Mida arvad viimasest numbrist?

[sammal.habe]

EJS-i poolt on jälle positiivsemaid noote märgata.

Seltsi tegevjuht on asunud Maalehe internetifoorumis jahindusteemalistele küsimustele vastama.
näikse olevat järeldusele jõutud ka Kuristiku tn-l, et interneti vastu ei saa...

http://www.maaleht.ee/foorum/viewforum.php?id=60

[andrus]

Aga vastab ainult küsimustele millele oskab vastata igaüks.Aga sellised küsimused mis tekitavad alati paksuverd nendele nagu ei taheta vastata.Need vist vaja juristidega kooskõlastada.

[aivar00]

See on ainult tervitatav. Seda mõistetamatum on mulle miks ennem suu naa kinni oli. See jahinduse "promomine" on tehtav ajakirjanduse abiga praktiliselt tasuta.
Aga viimasest numbrist peale Feeni ribi retsepti ei olegi mahti saanud midagi lugeda. Mingi reovee tünni reklaam jäi ka silma- autofirmad ennast miskipärast enam ei reklaami

[sooviku]

Seda "reoveetünni" kasutavad metsakaamera sead päris usinasti.Kuskilt ei leidnud mitu miljonit see söötja maksab.Tegelikult tundub värk päris asjalik olema.

[rajaleidja]

Seda "reoveetünni" kasutavad metsakaamera sead päris usinasti.Kuskilt ei leidnud mitu miljonit see söötja maksab.Tegelikult tundub värk päris asjalik olema.

Hind oli eelmisel aastal 3000-4000 krooni. Palju see hind tänaseks muutunud on, ei oska öelda.

[priitorm]

Seltsi tegevjuht on asunud Maalehe internetifoorumis jahindusteemalistele küsimustele vastama. Näikse olevat järeldusele jõutud ka Kuristiku tn-l, et interneti vastu ei saa...
http://www.maaleht.ee/foorum/viewforum.php?id=60

Seltsi juhile minu poolt tänusõnad. Interneti ei tasu tänapäeval alahinnata.
Tihti just sellised "häälekamad" kodanikud ka seal esindatud ja kui saavad pädeva vastuse oma küsimustele, siis on jällegi samm paremuse poole.

[Metslane]

Aga vastab ainult küsimustele millele oskab vastata igaüks.Aga sellised küsimused mis tekitavad alati paksuverd nendele nagu ei taheta vastata.Need vist vaja juristidega kooskõlastada.

Pole seal nii meelt mõõda küsimused ühti! Takkaotsa Põmm Ülikooli lõpetanu vastab küsimusele: "Miks jäetakse loomade sisikonnad metsa alla?" järgnevalt!

Hegne Lump: "Looduses ei jáá midagi vedelema ega kasutamata. Sama on ka loodusesse jáetud loomasisikondadega. Need tarvitatakse toiduks s.o. toidubaas nt váikekiskjatele. See toimib kui toiduahela ringlus."

Siukse vastuse eest võib vastvalitud presidendi keskkonnateenistuse väikekiskjatele närida anda: "Loomsete jäätmete käitlemise seaduse rikkumisega, mille eest võidakse füüsilist isikut karistada kuni 18 000-kroonise ja juriidilist isikut kuni 50 000-kroonise trahviga!". See selleks, mis reaalselt toimib ja mis jahinduses on ka mõistetatav, kui ülejääk viiakse sõõdaplatsile repside ja kährade meelitamiseks. Kuid avalik vastus EJSi presidentinna suust:

Üldiselt mulle meeldib ta suhtlemine meediaga, kuigi maru ümmargune on see jutt.

[unt]

Sorry, Metslane, mis seadusest Sa räägid? Võibolla mõtlesid Jäätmeseadust? Kui mõtlesid Jäätmeseadust, siis istu maha, loe seda seadust hoolega ja siis mõtle - kas see seadus reguleerib ikka metsas tekkivate loomsete jäätmete käitlemist või kas neid jäätmeid saab selle seaduse mõistes üldse loomseteks jäätmeteks pidada?

Teine asi on see, et EJS president on selgelt väljendanud oma seisukoha ja erinevalt eelmistest (meestest!) ei hakka pead liiva alla peitma. Tema seisukoht on täiesti õige - uluki sisikond peabki rändama sellist teed. Nii on see olnud miljoneid aastaid enne meid ja ilmselt saab olema ka peale meid. Loom sünnib metsas ja loom sureb metsas - mis siin siis nii vastu mõistust on???

