Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Sarvik]

Eks on saadud üle 6 aasta ülikoolis seadusi tudeeritud, kuid mina rääkisin kinnisasja valdusest.

Mõned märksõnad

Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. jne

Juriidilistes küsimustes viitsin arutada ainult isikutega, kellel on vastav haridus ja praktika.
....................
.

märkuseks: mitte jne..... vaid jätkub selliselt... Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
*huvitav oleks näha viidet seadusesättele mis sätestaks kinnistuomaniku õiguse peremehetule varale (loe:ulukile).....(või kuidas on praegune olukord vastuolus "märksõnastatud" põhiseaduse mõtetega)
*sama huvitav oleks näha viidet mis keelab maaomanikul jahimeheks saamast....

[Ain Aavik]

ja nagu vanemad reeglid siis ette ka näevad ''kaks aastat koos koertega'' ajajate leeris - kui on juiskit- miskit muidu uitanud, siis uustulnukana ikka sama mis eespool, siis vaatame ...
Maksunõudjatele om umma tsäändussi meitel aga ummamnmuudu - nuu juriste olliss ennem aigu ja pärast niida nättu- pull niist enembi inemist koo tavalisembi rahvist - mitsann oo kaiki riiminn.
Pole ma võrokne, kuid tsääntse lembitsõnatt umava meelipärasett - Üllar, ehk panet paikann no tsõnasäädimet - vai um tuu tsetukeelin ...

Ja veel üks asi vai oll - ''PS'' - nii, et et ''matsidega'' ei räägi juristi vai advogaadi või muu sääntse asjapulgana vai mis???

Ja kui tuu väga lämmiss lätt tsiss Mart pane klausel, kuid inimese kombel suheldakse foorumis oikka PS ja ei peeta inemisi ''matsirahvaks'' - mool joo ka haridus ülikkoli mant...

Ise es tiia ma mittän - siivot tsannan ütlivat...

[PS]

Olen toonud korduvalt välja tänase JS, mille regulatsiooni alusel ei ole jahimaa omanikul võimalik suurulukit küttida. Selle soovi üle otsustab kohalik selts, kes siis müüb loa või mitte. Ja seltsi võtma kedagi ei kohusta. Kui Mart näeb sellist võimalust, siis palun jaga oma tarkust. Ehk jahimehest maaomanik, kes ei kuulu kohalikku seltsi ja teda sinna ei taheta, soovib omal maal ka suurulukit küttida. Kasvõi ühte siga aastas naabriga kahasse. See ei saa sõltuda suhetest seltsiga. Mitu luba ja mis hinnaga ta osta saab on eraldi teema ja selle üle pole mõtet enne erinevaid ettepanekuid vaielda.
Ma ei räägi ulukite omamisest, vaid nende arvukuse suuruse üle otsustamisest. Hetkel loendab ulukeid kohalik selts. Kui ausalt arvud esitab sõltub tema soovidest ja tahtest. Sellele annab oma osa ka kahjustuste väljamaksmise kohustus sellest arvust sõltuvalt. Kas see arv on piisav ka maaomanike poolest, seda ei küsi keegi ja loendamisele neid ei kaasata.
Kui ei taha aru saada, siis ei raiska ka mina oma aega. Emotsioonide vahetamine pole minu ala.
Maaomanik võib jahimeheks hakata ja edasi ... Laseb repsi ja jänest. Vt esimest lõiku.

Nüüd veel haridus kah patt.

[Sarvik]

Ei saa aru, kas röökimine võtab kogu jõu, et lugemisega toime ei tule ?
Olen toonud korduvalt välja tänase JS, mille regulatsiooni alusel ei ole jahimaa omanikul võimalik suurulukit küttida. .

ja vat ei saagi aru miks peaks ta nii olema....või kuidas/mil viisil riivab see maaomaniku põhiseaduslikke õigusi....

