Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Mart]

Seda, et maid edasi rentima hakatakse, niiväga palju pole kuulda, rohkem tahetakse ise küttimislimiitide üle otsustada, jahiturismi korraldada jne. Sellest ka minu nägemus, et jahipiirkonna moodustanud maaomanikel peaks jahitunnistus taskus olema.

Ikka pöördun käesoleva seaduse juurde tagasi, milleks selline kisa, kui hetkel kehtiv seadus annab kõikse jämedama otsa maaomaniku kätte. Korjake endeid kokku ja võtke jahipiirkond üle, mingeid takistusi ei ole. Aa kui maaomanik on väjamaalane, siis asi ei toimi ja hetkel kehtiv seadus paha, paha ning tundub, et nende euroopa härrade pärast me matsid peamegi oma jahinduse kohandama euroopalike tavadega ja ulukivarud nende kätte tagasi andma ehk kõik need ulukid, mis härra maa peal on härra omad.

[tõnno]

Ikka pöördun käesoleva seaduse juurde tagasi, milleks selline kisa, kui hetkel kehtiv seadus annab kõikse jämedama otsa maaomaniku kätte. Korjake endeid kokku ja võtke jahipiirkond üle, mingeid takistusi ei ole.

Kuidas Sa Mart nüüd selle peale tulid? Ka seda seadust loetud üht- ja teistpidi, ei ole sellist asja leidnud. Asjapulgad ka vist mitte, muidu poleks seadust vaja muutagi!

[Eik]

Mart vast viitab jahiseduse nendele punktidele kus maaomanikud soovikorral saaksid jahimaad üle võtta, aga oh häda jahimeheks peab ju siis hakkama, söötma, loendama ja aruandeid koostama, ühesõnaga organisatsiooni pidama.
Saja hektariga vehkimisest antud juhul ei piisa.

§ 9. Jahimaa kasutusse andmine

(1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:
1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine;
2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine;
3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast.

§ 10. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine

(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikud või riigiasutused peavad jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitama Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama:

[RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009]

1) taotleja ärinime või nimetust, registrikoodi selle olemasolu korral, asukohta ja kontaktandmeid või nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
2) taotletava jahipiirkonna nimetust;
3) taotletava jahipiirkonna jahimaakorralduskavas määratud jahiulukite hooldustööde kohustuse täitmise kinnitust;

4) taotleja liikmeteks olevate jahimeeste nimekirja koos jahimehele antud jahitunnistuse numbri ning taotletava jahipiirkonna piires jahimehele kuuluva kinnistu nime, numbri ja suuruse äranäitamisega;

[RT I 2009, 30, 179 – jõust. 22.06.2009]

5) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid;
6) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

(11) Taotlusi võetakse vastu 14 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava keskkonnaministri määruse jõustumisest või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud teate avaldamisest arvates.

[RT I 2009, 30, 179 – jõust. 22.06.2009]

(2) Loa andja registreerib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse kohe pärast selle saamist.

(3) Loa andja kontrollib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse nõuetekohasust selle saamisest arvates seitsme päeva jooksul.

(4) Nõuetekohase taotluse menetlemisel kontrollib loa andja:
1) taotleja vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) taotluses esitatud andmete õigsust.

(5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluses puudusi ei ole, võtab loa andja selle menetlemiseks vastu ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul, arvates taotluse saamisest.

(6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

[RT I 2006, 58, 439 – jõust. 1.01.2007]

§ 11. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade arvestust peab Keskkonnaamet.

[RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009]

(2) [Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009]

(3) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa andmisest ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Loa andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(4) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.

[RT I 2009, 30, 179 – jõust. 22.06.2009]

[kakuke]

Natuke naljakas mõelda, et kui tahad maaomanikust jahimehena omal maal sõna sekka öelda jahipidamise seisukohast, siis sul tegelikult sõnaõigus puudub ja selle saavutamiseks pead hakkama mingisugust naljakat revolutsiooni läbi suruma. Ja kas keegi tõesti tahab öelda, et jahimaa korralduskava kuskil täies mahus ka töötab?

[-Ivar-]

Ja kas keegi tõesti tahab öelda, et jahimaa korralduskava kuskil täies mahus ka töötab?

