Mida arvad viimasest numbrist?

[Ahto Kattai]

Kas aprill on üks nendest kuudest, kui Eesti Jahimees ei ilmu?

Kui ajakirja kaanelt lugeda siis pigem märtsis ei ilmunud ja veebruaris ilmus kaks korda

[duma]

EJS-i kodulehelt lugesin, et viimane number oli nr 3 märtsikuu oma.
Ei ole ise kh aprilli oma näinud vbl tõesti see kuu ei tule

[jorr]

Kuskilt jäi nagu kõrvu,et see tasuta number pidi sootuks kaduma ja kes soovib see maksab?Praeguse kriisi ajal-mine sa tea-ehk ongi juba nii,mina ka pole saanud aprilli oma.

[Jahimees]

Väljavõte juhatuse protokollist:

Ülevaate ajakirja “Eesti Jahimees” väljaandmisest 2009.a. teeb juhatuse liige Oliver Leif. Vastavalt
SA KIK nõukogu rahastamise otsusele vähendati finantseeritavate ajakirja numbrite arvu seitsmele.
Ettekandja prognoosib raskusi omafinatseerimise osa katmisega, sest reklaamimüügi summad on
oluliselt vähenenud.
Jaan Liivson teeb ettepaneku saata ajakirja ainult jahimaade kasutusõiguse tasu maksvatele
jahimeestele, nii hoiaks kokku mitme tuhande ajakirja trüki- ja saatekulud.
Otsustati:
3.1.J. Liivsoni tõstatatud probleem on õigustatud.
3.2.Anda välja 7 numbrit ajakirja “Eesti Jahimees” praeguse jaotuskorra alusel,
majanduslike võimaluste laienedes välja anda 9 numbrit aastas.

Ka jahimehed lapivad eelarveauku

Hegne Lump tutvustab juhatust KIK-i nõukogu 10.märtsil tehtud otsusest 2008.a. 3. vooru
taotluste rahastamisest. EJS-i poolt esitatud projekte rahastati peale ligi 50% kärpeid kokku summas
2,42 miljonit. Koolituste toetamise projekti rahastamisel on tingimuseks EJS-i ja KKM vahelise
halduslepingu sõlmimine.
Küsimused:
Priit Piilmann: Kui palju jahinduse valdkonna projektidele selles voorus kokku raha eraldati?
Kuidas rahastatkse KIK-i poolt raadiosagedustasusid ning rahvusvaheliste organisatsioonide
liikmemakse?
Hegene Lump vastab, et 10.märtsi otsusega eraldati jahindusvaldkonnale kokku 3,5 miljonit krooni.
Jahimeeste tasutud jahimaakasutusõiguse tasudest ligi 6 miljonist on solidaarselt kõikide teiste
valdkondadega kärbitud ligi 50%. Raadiosagedustasusid ja rahvusvaheliste organisastioonide
liikmemakse KIK oma finantseerimiskorra alusel ei rahasta.
Otsustati:KIK-i nõukogu otsus toetada esitatud taotlusi 2,4 miljoni krooniga võeti teadmiseks
ning nenditi kahetsusega, et jahimeeste ligi 6 miljonist jahirenditasuna laekuvast summast, mis
peaks jahinduse ülesannete täitmiseks sinna tagasi jõudma, üle poole on solidaarselt teiste
valdkondadega katmas majanduslangusega kaasnenud riigi rahaliste vahendite puudujääki.

[Ahto Kattai]

Mina viitasin sellele,et ka märtsi numbril oli kaanel kirjutatud veebruar!

[baddmann]

Ma küll ei usu, et EJS-st keegi eriti hoolsalt siinset foorumit loeks, aga mõtte võib välja käia siiski. Nimelt, kui rahaline ressurss on piiratud, siis oleks ehk mõistlik see niiöelda avalik raha - KIKi finantseering - suunata eelkõige ajakirja sisu arendamisse ehk laiemalt sellesse, et ajakiri oleks olemas ja ilmuks. Selle jaoks, et ajakirja sisu paberile panna võiks ikkagi tellijatelt endilt raha küsida. Praegusel infoajastul oleks vähemalt mina - ja olen veendunud, et paljudki teised -nõus loobuma paberväljaandest, kui oleks võimalus sama sisu lugeda mingis näiteks parooliga kaitstud formaadis elektrooniliselt. Jääks ära hävimatu/põlematu paberi ladestumine kodusahtlitesse, hoiaks kokku raha ja paberipuitu ning võimaldataks see paberväljaanne saata ehk veidi soodsamalt koju nendele, kel tõepoolest kas võimalust või oskust internetti kasutada endal pole. Lõppeks on ju info ikkagi see, mis arvesse läheb, mitte see, mitu kilo paberit lugejale "tasuta" aastas koju toimetatakse.