[Sarvik]

Ma ei räägi ulukite omamisest, vaid nende arvukuse suuruse üle otsustamisest.

jälle üks kena mõisnikumõte..
aga teadmiseks et ka jahimehed ei otsusta laskelimiitide üle suures osas...seda teevad siiani riigipalgal olevad spetsialistid.....
aga see mõte on teretulnud et igal maa/metsaomanikul tekiks kohustus tegelda loomade loendusega...
algatame vastavasisulise metsaseaduse muutmise seaduse

[Mart]

Ehk jahimehest maaomanik, kes ei kuulu kohalikku seltsi ja teda sinna ei taheta, soovib omal maal ka suurulukit küttida. Kasvõi ühte siga aastas naabriga kahasse

Ja siis, kui on tõusnud õnnetäht kord hele, Uus Jahiseadus ilmavalgust näinud, saad sa seda teha. Julgen kahelda, sinu jahipiirkonnas on maaomanike ligi 200. Mismoodi te need 30-50 siga ära jagate. Kuidas te need 200 maaomaniku organiseerite, tuleb luua samasugune organisatsioonide süsteem nagu praegu, kõik tuleb dubleerida. Põhimõtteliselt tuleb luua teine EJS, siis EMJS, Eesti Maaomanike Jahimeeste Selts. Mehed, see ei ole mingi mäng, see on vägagi globaalne ja tõsine ettevõtmine, olete te ikka selleks valmis.

[andrus]

Maaomanik kes saab tuleval kevadel jahitunnistuse taskusse, ongi see kõige pädevam tegelane populatsiooni suuruse üle otsustama.

[Mart]

Vastuseks, PS, sinu küsimusel. Kui sa ei saa enda maadele ühte metssea küttimise luba, siis anna andeks on tegemist sinu enda saamatusega ehk siis puht sinu isikliku probleemiga ja seadusega pole siin midagi pistmist.

[PS]

Kui puuduvad vastused või argumendid, siis on lihtne minna isiklikule tasemele. Nagu poliitikaski.
Minul pole muret loa saamisega, meil on hea selts ja mul on au sinna kuuluda. Probleem on laialdasem. Ju siis näiteks minu naaber on saamatu, kuid tema pani oma maale vastutasuks jahikeelu.

Lugege vahepeal uuesti diskussiooni tekitanud dokumenti, ehk aitab kursil püsida ja mõnedki vastused leida.

Miks kedagi ei huvita, kui palju hakkab olema jahimehemaks ? Mina ei saa summat välja öelda, see hakkab kohe iseseisvaks.

Oma visioonist meie jahimaal peale uue seaduse jõustumist hetkel teada oleva info valguses. Rentnikuks jääb edasi tänane selts, kuna pea 4/5 on kohalikud maaomanikud. Maaomanikega hakatakse kiiremini lepinguid sõlmima ja arvestatakse enam nende soovidega. Rendiraha maksmine sõltub suuresti RMK-st ja sellest, kuidas mõjutab otsuseid omanike arv võrreldes pindalaga. Et seltsi mittesaanud maaomanikud ei hakkaks konkureerivat seltsi looma, siis võetakse ka nemad liikmeks. Kui konkureeriv ka luuakse, siis karmistab see distsipliini ja paneb pingutama parema tegutsemise nimel. Loomulikult tuleb ette ka ebameeldivaid võtteid.
Minul isiklikult ei muutu midagi, ei saa rohkem raha ega pea ka rohkem maksma. Kuid jääb võimalus, et kui selts metsa läheb, siis saab lühema aja jooksul hakata vahetusele mõtlema.

[honkomees]

.... Et seltsi mittesaanud maaomanikud ei hakkaks konkureerivat seltsi looma, siis võetakse ka nemad liikmeks. Kui konkureeriv ka luuakse, siis karmistab see distsipliini ....

siin siis ilmselge vastuolu. Nagu öeldud, on meil kõik soovijad, normaalsed inimesed, ka vastu võetud, põhujus lihtne, maksukoormus näo pealt väheneb Tavaliselt sellised mittehuvilised jahimehed käivad jahil üliharva ja muud kasu või kahju peale rendimaksu tasumise neist pole. Aga ei saa võtta jahimeheks meest, kes on aastas 360 päeva auruall, aga maaomanik - selle kõrval küll kütiliinis olla ei tahaks ja ei tohiks teda jahile lubada, aga kes tahab olla jahijuhatajaks ja selline tülinorimise õli all püssiga mehe koju saata... Lisaks neid maaomanikke ridagi, kellele politsei vist elu seas relvaluba ei annaks.
Kui nüüd kõik maaomanikud vastu võtta, siis distsipliin langeb otsemaid ja sellisest seltsist pageks kohe.
Jahiselts peaks ühendama ikka inimesi, kes on endale võtnud liikmeks astuddes teatud kohustused, nt järgi kokkulepitud reegleid, mitte mehi kel on ÕIGUS liikmeks saada ja muust teadagi ei taha.

