Uus Jahiseadus.

[gunnar]

Oluliselt huvitavam on minu meelest Tartumaa ja Jõgevamaa, kus erinevalt muust Eestist on määratud metskitsele miinimum kohustuslik limiit. Vastavalt siis maakonna kohta üle 700 ja 300 isendi.
Ei tea kas Lõuna-Eestis on kitse ülearu ja ilves ka sööb vähem kui mujal.

Meie punt sai vähem kui tavaliselt aga see on ka õige, viimaste talvede kaod on visad taastuma.

[VR]

Meie punt sai vähem kui tavaliselt aga see on ka õige, viimaste talvede kaod on visad taastuma.

Mida sai vähem?
Kohustust vähemalt 15 metskitse (Aidu) küttida? Palju te siis ise tahtsite. Enamus Eestist kütib 0.
Selleks, taastumine kiirem oleks. Ja, et ilvesed elada saaks

[gunnar]

Meie punt sai vähem kui tavaliselt aga see on ka õige, viimaste talvede kaod on visad taastuma.

Mida sai vähem?
Kohustust vähemalt 15 metskitse (Aidu) küttida? Palju te siis ise tahtsite. Enamus Eestist kütib 0.
Selleks, taastumine kiirem oleks. Ja, et ilvesed elada saaks

Vähem ses mõttes et varasemalt on see number suurem olnud. Naljakas on muidugi sõnastus : miinimum, milles tohib olla eksimus 10% .... ehk siis 13.5 kitse on ka ok

[kakuke]

Enamus Eestist kütib 0.
Selleks, taastumine kiirem oleks. Ja, et ilvesed elada saaks

On see ikka nii? MEil küll hetkel tunda pole, et teist nüüd nii vähe oleks, et kohe punasesse raamatusse teist panema hakataks või küttimine kinni läheks. Kirjutatud min igati norm. Vähemalt meie seltsil.

[VR]

Kas just punasesse, aga tagasi on Põhja-Eestis ikka tõmmatud selliselt, et varasemate aastatega võrreldes võib öelda - jahti ei peeta.

Mind pani mõtlema lihtsalt see, et 2012/13 kütiti terves Eestis metskitsi 1548 (2011/12 - 1211 ja 2010/11 - 5075).
Täna on Jõgevamaa (332), Tartumaa (731) ja Viljandimaa (375) võtnud enestele kohustuse küttida vähemalt 1438 metskitse.
Samas küttisid eelmisel aastal Jõgevamaa (189), Tartumaa (328) ja Viljandimaa (84) kokku 601 metskitse.
Kas tõesti on olukord aastaga nii palju paranenud?
Nende numbrite järgi tundub nagu oleks Tartumaal asurkond kolme- ja Viljandimaal neljakordistunud!

Põlvamaa on kehtestanud soovitusliku limiidi - 507, mis vist tähendab et võiks küttida, aga kui ei kütita ühtki, siis ei juhtu ka midagi.
Ainult Pärnumaa on kehtestanud maksimumlimiidi - 510
Teised maakonnad on jätnud limiidid kehtestamata ja lasevad jahiseltsidel otsustada.
Näiteks Raplamaal kütiti eelmisel aastal 22 metskitse, nendest 13 ühes jahipiirkonnas.
Sel aastal on kõigi meelsus, et kosugu veel. No eks mõni sokk või tall ikka ette jääb ja sealt 20-30 maakonna kohta ikka tuleb.

Link kütitud ulukite koondinfole

[rajaleidja]

Viljandi maakonna loendus 2625 metskitse. 99,9%, et metskitse loendatakse vähem, kui tegelik arvukus on. Viljandimaa optimaalne arvukus 2500-3000 isendit.
Väljavõtte ulukiseire osakonna kirjast:
"Siinkohal ei saa usaldusväärseks pidada jahimeeste hinnangut arvukusele ja seda eriti liigi kõrge asustustiheduse korral. Kõrge arvukuse juures asustavad metskitsed ka suuremaid metsaalasid, kus aga tema arvukust erinevalt kultuurmaastikust olulisel määral alahinnatakse. Nii näitasid aastatel 2008-2009 tehtud kontroll-loendused, et metskitse arvukus oli toona
umbes 2,5 korda kõrgem, kui seda jahimehed hindasid. Praegu, madala asustustiheduse korral on viga kindlasti oluliselt väiksem. Seetõttu on suhtelise asustustiheduse hindamisel usaldusväärsemad indeksid: ruutloenduse jäljeindeks ning pabulaloenduse indeks, viimast saadakse teatud seirealadelt."
...
"Seetõttu tuleks praeguses olukorras soosida metskitse arvukuse jätkuvat kasvu ning hoida küttimine valdavalt suhteliselt tagasihoidlik. Siiski mõnedes maakondades, kus metskitse taastumine on olnud kiirem ja asustustihedus kõrgem, oleks mõistlik juba praegu arvukuse tõusu kiirust küttimismahtude suurendamise kaudu pidurdada. Sellisteks maakondadeks, kus metskitse küttimismahtu on mõistlik suurendada on Saaremaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Tartumaa. Need on maakonnad, kus 2009/2010 ja 2010/2011 talvede järel jäi asustustihedus Eesti keskmisega võrreldes kõrgemaks, millest tulenevalt on olnud neis paigus ka arvukuse taastumine kiirem.. Samas on paljudes maakondades olnud viimasel paaril aastal küttimismaht ülimalt väike, vaid paarikümne isendi ringis, ning selle paarikordne suurendamine juurdekasvu kiirust märgatavalt vähendada küll ei tohiks. Ida-Virumaal, Pärnumaal, Läänemaal ja Raplamaal aga metskitse arvukuse tõus veel selgelt ei väljendu, mistõttu soovitame seal küttimismahtu hoida eelmise aastaga sarnaselt madalal tasemel"