Mis on siis teine lahendus? Korjata sisikonnad prügikotti ja sügavkülmutada ja siis Väike -Maarjasse viia. Eestis küll ei ole seni (õnneks!) ühtegi sellist seadusessätet mis sellist lollust tegema sunniks. Olgu vanajumal ja riigikogu selle eest tänatud

Mis on iseenesest ja täiesti selge ja käib niiölda selle jahimeeste mainega, millest meil siin nii palju juttu on olnud, kaasa, on see, et need sisikonnad ei tohiks küll vedeleda teede ja matkaradade ääres kõigile näha. Ikka metsas on nende koht ja maaomanikuga tuleks tema maade jahiks kasutamise kokkuleppimisel (lepingu sõlmimisel siis!) need asjad omavahel kohe selgeks rääkida. Ja kui maaomanik ikka ei taha, et sisikond sinna jäetakse (noh, võibolla ongi tall maad vaid 2 ha ja ta kääbuspuudel hakkab seda sealt koju tassima), siis lihtsalt sellele maale seda siskonda jätta ei maksa.

[honkomees]

Jumalast õige jutt. Meil kombeks viia see kraam kas jahimeeste või nende sugulaste maadele ja pole kellelgi ütlemist. Looduse ringkäik peab käima.

[baddmann]

Teine asi on see, et EJS president on selgelt väljendanud ...

OT: Tegu õnneks siiski palgalise töötaja, mitte presidendiga

BM

[Metslane]

Sorry, Metslane, mis seadusest Sa räägid? Võibolla mõtlesid Jäätmeseadust? Kui mõtlesid Jäätmeseadust, siis istu maha, loe seda seadust hoolega ja siis mõtle - kas see seadus reguleerib ikka metsas tekkivate loomsete jäätmete käitlemist või kas neid jäätmeid saab selle seaduse mõistes üldse loomseteks jäätmeteks pidada?

Teine asi on see, et EJS president on selgelt väljendanud oma seisukoha ja erinevalt eelmistest (meestest!) ei hakka pead liiva alla peitma. Tema seisukoht on täiesti õige - uluki sisikond peabki rändama sellist teed. Nii on see olnud miljoneid aastaid enne meid ja ilmselt saab olema ka peale meid. Loom sünnib metsas ja loom sureb metsas - mis siin siis nii vastu mõistust on???

Mis on siis teine lahendus? Korjata sisikonnad prügikotti ja sügavkülmutada ja siis Väike -Maarjasse viia. Eestis küll ei ole seni (õnneks!) ühtegi sellist seadusessätet mis sellist lollust tegema sunniks. Olgu vanajumal ja riigikogu selle eest tänatud

Mis on iseenesest ja täiesti selge ja käib niiölda selle jahimeeste mainega, millest meil siin nii palju juttu on olnud, kaasa, on see, et need sisikonnad ei tohiks küll vedeleda teede ja matkaradade ääres kõigile näha. Ikka metsas on nende koht ja maaomanikuga tuleks tema maade jahiks kasutamise kokkuleppimisel (lepingu sõlmimisel siis!) need asjad omavahel kohe selgeks rääkida. Ja kui maaomanik ikka ei taha, et sisikond sinna jäetakse (noh, võibolla ongi tall maad vaid 2 ha ja ta kääbuspuudel hakkab seda sealt koju tassima), siis lihtsalt sellele maale seda siskonda jätta ei maksa.

Igal vallal on olemas "jäätmehoolduseeskiri", millele vastu eksitakse iga kord sisikond metsa jättes. Enamasti on nendes sätestatud, kuidas tuleb loomsete jäätmetega tegeleda ja tavaliselt on kirjutatud, et: "Loomsete jäätmete matmine ei ole lubatud, v.a. lemmikloomad!".
Hegne ja sinu idee, et "mullast oled sa võetud ja mulda pead sa ka saama" täna ei saa olla sama, kui 100 aastat tagasi. Olukord on väheke muutunud, kuigi olen nõus suures plaanis sellega, et metsaloomadel peaks see asi väheke teisiti olema, kuid lahendus on tõesti keerukas.