Ikka,paberi peal töötab

[Pauli]

Siin seltsimehed soovitasid eespool arutelu aluseks olevat dokumenti uurida. No ma siis võtan teise (dokumendi, mitte seltsimehe) ette, ehkki ma olen kogu seda juttu, mis nüüd järgneb, vähemalt korra juba rääkinud.
Kõigepealt kompensatsioonid - kuna maamajandus on suurte äririskidega ja vähetasuv värk, siis tundub õiglane, et maaomanik ära söödud saagi (ükskõik kas vilja või puude) eest mingit kompensatsiooni saab (õiglane selle pärast, et kahju tekitaja, ehk metsloom pole tema oma ja võimalused oma vara kaitsta on piiratud). Edasi vaadates, on riik ulukite kantseldamise delegeerinud jahimeestele, seega olekski jahimehe tasku justkui õige koht, kust kompensatsiooni võtta. AGA praegune seadusemuudatuse kava rikub jämedalt kahte elementaarloogilist põhimõtet: esiteks võib mistahes kahjutasu maksta ainult siis, kui kahju saaja oli teinud kõik võimaliku kahju ärahoidmiseks (ja seda klauslit uues seaduses pole, on ainult naeruväärselt tilluke omavastutusmäär) - ükski kindlustusselts ei ju maksa autot kinni, kui teed mitteandnule karistuseks meelega küljelt sisse põrutada. Teine rikutud eeldus on kompensatsioonivahendite olemasolu - surm ka ei võta sealt kus pole, ja enamikul jahiseltsidel/jahimeestel pole maaomaniku saamata jäänud tulude suurusjärgu summasid kusagilt võtta. Kui seadusemuudatusse kirjutataks sisse konkreetne kompensatsioonimehhanism (ainus töötav süsteem oleks mingi kindlustusfond), oleks asi märksa parem.
Teiseks rent - siin läheb asi keerulisemaks, aga arutluskäik peaks vist olema selline: uluk on peremeheta vara (jäädes seega riigi kompetentsi), kes (kuigi vara peaks olema mis) kasutab peremehega vara (ehk maaomandi) ressursse, tekitades ressursside omanikule kahju. Sellega tekib vist maaomanikul õigus küsida riigilt raha selle eest, et ta laseb loomadel oma maa peal elada (või midagi sarnast). Kuna riik on delegeerinud ulukitega tegelemise jahimeestele, siis läheb ka rendinõue jahimeeste kaela. Aga kuna rent ja kompensatsioon on oma olemuselt sarnased, siis (nagu eelnevalt mitmest suust juba märgitud), ei tohiks maaomanik mõlemat korraga saada - topeltmaksustamine või mis? Kõigepealt makstakse kinni ninaesise olemasolu ja seejärel üle kaalutud ninaesine ise. Juriidiliselt vist lubatud, aga inimlikult inetu. Ka see klausel võiks uues jahiseaduses sees olla (eriti arvestades seda, et ka riik tahab jahimeestelt oma noosi saada).
Kolmandaks idee, et jahitunnistuseta maaomanikud võivad teatud tingimustel jahipiirkonna üle võtta. Minul ei ole selle vastu midagi, sest esiteks on selle toimumise tõenäosus väga väike ja teiseks, kui see juhtubki, siis järelikult olid piirkonnas asjad väga mädad ja jahimehed väärisidki minema löömist (tüliks on alati kahte osapoolt vaja).
Neljandaks säte, et jahiseltsil on kohustus kohalik maaomanik liikmeks võtta. Idee ise ei olegi halb, halb on see, kuidas ja milliseid probleeme selle ideega lahendada püütakse. Jällegi, kakluseks on vaja kahte osapoolt ja kui jahiselts keeldub järjekindlalt maaomanikku liikmeks võtmast, siis peab sel maaomanikul endal kah miskit viga olema - mõistlikud mehed on siiamaani lõpuks ikka liikmeks saanud, isegi kui seltsi juhtkond jobudest koosneb. Praegu tahab riik jahimeeste ja maaomanike vahelise hõõrumise lihtsalt avalikkuse eest jahiseltsi siseasjaks lükata (lapski mõistab, et ega vaen liikmekssaamisega ära ei kao). Ja selline linnukese kirja saamise mentaliteet mulle ei meeldi - seepärast ma ka liikmeksvõtmise kohustuse vastu olen.
Öelge, et ma olen kõigest valesti aru saanud ja mu arutluskäigud on ebaloogilised ja eluvõõrad.

