesti Rahvusringhäälingule, mis tuli selliselt välja nagu tuli ..
See oli teine intervjuu üldse elus, nii et palun ärge pahandage, kui midagi selles jutus konarlik on või päris ladusalt klappimas pole.