Jahimehed peaksid aru saama, et loendusandmeid laest võttes võivad olla ühel hetkel ka tagajärjed. Alles vaatasin ühe jahipiirkonna statistikat. Viimased viis aastat on kütitud metssiga 2-3 korda rohkem, kui loendatud ja kõigist kütitud isenditest on põrsaste osakaal alla 50%, siis igaüks saab aru, et midagi on seal mäda. Üks, mida võib tavaliselt loendusandmetest välja lugeda, on kasutusõiguse loas märgitud arvukus.

[honkomees]

eeee, kust te neid maakondade limiite loete?

[Välek]

Ma pole 3 aastat kitse lasnud. Minu koduümbruses ei käi ka teised jahimehed. Kurb fakt on see, et kits on jätkuvalt haruldus. Vahetevahel näeb looma või paari... kevadine kari noorel ädalal oli 6 loomakest. Mõned aastad tagasi kestis kitse, sokujaht tunni, peale toast väljumist. Selle tunni jooksul sai valida mitme looma vahel, kuna metsaserva heinamaad olid nende peamine söögikoht. Samuti oli teada, mis loom kus piirkonnas söömas käib, sarvede järgi olid sokud teada, kellaajadki, millal sööma tulid. Hommikuse, kella 5 ja 8 vahelise paarikilomeetrise jalutuskäigu ajal, sai nähtud tavaliselt "kuumades piirkondades" 7-15 kitse. Needsamad kuumad kohad on jätkuvalt sama heas seisus aga hea, kui 1-2 looma näeb. Soku haukumistki pole. Mida siis alaloendatud on ja palju ma neid laskma pean...

[honkomees]

Väljavõtte ulukiseire osakonna kirjast:
"... Sellisteks maakondadeks, kus metskitse küttimismahtu on mõistlik suurendada on Saaremaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Tartumaa. Need on maakonnad, kus 2009/2010 ja 2010/2011 talvede järel jäi asustustihedus Eesti keskmisega võrreldes kõrgemaks, millest tulenevalt on olnud neis paigus ka arvukuse taastumine kiirem ..." ....

kust krt nad võtavad, et Võrumaal on kitse arvukus suht suur ja taatub kiiresti? Igatahes oma kodu ümber on iga viimase aastaga arvukus langenud. Kui veel eelmisel suvel nägin ikka regulaarselt kuni 4 kitse ümbruskonnas liikumas, siis sel aastal olen näinud vaid ühte ja sedagi vaid ühel korral! Suures metsas seasööda lähedal olen talvel-kevadel näinud vaid kolme kitselist, tavaliselt oli seal ikka kari! Kitse arvukus on langenud pidevalt, muidugi ilves on sellele kõvasti kaasa aidanud, aga ... tule taevas appi selliste ulukiseire spetside vastu!!!

[Ats]

eeee, kust te neid maakondade limiite loete?

Proovi siit:
http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/ja ... usnoukogu/

[kakuke]

No ma ei tea, kas saab asju ikka üldsitada selle järgi, mis koduümbruses toimub, üle terve maakonna?
Tartumaal on ka jahtkondi, kus kitse hõredalt, aga on ka natuke teistsugust pilti. Mul endal ntx seasöödal käis talv otsa kaheksapealine punt peal. Igal pool, kus ümber ringi tehti valgustust oli 3-4´jal eraldisel ca 10sed pundid peal. Tehes hommikust sealuuret talvel, luges meil Feen ntx möödaminnes ligi 60 looma kokku. Kaugelt igale poole ei jõudnudki ja osades kohtades oli näha, et loomi palju olnud, aga ühtegi näha polnud.