[PS]

Austatud sir Mosse ! Hää on lugeda läbimõeldud mõttekäiku ja seeläbi omada võimalust ka oma arvamuste korrigeerimiseks. Loogika koha pealt kahjuks hinnangut ei oska anda, sest mulle teada olevate meetodite abil terviktekstile on seda keeruline teha. Küll on näiteks heaks mõtteharjutuseks väidete kohta süllogismi konstrueerimine, kus lõpptulemina peaks selguma, kas väide on väär.

Aga laskumata teadusesse, siis on mul mõned poolt ja vastuargumendid.

1. Kahjustuste kompenseerimise kaadervärk on väljatöötamisel, teadmata, milline see tuleb ei saa kaasa röökida, kuid selle vajalikkuses ei kahtle keegi. Kahjuks ei saa ka maaomanik metsakahjustuste vastu end kindlustada.
Teha kõik, et vältida kahjustusi. Ulukikahjustused on oma ulatuselt esimesel kohal va tulekahju. Teisel on ebasobivad ilmastikuolud ja edasi mutukad ja puudevargad. Seega on väljapääsuks kõikide taimisööjate ulukite tapmine või maaala tarastamine. Edasi tõrgub mõte minemast. Kahjustuste ennetamine peab olema mõistlikes piirides. Kas selleks piisab kartulimaa nurka s..misest või on selleks elektrikarjus või kahemeetrine võrkaed selgub juba elulisi asjaolusid hinnates. Sellegi saab lepinguga paika panna.
2. Hetkel ei ole jahindus enamusele maaomanikest seotud majandusliku tegevusega selle positiivses mõttes. Rendi puhul ta seda on ja seega peab ta taluma ka kaasuvaid riske. Millisel määral siis kompensatsiooni küsida saab oleneb juba konkreetsest lepingust, ehk ka rentnikule jääb risk oma tegevusetuse eest lõivu maksta.
3. Ka täna ei anna seadus ette, et seltsi kuulumise eelduseks on jahipilet. Eks nad delegeerivad tapmise kellelegi teisele.
4. Ei saa vastu vaielda. Mina olen juba eelnevalt välja pakkunud nn jahipiirkonna jahindusnõukogu loomise ideed. Maaomanik saab kaasa rääkida riigiasjades ja kohalikes asjades läbi vabalt valitud esinduste. Sama põhimõtte järgi saaks nad ju valida omale jahindusesinduse, kuhu kuuluksid ka rentniku, riigi ja KOV esindajad. Täpse struktuuri, õigused, kohustused ja koosseisu jätaks siit arutelust välja, kuid sel juhul peaksid kõik ühtvõrd rahul olema, sest kõigil huvitatud pooltel on võimalus kaasa rääkida.
Minagi mõtlen hirmuga, et meie seltsi hakkab paar minu naabrit kuuluma. Kui talle pole vastu jõulukuuse vargus minu metsast, siis ei taha tema küttimisõigusele mõeldagi. Seda olen juba näinud leitud püüniste varal.
Kohustusliku liikmelisusega on nagu sünnipärase kodakondsusega. Kodanik võib meile mitte meeldida, kuid kondsust ära võtta ei saa ja seeläbi ei saa takistada näiteks valimistel osalemast. Küll aga saame teda karistada ja isoleerida, kui tema käitumine sobimatu on.

[aivar00]

tsiteerin: Küll aga saame teda karistada ja isoleerida, kui tema käitumine sobimatu on.

No nüüd on küll midagi nihu- pole veel õieti liikmeks saanud aga kohe vaja represseerima hakata
Praktikas kodanikuks olemise kohapealt ei suudetud isegi aprilli mässu osanikele repressioone rakendada- kuigi meedias suurejooneliselt lubati...

[Asso]