[-Ivar-]

Viimati peaks nüüd siis uues valguses Maapõueseaduse ka üle vaatama, et tahan kaevandada, siis kaevandan.
Põhjendage mulle ära, miks peaks maaomanik saama otsustada ulukivarude üle, need ei kuulu talle ega hakka ka kunagi kuuluma, nagu ei saa iga mats uraani kaevandada seal, kus talle meeldib.
Hetkel kehtiv jahiseadus ei saa enam demokraatlikum ollagi, miks tahta kirjutada mingeid kuningriigi seadusi, mis nii ehk nii toimima ei hakka ja pigem lammutavad hästi kordineeritud ja toimivat süsteemi.

Vaata maapõue seadust tegid teadjad insenerid ja haritlased kes oskasid asju suures plaanis näha ja piirasid kohe selgelt ära.
Peale jääaegsed maavarad(liivad kruusad) kuuluvad kinnistu omanikule enne jääaegsed maavarad (aluskorra kivimid) kuluvad riigile ja asi mott ja edasi kaebamisele ei kuulu.
Kui nii edasi läheb siis varsti ongi sügisel metsa serval kaal ja kassa kõik marjad ja seened kaalub maaomanik isiklikult üle ja esitab arve.(Olen enam kui kindel et osad unistavd ka sellest.)
Aga vaata maaomanik kui sinu mets peaks põlema minema (mida ma loodan et ei juhtu eales sest olen ise metsa kustutanud). Siis tead kui paljude inimeste kes jahindusest ei tea midagi makstava rahaga (masude näol) seda kustutatkse, kuna sina saad jahirenti ja metsatoetust (euroraha) siis äkki peaks riik sulle hakkama ka rohkem arveid esitama või toetusi vähendama .

[sammal.habe]

ma ei näe mingit takistust, miks ei või kohalikul JS-l olla kohustust võtta liikmeks jahipiirkonnas olulise suurusega metsa-või maatulundusmaa kinnistu omanikku (oluline suurus on siinkohal oluline igasugu suvilakrundi-lapikeste tegelaste aspektis, miska paragrahv võiks mainida ka kinnistu sihtotstarvet).

ent sellest, et teha jahimehe-eksam jm. kadalipp läbi, ei saa tulevane seadus maaomanikke kindlasti vabastada. ja nüüd ütle, PS, kas arvad et need maaomanikud, kes siiani jahimeheks saanud pole, nüüd nendeks hulgi hakkavad? mõnele annab see kindlasti võimaluse. ja see on hea.

tegelikult on iva ehk muus. krooni-või euromärgid paljude maaomanike silmapõhjadesse on graveerunud asjaolul, et nähakse (kõrvalt) turismijahti korralduvat. ja sellest pirukast tahetakse osa saada. minu meelest täiesti õigustatult - kuigi see ei pruugigi nii rasvane tükk olla kui arvatakse.
ent diferentseeritagu siis need jahimaad, kus businessi aetakse ja need, kus seda mitte ei tehta. tulubaasid ju erinevad. (Tartumaa 23-st jahiseltsist on minu teada turismindusega tegelemas vaid mõni üksik)
see vahetegemine jällegi omakorda on raskem nagu köietrikk ja kas see üldse võimalik saaks olema, ei tea ma mitte.

[baddmann]

...
ent sellest, et teha jahimehe-eksam jm. kadalipp läbi, ei saa tulevane seadus maaomanikke kindlasti vabastada...

Mulle jääb ikka arusaamatuks, miks peaks maa ühe majandamisviisi jaoks (majandamine jahipiirkonna koosseisus jahipidamiseks andmise läbi) selle omanik läbima jahimehe-eksami jms. Kui ta ei taha ISE osaleda JAHIPIDAMISES, siis milleks ? Värskelt jahimehe-eksami sooritanud isikust on tõsiseks jahimajanduseks nagunii vähe kasu, seega jällegi - milleks ? Teadmisi peab omama, arusaadav, aga pundi maaomanike peale piisab selleks ju kasvõi ühest veidi teadjamast isikust. Kui vaja - rõhutan: KUI vaja - võetakse mõni hakkajam mittemaaomanikust jahimees punti ja majandatakse ilusti edasi.

