Viktoriini küsimusi
Re: Viktoriini küsimusi
vanasti süüa niigi vähe oli, kesse siis kapsast metsa vedas
aga et keegi ära ei taha arvata, siis panen ise vastuse ära:
Nimetati seda asjandust Nakaseks
Nakasega püüti jäneseid. Näkas asetati niisugusesse kohta, kus kahel pool takistusi (risuhunnikuid, tihedaid põõsaid) leidus. Loom, kes oli sunnitud nakase vahelt läbi minema, surus "keele" alla ja päästis "pulga" lahti, mille juures pealispuu alla langes ja ohvri kahe puu vahele surus. Pealispuu peale asetati rohkesti raskeid tüvikuid. Nagu joonistusest näha, on nakase ehitus üsna lihtne. Kahe vaia vahele, mis ülevalt väädiga kokku seotud, asetati kaks puud, mis ühest otsast tugevasti, kuid liikuvalt ühendatud. Väädi külge seoti toestuspulga nöör. Pulga üks ots toetas ülessetõstetud pealispuud, teine ots toetus õrna varva ~ keele otsa lõigatud "säppi". Keele keskmise varva peale astuv loom ehk lind surus varva alla, pulk pääsis järsku lahti ja pealispuu langes järsku alla, nii et loom või lind kahe puu vahele paratamata kinni jäi. Et ka tugev loom end lahti ei rabeleks, asetati pealispuu peale tublisti raskust. Peale jäneste, kelle püügiks nakaseid peaasjalikult tarvitati, võis nakasesse ka iga teine loom kinni jääda, kes kahe puu vahelt läbi katsus pugeda.
Nakasega püüti ka linde. Selleks asetati naka juure marju. Lind, kes ühelt poolt marjad söönud, hüppas keelele, et teiselepoole marjade juure pääseda. Sellejuures langes näkas kokku ja lind jäi püünisesse.
Ja kes tahab pangu uus küsimus üles!
aga et keegi ära ei taha arvata, siis panen ise vastuse ära:
Nimetati seda asjandust Nakaseks
Nakasega püüti jäneseid. Näkas asetati niisugusesse kohta, kus kahel pool takistusi (risuhunnikuid, tihedaid põõsaid) leidus. Loom, kes oli sunnitud nakase vahelt läbi minema, surus "keele" alla ja päästis "pulga" lahti, mille juures pealispuu alla langes ja ohvri kahe puu vahele surus. Pealispuu peale asetati rohkesti raskeid tüvikuid. Nagu joonistusest näha, on nakase ehitus üsna lihtne. Kahe vaia vahele, mis ülevalt väädiga kokku seotud, asetati kaks puud, mis ühest otsast tugevasti, kuid liikuvalt ühendatud. Väädi külge seoti toestuspulga nöör. Pulga üks ots toetas ülessetõstetud pealispuud, teine ots toetus õrna varva ~ keele otsa lõigatud "säppi". Keele keskmise varva peale astuv loom ehk lind surus varva alla, pulk pääsis järsku lahti ja pealispuu langes järsku alla, nii et loom või lind kahe puu vahele paratamata kinni jäi. Et ka tugev loom end lahti ei rabeleks, asetati pealispuu peale tublisti raskust. Peale jäneste, kelle püügiks nakaseid peaasjalikult tarvitati, võis nakasesse ka iga teine loom kinni jääda, kes kahe puu vahelt läbi katsus pugeda.
Nakasega püüti ka linde. Selleks asetati naka juure marju. Lind, kes ühelt poolt marjad söönud, hüppas keelele, et teiselepoole marjade juure pääseda. Sellejuures langes näkas kokku ja lind jäi püünisesse.
Ja kes tahab pangu uus küsimus üles!
Pole looma, pole probleemi!
Re: Viktoriini küsimusi
See vana Eesti talumehe püünis,püssi ju mõisasaks ei lubanud ega alati jõutud muretseda ka.Nakas aga andis näljaajal toidulisa.
noorus on ilus aeg
Re: Viktoriini küsimusi
Feen kirjutas:Kui Annaliisa tagasi tuleb, siis oleks hea kuulda ikka seda näituse teemat ka lähemalt, millist näitust ta mõtleb ja mis alusel küsimus koostati (äkki oli see noorjahimeeste koolitusel mingi tarkusetera).
Küsimus... küsimu... no, võimalik, et mõnesse viktoriini tuleb selline küsimus sisse ja sis hea teada:
Kes oli see briti päritolu loodusmees ja kütt, kes lõpetas 13 aastat kestnud inimesesööjate lõvide hirmuvalitsemise Njombes (Tansaania), Aafrikas. Selle aja sees sõid lõvid ära u 1500 nekut ja muud inimlooma?
T. Randveer ütles jahinduse loengus et esimene jahitrofeede näitus toimus 1881. aastal ja sealt jäi meelde see...
Vegetarian is an old indian word for bad hunter.
Re: Viktoriini küsimusi
annaliisa kirjutas:
T. Randveer ütles jahinduse loengus et esimene jahitrofeede näitus toimus 1881. aastal ja sealt jäi meelde see...
Äkki sa harid teadmatuid ja täpsustad, kus see toimus?
Pole looma, pole probleemi!
Re: Viktoriini küsimusi
Kui teaks, oleks seda juba öelnud
Vegetarian is an old indian word for bad hunter.