Mosse aruteluga väga nõus aga lisaks veel paar vastuseta küsimust.
Kas need maaomanikud kes keelustavad jahipidamise omal maal, kannavad jahimeestega
võrdset vastutust,(maksavad samadel alustel renti või ulukikahjustus kompensatsiooni)? Kuna nad tegelevad täpselt samas mahus ulukite haldamisega kui jahimehed(per ha).
Probleemi ei näe 50 ha meestega vaid kui juhtumisi on tegu suurmaa/metsa omanikuga ütleme u 3000 ha ja eriti metsa puhul, tekib ju olukord kus keset jahipiirkonda on suletud ala mida jahimehed ei saa hallata või on see raskendatud, kuid kus elutsevad loomad tekitavad naabritele kahjustusi.Sama olukord tekib ka siis kui 50 ha mehi paljuks läheb, kuigi kergemas varjandis.
Sama küsimuse jätk oleks, et kui ühe jahirendipiirkonna maaomanikud ei suuda või ei taha erinevatel põhjustel oma maadele rendilepingut sõlmida ,mille tagajärjel uluki ohjamine ei toimi siis millistel alustel nad vastutust kannavad ja kelle ees?
Et kas see tähendab,et naaberjahiselts hakkab piirialadele jäävatele maaomanikele maksma pidevat kahjustuskompensatsiooni või kuidas?
Sama kehtib ka olukorras,kui rentnikuks olev jahiselts lihstalt hoiab põhjendamatult kõrget populatsiooni( võimalik,et tegu on väikse rendiala ja väga jõukate rentnikega või on rendileping sõlmitud selliselt, et rentnikule kahjustuste kompensatsioon ei laiene ja rent on madal). Tekib samamoodi olukord kus naabriks olevad jahimehed hakkavad kompenseerima(ühel või teisel viisil) ulukite tekitatud kahjusid, kelle ohjamiseks neil puudub võimalus või on see raskendatud,samas vihased maaomanikud keda see kompensatsioon aitab vähesel määral või üldse mitte on pühaviha täis, kuid teha ei saa eiti midagi kui just kohalikud jahimehed ei ole nõus piirile 24 h relvastatud valvet panema.
Veel küsiks,et kui jahirentnik täidab 100% kõiki talle pandud kohustusi,ehk siis ulukipopulatsioon on täpselt ettenähtud piirides(kehtestatud riiklikul tasandil või maaomanike poolt vms) siis kas on võimalik üldse rääkida ulukikahjustuste kompenseerimisest?
Lisaks hakkab tekkima situatsioon kus uluk ei kuulu riigile ega maaomanikule vaid jahimehele, kuna kõik tema eksistenstiga seotud kulud kannab ju jahimees, seega ei saa ma ka aru,et millistel alustel võiks küttimislimiidiga seotud, toimingutesse sekkuda maaomanik,riik või üldse keegi peale jahimehe.
Sellega seonduvalt millega välditakse võimaliku üleküttimist vaesemates regioonides?
Pikaks venis jälle-vabandan.

[Üllar Tamm]

Võtsin vaevaks ja lugesin selle pika teema algusest lõpuni läbi. Tekkisid mõned küsimused, millele ise ei suuda vastust välja mõelda

Kahjustuste ennetamine peab olema mõistlikes piirides. Kas selleks piisab kartulimaa nurka s..misest või on selleks elektrikarjus või kahemeetrine võrkaed selgub juba elulisi asjaolusid hinnates. Sellegi saab lepinguga paika panna.

4. Ei saa vastu vaielda. Mina olen juba eelnevalt välja pakkunud nn jahipiirkonna jahindusnõukogu loomise ideed. Maaomanik saab kaasa rääkida riigiasjades ja kohalikes asjades läbi vabalt valitud esinduste. Sama põhimõtte järgi saaks nad ju valida omale jahindusesinduse, kuhu kuuluksid ka rentniku, riigi ja KOV esindajad. Täpse struktuuri, õigused, kohustused ja koosseisu jätaks siit arutelust välja, kuid sel juhul peaksid kõik ühtvõrd rahul olema, sest kõigil huvitatud pooltel on võimalus kaasa rääkida.

Kuhu karup....e seda kartulimaad siis teha tahetakse, et seda nii räigete meetmetega kaitsma peab Omal taluhoovist Vene piirini ca 700 meetrit, kõrval suured metsad, looma piisavalt liikumas ja talvekartuli ka edukalt sügisel keldrisse saab Tuleb lihtsalt omal ka pisut mõelda ja tegevust planeerida, mitte jahimeeste suunas rusikat vibutada.

4. punkt: mõte võib ju ilus olla, aga kes selle lõbu kinni peaks maksma Või hakkavad need tähtsad härrad oma lõbuks ja oma kulul eesti asja ajama

Härra PS on küll välja hõiganud oma rendisoovi, samuti kuus saada loodetava summa välja arvutanud, samas on härral ka au kuuluda kohaliku jahtkonna ridadesse. Huviga kuulaks, palju peab härra jahimehena maksma ühisesse katlasse raha, et jahtkond saaks siis härra maaomanikule soovitud ulatuses renti maksta Ehk härra PS täpsustab, kui suure osa moodustab tema maavaldus jahipiirkonnast ja palju siis jahtkonnas liikmeid hingekirjas on?