Siis imestatakse suurelt laialt, miks küll metssseal uss sees elab, miks rebaseid ja kährikuid meil rekordiliselt palju? Eks see on üks uurimata teemasi üldse metsateadlaste poolt. Kui aastas kütitakse üle kümnetuhande põdra, üle kahekümnetuhande kitse ja veel tuhandeid muid SUURulukeid, millest tekib üsna paras sõõgilaud.

Võib-olla on mu kirjutis üldse üks suur avalik saladus ja moded peaksid selle kustutama, kuid jutt ei ole vale!

[tony]

Metslane kirjutas:
Siis imestatakse suurelt laialt, miks küll metssseal uss sees elab, miks rebaseid ja kährikuid meil rekordiliselt palju? Eks see on üks uurimata teemasi üldse metsateadlaste poolt. Kui aastas kütitakse üle kümnetuhande põdra, üle kahekümnetuhande kitse ja veel tuhandeid muid SUURulukeid, millest tekib üsna paras sõõgilaud.

Rebaste-kährikute arvukus tõusnud ikka tänu "abipakikestele".Jättes sisikonnad metsa säästetakse sellega nii nõnegi linnu ja väikeuluki elu.Põdral-kitsel nagu keeritsussi ei esine,nii-et sealt ohtu pole.

[aivar00]

§ 6. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Loomsete jäätmete käitlemisel (sealhulgas loomakorjused) tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, Veterinaarkorralduse seadusest, Loomatauditõrje seadusest, Jahiseadusest ja teistest nendest seadustest lähtuvatest õigusaktidest.
(2) Käesolevas eeskirjas käsitletakse looma ja loomseid jäätmeid veterinaarkorralduse seaduses esitatud tähenduses. Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.
(3) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete käitlemise volitatud veterinaararsti soovituste kohaselt ja lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002.

See on väljavõte Kohila valla jäätmekäitluseeskirjast. Selle kandi pealt on muidugi Metslasel õigus, kuid nagu ennegi mainitud- palju seadusi on vastu võetud euroliidus kohalikku eripära arvestamata. Põhimõtteliselt rikuvad kõik Eesti jahimehed seadust. Kas see on õige või mitte -seda otsustavad juba kõrgemad instantsid. Analoogia on ka muudel elualadel- kasvõi siingi jutuks olnud lemmikkloomade (loe koerte) vabapidamine. Ikka räägitakse- peni käib ju ainult minu maal ja tige ei ole...
Seetõttu on minu pilgu läbi palju ausam vastata nii nagu asi reaalselt toimib aga mitte nagu "seadus" ette kirjutab. Palju hullem kui mõni "ultra keskkonnakaitsja" avastab metsast värsked soolikad ja siis üleilmset kisa tõstab, et ainult ennast esile tõsta.
kuidagi tuli kohe meelde viimasest EJ loetud jahimees Ago kirjad vist olid- jahimehelt küsiti maanaise poolt- kas looma metsas tappa on õige ja vastuküsimusele kas siga lautas pead... enam ei räägitud...

[Metslane]

Metslane kirjutas:
Siis imestatakse suurelt laialt, miks küll metssseal uss sees elab, miks rebaseid ja kährikuid meil rekordiliselt palju? Eks see on üks uurimata teemasi üldse metsateadlaste poolt. Kui aastas kütitakse üle kümnetuhande põdra, üle kahekümnetuhande kitse ja veel tuhandeid muid SUURulukeid, millest tekib üsna paras sõõgilaud.

Rebaste-kährikute arvukus tõusnud ikka tänu "abipakikestele".Jättes sisikonnad metsa säästetakse sellega nii nõnegi linnu ja väikeuluki elu.Põdral-kitsel nagu keeritsussi ei esine,nii-et sealt ohtu pole.

Mõtlesin keeritsussi leviku suurendamise all metssea maisete jäänuste metsa viimist. Tegelikult veel hullem, on väikeulukite rümpade probleem. Ega ei oskagi midagi tarka nendega korda saata. Kaeva või meeter maad ja ikkagi kaevatakse see uuesti lahti ja läheb sõõgiks.

Olen kuulnud, et Soomlastel pidid 200 L vaadid olema, kuhu rebaste "paremad palad" sisse pannakse e. praktiliselt terve rebane, kui nahk puru ja kolju olematu!

[Metslane]

Kas aprill on üks nendest kuudest, kui Eesti Jahimees ei ilmu?