BM

[Metslane]

Mina jälle seevastu loodan, et ajakiri muutub sisukamaks juba seetõttu, et selle toimetamiseks on nüüd 2 korda rohkem aega. Värvilise ajakirja trükk on kindlasti põhiline kulutus. Kuid samas rasketel aegadel tuleks otsida kohti ka kokkuhoiuks. Üks selliseid kohti võiks olla samale aadressile ajakirja ühe numbri saatmine, kuigi majas on 2 jahimeest (isa ja poeg näiteks). See juba näitab, kuidas võõra rahaga ringi käiakse (KIKi).

[aivar00]

Eks inimesi on erinevaid- mul näiteks käib ajaleht paberkandjal ainult sellepärast, et teda on meeldivam lugeda kui arvutist. Ajakirjad samuti.

[rajaleidja]

Mina jälle seevastu loodan, et ajakiri muutub sisukamaks juba seetõttu, et selle toimetamiseks on nüüd 2 korda rohkem aega. Värvilise ajakirja trükk on kindlasti põhiline kulutus. Kuid samas rasketel aegadel tuleks otsida kohti ka kokkuhoiuks. Üks selliseid kohti võiks olla samale aadressile ajakirja ühe numbri saatmine, kuigi majas on 2 jahimeest (isa ja poeg näiteks). See juba näitab, kuidas võõra rahaga ringi käiakse (KIKi).

Praegusel hetkel tuleb ajakiri kõigile jahitunnistust omavatele inimestele. Kuidas saab nüüd ajakirja levitaja öelda, kellele ajakiri saadetakse ja kellele mitte. nemad elukohtasid ei kontrolli. Küll aga võib inimene ise lasta ennast sealt ajakirja saajate nimekirjast maha võtta. Kuna ajakiri tuleb aga tasuta koju kätte, siis lastakse ikka ühes peres kahel-kolmel ajakirjal käia. Kui nüüd ajakiri oleks aga internetist kättesaadav ja ajakiri paberkandjal tuleks tellimise teel ja maksaks mingi sümboolse kopika, siis kaoksid suure tõenäosusega ka need üleliigsed ajakirjad ühes majapidamises. Selle läbi väheneks aga ka tiraaz ja reklaami müügist saadav raha ning ajakirja omahind jällegi tõuseks.

[rajaleidja]

See juba näitab, kuidas võõra rahaga ringi käiakse (KIKi).

Mis suhtes võõra rahaga? Ressursi maksu maksavad jahimehed igal aastal ~6 miljonit krooni, mis tulekski jahindusse tagasi suunata.

[baddmann]

Ma pigem pakun, et praeguses majandusolukorras on reklaamirahade äralangemine pigem üldine tendents, mitte konkreetselt ühe nišiajakirja tiraažist sõltuv küsimus. Näiteks lõpetab ju peatselt ilmumise autoajakiri AutoBildEesti - põhjenduseks reklaamituru kokkukuivamine ja seetõttu ajakirja tegemise liigne kulukus. Seega ikkagi tuleks rasketes oludes mõelda väljaspool kindlakskujunenud raame, mitte teostada pelgalt lihtsaid aritmeetilisi tehteid (30 % raha vähem, seega teeme 10 asemel 7 numbrit aastas).

Kuid ega sisu paranemist loodaks tõepoolest. Kui juba numbrite arv väheneb, siis olgu iga number topeltkvaliteediga ning kirja-ja trükivigasid ei tahaks küll enam ajakirjast leida. Tõsist toimetamist praeguse kolleegiumi poolt ei julge nagunii oodata ning arvata võib, et artiklite sisu valik on Eesti väikestes oludes nagunii paratamatult piiratud.

BM

[baddmann]

See juba näitab, kuidas võõra rahaga ringi käiakse (KIKi).

Mis suhtes võõra rahaga? Ressursi maksu maksavad jahimehed igal aastal ~6 miljonit krooni, mis tulekski jahindusse tagasi suunata.

Võõras raha ongi see "oma" raha, mis juba kord nagunii välja käidud ja muul moel tunnetatavalt tagasi ei tule, kui ainult selle "tasuta" ajakirja näol. Kui oleks rohujuure tasandil selge, ilmne, arusaadav ja tunnetatav, et kokkuhoid üksikjahimehe tasandil annab mingi protsendikillukese paremat tulemit muus jahindusvaldkonnas peale trükimeedia, siis ehk oleks neid topelttellimustest loobujaid kah vast.

BM

[Metslane]

Kes siis kontrollib, kui mitte väljaandja/tootja? Sõber, kes mingil põhjusel ajakirja ei saanud pidi käima endises Keskkonnateenistuses. Sealt öeldi, et oled nende igakuises EJS ile saadetavas jahimeeste nimekirjas ja peaksid saama ajakirja. Pärast paari kuud hakkas ta ka ajakirja saama.