Kuid praeguste MTÜ-de jaoks mõne inimestegrupi kohustuslikku liikmeksvõtmist, õigemini selle õiguslikku regulatsiooni tahaks küll suure "huviga" näha. Poliitikutel ja jahindusfunktsionäridel on muidugi ilus ja hea neid mõtteid välja hõigata ja rääkida suurest rahuajast, mis peale selle normi õiguskorda ilmumist jahindusse saabub. Kolleegid, kellega mina sel teemal olen arutlenud, on samavõrra muianud.

Ainus, mis hetkel Eesti õigussüsteemist ligilähedasena meelde tuleb, on maaparandusühistu - ent sealgi pole mitte jutt ainult kohustusest liikmeks võtta härra soovi korral, vaid seal on härral endal kohustus kohalikku maaparandusühistusse kuuluda ja selle kulusid kanda, kui mp süsteem härra maad läbib ja härra maa sellest kasu saab või saada võib. Paralleel jahindusega seega suhteliselt kohatu ja ainult vastuolusid illustreeriv, kuna erinevalt mp ühistust ei määra jahipiirkonna piire mitte loodus ise (mp süsteemide puhul siis veelahkmed jms looduslikud tingimused, ehk "maa on kaldu sinnapoole kuhu ta kaldu on, mitte vastassuunas"), vaid inimene (minister) või inimesed (tulevikus - maaomanikud?). Seega mina saan aru riigi soovist anda kogu selle jamaga tegelemine lõppkokkuvõttes maaomanike kätte.

Seal, kus jahipiirkonna kasutaja on mõistlik, kaasab maaomanikke (keda kaasata kannatab), ülejäänutega suhtleb mõistlikult ja argumenteeritult, annab vajadusel väikese "kommi" (mõnele kitsekints, mõnele abitööjõud põllu elektrikarjusega piiramisel või metsauuenduse täiendamisel - meelevaldsed näited loomulikult), ei usu, et suuri järske muudatusi tulema saab. Seal aga, kus maaomanikest (rõhutan - mitmuses, üksikuid musti lambaid maaomanike seas leidub kindlasti igalpool, kelle nõudmistele vastu tulla ei jõuagi) teerullina üle lastakse, ongi neid muudatusi paraku vaja.

BM

P.S. Ma ei ole käesoleva teema kontekstis ise maaomanik, vaid pelgalt jahimees. Kuid mulle meeldib selline jahindus, kus maaomanikku ei pea kartma. Kahjuks väga paljudele praeguses Eestis tundub vastuvõetav olevat aga vastupidine, emotsionaalselt võttes peaaegu et salaküttimisega võrdne jahindus ("käime teeme seal jahikeelualal ühe vaikse aju siiski ära, praegu peremees ise kodus pole").

bm

[sammal.habe]

Mulle jääb ikka arusaamatuks, miks peaks maa ühe majandamisviisi jaoks (majandamine jahipiirkonna koosseisus jahipidamiseks andmise läbi) selle omanik läbima jahimehe-eksami jms.

pidasin silmas siiski seda, et kui maaomanik ise tahab jahipidamisega tegeleda. viimase Maalehe vahel olevas Metsalehes ootab keegi Ülo Kasemets, maaomanik Raplamaalt, "pärisperemeeste pärisorjuse lõppu" järele ja kaebleb, et "maaomanikud ise sõralisi puutuda ei tohi"

näib, et mõnegi maaomaniku unenägudes on pilt, kuidas kõigele maaomandil liikuvale omatahtsi tina anda saab, juba püsikoha sisse võtnud.

[aivar00]

tsiteerin Sammalhabet: tegelikult on iva ehk muus. krooni-või euromärgid paljude maaomanike silmapõhjadesse on graveerunud asjaolul, et nähakse (kõrvalt) turismijahti korralduvat. ja sellest pirukast tahetakse osa saada. minu meelest täiesti õigustatult - kuigi see ei pruugigi nii rasvane tükk olla kui arvatakse.

Täpselt nii ongi- ma olen seda ka maininud- meil üks metsamaa omanik, kellel jahipilet taskus ja püss kapis. Aga jahiseltsi tulla ei taha- polevat aega. Aga erametsa liidus kurdab, et näe maaomanikel ei ole jahinduses sõnaõigust...
Nüüd koondati mees ka ministeeriumist, istub kodus ja ikka ei ole aega...