Mina olen kirjutanud ainult ja ainult enda nimel, mitte kogu kodumaa maaomanike. Püstitatud summa oli toodud näitena ja oli ka põhjendatud. Kui kellelegi on haiget tehtud, siis palun vabandust, kuid ei näe endal süüd ja jään oma arvamuse juurde.

Ei tea, kas hakkan vanaks jääma ja nägemine juba kehvake, aga kodanik PS-i tegelikku nime mina küll kuskilt välja ei lugenud Ehk kodanik PS täpsustab seda pisiasja

[Mart]

Endiselt ei ole Keskkonnaministeeriumi lehel kättesaadav rahvusvahelise konverentsi, "Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides", raames ettekandega esinenud EJS juhatuse liikme Taavi Veskimäe ettekannet, samas kui ülejäänud jahinduskolmnurga osapoolte, riik-maaomanik-jahimees, ettekanded on avalikkusele kättesaadavad.
http://www.envir.ee/1101138

Õnneks on meil võimalik seda Eesti Jahimehe lehekülgedelt lugeda. Minu jaoks üks mõistuslikemaid ettekandeid teemal, jahimees-riik-maaomanik.

Sellest ettekandest ajendatuna tekkis endal ka üks toetav mõte. Lõigu Uluk lõpus, kus hr Veskimägi arutleb kahjude kompenseerimise teemal, kui jahtkond ei suuda optimaalse ulukite arvukuse juures kompenseerida ulukikahjustusi, pakub ta välja " panna maa- ja metsaomanikule teatud uluki talumiskohustus". Maaomanik peab taluma optimaalse ulukite arvukuse oma metsas, ükskõik millist kahju ulukid siis ka ei tekitaks. Optimaalne arvukus peaks olema aga selline, et oleks tagatud avaliku hüve, ulukite, jätkusuutlik kestmine.

[PS]

Aga Mart, pöördugem nüüd Sinu enda kiidetud kehtiva JS poole, kus ka hetkel selline talumise kohustus sees on

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;

[Ain Aavik]

Väga austett ''PS'' - sääduses näpuga rida aades võime me juuksekarva lõhki ajada, kasvõi neljaks ja ''enda õiguse'' eest võidelda teemal ''julge hundi rind on rasvane/verine/haavleid täis'' - hunt on siin loos esindatud ...
Keda esindad - PS ...
Maaomanikke, juriste, haritlasi vai uusrikkaid, kes iga hinna eest üritavad omi nägemusi seaduslikustada ?
Need küsimused esiteks ''haritud inimesena'' ....
Mida soovid teada saada ''PS'' - mulle vähemalt paistab asi niimoodi, et püüad teatud seltskonna arvamust antud seltskonna, elik jahimeeste käest teada saada, et siis hiljem kasutada see ära oma rinkonna huvides !!!???
Palun juba ette andeks viiska inimesena, elu poolt ja haridustasemelt koolitatuna, kuid lugedes neid sõnavõtte ''PS'' nime alt pole ma muusuguseid järeldusi teha osanud...
Sõnad on peaaegu alati - kas oma motiivide varjamiseks/hämamiseks ja illusiooni tekitamiseks ja elu on õpetanud, et tõde on vaja otsida selle valjuhäälse sõnavõtu elik suurte sõnade tagant...

?????????????????????????

Mis värk on - lihtsa inimese küsimus ?

Mida ''PS'' siit foorumist taga ajad - ''õigust, õiglus või inimlikkust'' - vähemalt mulle hakkas see teema juba tükk aega tagasi imelikuna tunduma, selle pärast ka need tola mängimised ehk ''ugametsalikud'' sõnavõtmised.

Milline on ''PS-i'' teglik motiiv. ???
Hämada pole mõtet, juriidika sõnavara valdan ma hästi peale kuueaastast õpingut ..
Ja igasuguse hämamise/uuringu tunnen ka eemalt ära üpris ruttu !
Ootame vastust, nii, et sellest ka kõik foorumilugejad täpselt aru saavad.

edu siis vastamisel - asi kisub objektiivseks

[Prohvet Maltsvet]

Kas kusagil on kajastatud ka EJS seisukoht?

[Jahimees]

Kas kusagil on kajastatud ka EJS seisukoht?

Olen tükil ajal mõelnud juba seda küsimust küsida. Aga oli kiiremaid mehi.
Lubas ju EJS oma liikmeid kaitsta. Aga pole kuulda midagi. Minu meelest on EJS igas asjas kaks sammu taga pool.
VABANDUST!