Nagu Jahimees juba viitas, siis kuuest miljonist rendimaksust tuleb EJSile täna umbes 50%. Jahimehed maksavad raha riigile, kes läbi KIKi seda tagasi suunab. Saadav raha on sihtotstarbeline ja ajakiri peab selle ainult ära kulutama.

Kuigi eelmine number oli juba natuke majanduslanguse mõjutatud. Paberi kvaliteeti oli kokkuhoiu mõttes järgi antud. Mis on väga tervitatav! Kui suudetaks ka topelt numbrite saatmine lõpetada, siis tekiks veel kokkuhoidu.

Mina internerneti lugemisest väga lugu ei pea. Vana harjumus, et õhtul ennem magamaminekut loed jälle mõned leheküljed ja siis ongi paari, kolme päevaga ajakiri loetud ja ristsõna lahendatud. Samuti loen internetist uudiseid, kuid ajaleht on ikka mõnus küll. Ei ole küll huvitatud arvutit hommikul käima panemast, kui saab kohvi juues ajalehte lugeda.

[baddmann]

Eks ka mina eelistan paberkandja lugemist elektroonilise teksti "jõllitamisele" arvutiekraanilt. Kuid hetkel ei ole minu meelest teemaks mitte niivõrd see maitseküsimus (paber vs elektronid), vaid raskel ajal kvaliteedi ja piisava teavituse tagamine vähemate rahaliste vahenditega. Väidan, et näiteks mina olen (oleks) nõus paberi eest n.ö peale maksma ja siis samamoodi ka omaenese valikul otsustama, et aitab, paberi eest enam ei maksa ja loen tellija jaoks tasuta versiooni veebis (olgu või parooliga kaitstud jms). Las need, kes eelistavad või vajavad mingil põhjusel paberit, ka maksavad selle eest täiendavalt - see suhtumine läheb minu meelest igati kokku käesoleval ajal põhjendatult populaarsust koguva keskkonnahoidliku lähenemisega igas eluvaldkonnas. Paber ei ole sisu, paber on meedium ning avalikest vahenditest ei peaks maksma meediumi eest, vaid sisu eest. Kõige vähem tahaks näha olukorda, mil iga hinnaga selle seitsme (hiljem viie, kolme ja lõpuks redutseeritakse EJ hoopis Eesti Jahinduse Aastaraamatuks näiteks, mis ilmub kord aastas) numbri paberkujul ilmutamise eesmärgil topitakse need numbrid ajakohaste ja sisuküllaste kaastööde puudumisel täis mingit suvalist saasta püssirohu põlemiskiiruse kodustes tingimustes katsetamise või krt teab mis teemadel.

BM

P.S. Eelmise numbri paber näiteks meeldis mulle rohkem kui varasem, liigselt klantsitud paber. Nagu näha, kokkuhoiukohti leidub ning loodetavasti ei häbeneta neid ka edaspidi otsida ja kasutada. Julgeks soovitada veel (äkki on juba kasutatud, ei oska aimata) vähempakkumist trükkija leidmiseks - praegusel ajal on kõikidel trükikodadel reeglina soov enda käigushoidmise nimel soodsaid pakkumisi teha nii et iga hinna eest püsisuhted mõne kindla trükkijaga ei peaks teps mitte eesmärgiks olema (vähemalt mitte avaliku raha otstarbeka kasutamise osas). Ka KIK nõuab riigihangete läbiviimist oma sihtfinantseeringute kasutamiseks, kuid riigihankel ja riigihankel on vahe ning praegusel majandussurutise ajal tuleks asja ikka sisulisest küljest vaadata, mitte pelgalt asja äravormistamise aspektist.

bm

[aivar00]

tsiteerin:
numbri paberkujul ilmutamise eesmärgil topitakse need numbrid ajakohaste ja sisuküllaste kaastööde puudumisel täis mingit suvalist saasta püssirohu põlemiskiiruse kodustes tingimustes katsetamise või krt teab mis teemadel.

Siin ma ei ole sinuga nõus- loomulikult on inimesi, kes kohe ütlevad- mis te ajate jama- mõni ullike viimati hakkabki kodus katsetama ja sandistab äkki kellegi ära. Sellepärast, et vanasti karu jahiti odaga praegu keegi enam nii ei tee. Ja kui on nii , et teeb ja oma otsa leiab, siis oli ise süüdi
Iseenesest on ka see seisukoht õige, kuid minu seisukoht on- kes ajalugu ei mäleta, sellel pole ka tulevikku. Minul oli küll seda huvitavam lugeda kui jahipiirkondade piirikirjeldusi või mingeid võistluste edetabeleid vahtida.
Kokkuvõttes artiklite teemal nagu ka ennem maininud- see on "MEIE" endi teha. Samamoodi ei tule keegi teine meie eest jahti korraldama. Tõenäoliselt on paljudel jahimeestel pajatada toredaid lugusid enda jahilkäikudest ja ka mõtetest- väga mõnus oli lugeda "Ago kirju". Aga "MEIE" oleme laisad