sammal.habe kirjutas:...
ent sellest, et teha jahimehe-eksam jm. kadalipp läbi, ei saa tulevane seadus maaomanikke kindlasti vabastada...
Mulle jääb ikka arusaamatuks, miks peaks maa ühe majandamisviisi jaoks (majandamine jahipiirkonna koosseisus jahipidamiseks andmise läbi) selle omanik läbima jahimehe-eksami jms. Kui ta ei taha ISE osaleda JAHIPIDAMISES, siis milleks ? Värskelt jahimehe-eksami sooritanud isikust on tõsiseks jahimajanduseks nagunii vähe kasu, seega jällegi - milleks ? Teadmisi peab omama, arusaadav, aga pundi maaomanike peale piisab selleks ju kasvõi ühest veidi teadjamast isikust. Kui vaja - rõhutan: KUI vaja - võetakse mõni hakkajam mittemaaomanikust jahimees punti ja majandatakse ilusti edasi.
Kuid praeguste MTÜ-de jaoks mõne inimestegrupi kohustuslikku liikmeksvõtmist, õigemini selle õiguslikku regulatsiooni tahaks küll suure "huviga" näha. Poliitikutel ja jahindusfunktsionäridel on muidugi ilus ja hea neid mõtteid välja hõigata ja rääkida suurest rahuajast, mis peale selle normi õiguskorda ilmumist jahindusse saabub. Kolleegid, kellega mina sel teemal olen arutlenud, on samavõrra muianud.
Ainus, mis hetkel Eesti õigussüsteemist ligilähedasena meelde tuleb, on maaparandusühistu - ent sealgi pole mitte jutt ainult kohustusest liikmeks võtta härra soovi korral, vaid seal on härral endal kohustus kohalikku maaparandusühistusse kuuluda ja selle kulusid kanda, kui mp süsteem härra maad läbib ja härra maa sellest kasu saab või saada võib. Paralleel jahindusega seega suhteliselt kohatu ja ainult vastuolusid illustreeriv, kuna erinevalt mp ühistust ei määra jahipiirkonna piire mitte loodus ise (mp süsteemide puhul siis veelahkmed jms looduslikud tingimused, ehk "maa on kaldu sinnapoole kuhu ta kaldu on, mitte vastassuunas"), vaid inimene (minister) või inimesed (tulevikus - maaomanikud?). Seega mina saan aru riigi soovist anda kogu selle jamaga tegelemine lõppkokkuvõttes maaomanike kätte.
Seal, kus jahipiirkonna kasutaja on mõistlik, kaasab maaomanikke (keda kaasata kannatab), ülejäänutega suhtleb mõistlikult ja argumenteeritult, annab vajadusel väikese "kommi" (mõnele kitsekints, mõnele abitööjõud põllu elektrikarjusega piiramisel või metsauuenduse täiendamisel - meelevaldsed näited loomulikult), ei usu, et suuri järske muudatusi tulema saab. Seal aga, kus maaomanikest (rõhutan - mitmuses, üksikuid musti lambaid maaomanike seas leidub kindlasti igalpool, kelle nõudmistele vastu tulla ei jõuagi) teerullina üle lastakse, ongi neid muudatusi paraku vaja.
BM
P.S. Ma ei ole käesoleva teema kontekstis ise maaomanik, vaid pelgalt jahimees. Kuid mulle meeldib selline jahindus, kus maaomanikku ei pea kartma. Kahjuks väga paljudele praeguses Eestis tundub vastuvõetav olevat aga vastupidine, emotsionaalselt võttes peaaegu et salaküttimisega võrdne jahindus ("käime teeme seal jahikeelualal ühe vaikse aju siiski ära, praegu peremees ise kodus pole").
bm