Re: Viktoriini küsimusi
Täpsustaks eda Annaliisa juttu,kas küsimus pole mitte T.Randveeri Jahiraamatus olemas?Igal juhul olen seda kuskilt lugenud,et millal toimus ja kus toimus esimene näitus.Mul spikker olemas,kuid allikaid ei ole kirjas.
noorus on ilus aeg
Re: Viktoriini küsimusi
Vaatsin korra Jahiraamatut ka, aga ei pannud seal seda tähele. Maaülikoolis annab Randveer jahinduse loengut ja sealt ka see info.
Vegetarian is an old indian word for bad hunter.
Re: Viktoriini küsimusi
Aga küsimusi mehed-naised,see ikkagi viktoriin ju?Et ise juba kaks korda küsinud,siis paluks teisi,see raske küsimine läbi viia.
noorus on ilus aeg
Re: Viktoriini küsimusi
Kõik me teame, mis on "hulkuv kuul" ja kui ohtlik see võib olla!
Ja "servahaavel", mis laskjale üldjuhul rõõmsa üllatuse pakub.
Kuid küsimus on: mis on "karupauk"?
Ja "servahaavel", mis laskjale üldjuhul rõõmsa üllatuse pakub.
Kuid küsimus on: mis on "karupauk"?
Re: Viktoriini küsimusi
Kui ropumad versioonid välja jätta siis äkki see, kui padrunis plahvatab ainult tong (padrun teeb psssss) ja kuul kukub püssitorust endale varvaste ette.
Re: Viktoriini küsimusi
Lõikad haavlite tagant kesta peaaegu läbi ja siis padrun rauda.Lastes eraldub see läbilõigatud osa koos haavlitega (ühes tükis) ja tekitab kuuli efekti.
Re: Viktoriini küsimusi
Ei!
Pole see püssi ega laskjaga seotud. Ka inimesega mitte! Kuigi jah vahel
visatakse ka sellenimelist nalja.
Protsess ise toimub looduses ja karujahihooajal seda mingil juhul ei kuule...
Pole see püssi ega laskjaga seotud. Ka inimesega mitte! Kuigi jah vahel
visatakse ka sellenimelist nalja.
Protsess ise toimub looduses ja karujahihooajal seda mingil juhul ei kuule...
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Re: Viktoriini küsimusi
karupauk on ehk see, kui karukene talveune jooksul pärasoolde kogunenud tropist vabaneb... pole küll kuulma juhtunud, kui kõva kõmakas seejuures käib...
Re: Viktoriini küsimusi
Jah, nii see on!
Enne talveunne jäämist voolivat karu savist-samblast-kulust junni, mis sulgeb oti tagumise otsa (et hiired vargsi sisse ei poeks, kui peremees ise uneuimas on... ).
Kevadel peale ärkamist on karul esimesena asja rabaserva ületalvejõhvikaid nosima. See pooleldi käärinud kraam on seespidiselt üksjagu abiks, et sulgund ava jälle valla päästa! Vats piisavalt rõhu all, otsitakse nooruke rabamänd, mis sookasega mestis kasvamas on. Männioksakõdi kubemepiirkonnas paneb ka vana oti malbelt inisema ja kaske kallistama. Olgu sookask vinske kui tahes, aga ükskord ta murdub niikuinii! See tüüka lajatus vastu magu on justkui triklitõmme, et siis see ilmkärakaski kõlab... Füüsikaseaduste ilmeksimatu kehtimise põhjustel kaob ott (kui kergem pool) nelja tuule poole ja enam seda raketi stardiplatsi ei külasta ning võid rahumeeli pingelise protsessi toimumispaika uurida, kui oled sellisele jõudnud.
Eks sammal.habe paneb uue küsimuse kirja!
PS! Pole mõtet küsida: aga kuidas karu selle augu kinni paneb, sest täpset vastust veel ei teata! On vaid oletused, et see võiks toimuda umbes nii...
Enne talveunne jäämist voolivat karu savist-samblast-kulust junni, mis sulgeb oti tagumise otsa (et hiired vargsi sisse ei poeks, kui peremees ise uneuimas on... ).
Kevadel peale ärkamist on karul esimesena asja rabaserva ületalvejõhvikaid nosima. See pooleldi käärinud kraam on seespidiselt üksjagu abiks, et sulgund ava jälle valla päästa! Vats piisavalt rõhu all, otsitakse nooruke rabamänd, mis sookasega mestis kasvamas on. Männioksakõdi kubemepiirkonnas paneb ka vana oti malbelt inisema ja kaske kallistama. Olgu sookask vinske kui tahes, aga ükskord ta murdub niikuinii! See tüüka lajatus vastu magu on justkui triklitõmme, et siis see ilmkärakaski kõlab... Füüsikaseaduste ilmeksimatu kehtimise põhjustel kaob ott (kui kergem pool) nelja tuule poole ja enam seda raketi stardiplatsi ei külasta ning võid rahumeeli pingelise protsessi toimumispaika uurida, kui oled sellisele jõudnud.
Eks sammal.habe paneb uue küsimuse kirja!
PS! Pole mõtet küsida: aga kuidas karu selle augu kinni paneb, sest täpset vastust veel ei teata! On vaid oletused, et see võiks toimuda umbes nii...
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Re: Viktoriini küsimusi
Juan Carlos I ja Mitrofanushka. mis on kahel mainitud tegelasel ühist?