[VR]

Mul jäi silma, et näiteks Elva jahiseltsil (21100 ha) on kohustus küttida minimaalselt 100 metskitse.
Me oleme ka neli-viis aastat tagasi metskitse kõrgajal 140 isendit 10000 hektari kohta lasknud.
Täna oleks vähemalt 50 ilmselge liialdus....
Ju siinpool ikka kitselistega kitsas on.

PS! Samas kui mõeldakse, et 5 soku küttimisel lisandub paberi peal automaatselt 5 kitse ja 5 talle, siis on selles mingi loogika. Aga miks te sellisel juhul topite seda struktuuri sinna üldse? Prooviks ikka asju näidata vastavalt tegelikkusele.

[aadu kadakas]

Paistab, et oleme kenasti sellesse ämbrisse astunud, et laiendame lokaalsete teadmiste põhjal järeldusi kogu Eesti peale ning tasapisi seeläbi timukana juba õlitame poomisnööre.
Nähes hõredat metsa ei ole tõepoolest sünnis rääkida selle harvendamisest. Küll aga peab silmas pidama, et mujal on harvendamist vajavat metsa küll.
Kitse arvukus on minu hinnangul väga varieeruv ning korrates mantrana seda absoluutse madalseisu juttu pole kohane. Nagu me kõrge arvukuse juttu ei osanud õigel ajal ära lõpetada, samuti ei kuule enamasti muud, et kits täna ikka madalseisus. Väitsin juba selle kõvera põhjas, et ärge magage arvukuse tõusu maha. Kõige kiuste (kiskjad, rasked talved jmt) arvukus ikkagi taastub, ehkki täna peaks mõistus peas olema valiklaskmise mõttes. Söödabaas (loe jätkuvalt kõrge metsa- ja põllukasutus) pole muutunud. Ennustatakse pehmemate talvede perioodi ka.
VR-i arvamustega ühinen kasvõi juba selle Jõgeva JN-i näite pärast. Tõesti on naeruväärne täna (veel) metskitsele kehtestada nö kohustust miinimumlimiidi osas, millest allapoole jäädes ollakse justkui räigelt eksinud. Just see soovituslik oleks mõistlik nagu mõned maakonnad on teinud. Ma ausalt ei tea, mis selle Jahindusnõukogu siseideoloogiaga toimub, kuid pigem on siin tegu tahtmiste väljendusega, mitte teaduslikult põhjendatud järelduste tulemusega. Või kasvõi metssea limiidiga (samuti miinimum, millest alla ei tohiks küttimine jääda), kus mahust 50% emiseid? Kas tõesti austet eestseisus eeldab, et kütitakse kesikemiseid. Minule teadaolevalt kukub ikka loom, keda paremini näeb ja palju liha ka ikka saab.

[kakuke]

Nendest kesikemistest. Tõepoolest on olukordi, kus sugu valida ei õnnestu või on see väga raske. Viljas või siis väga hämaras/pimedas, ajust jne, aga on ka olukordi nagu näiteks praegu söödalt kell 10-11 õhtul, et valid optikas kesikut lagedal söödal, et kas see või too. Mõnel pool (ma ei ütle igal pool) kindlasti tuleb täna sigadele pidurit panna ja stuktuur paigas hoida, siis seal emaste sigade laskmine täitsa omal kohal. See kultide ülelaskmine ja emisekultus ka päris normaalne pole.

[Feen]

Enda jahimaadel on metskitsejaht olnud 3 aastat nullis. Sellel aastal on põllumehed väga kurjaks muutunud. Minimaalne 20, plaanime küttida 30. Arvatavasti see selline möödaminnes küttimine (kui just ei tehta vana aja stiilis, et kits on nagu rebane, seda kõlbab lasta seni kuni luba lõpeb ja siis edasi rebasejahi käigus). Kui jagada jahimaa ca 5ks, siis ühel viiendikul on 3 põlumeest metskitsega hädas ning suure tõenäosusega kütimegi need 30 sellelt viiendikult (jahimaad 8710). Eks lihtsamaks sättimiseks ja soku valiklaskmisega kütitakse mujalt ehk ka.

Metsseaga... 50% on meil nt suht normaalne emaste osakaal. Sigu on palju, selliseid pisikesi eriti. kesikutel on juba põrsad. See teeb küll keerulisemaks põrsasteta ja põrsastega kesikute valimise aga kui õigel ajal pihta hakata, siis pole ka häda miskit. Ise olen täheldanud, et kui lastagi karjast väiksemaid, siis need kipuvad olema kesikemised (põrsastega kesikemised muidugi oluliselt lahjema väljanägemisega ja tumedama, vahetuva karvaga hetkel aga seda arvestades saab väga kenasti seda % normaalsena hoida).

Nagu aru saada, siis ulukite arvukus varieerib piirkonniti palju ning seetõttu tundub, et mõningatele piirkondadele liiga tehtud aga Tartumaa üldmulje osas ei kurda mitte. Ahjaa, muidugi, kui tähele panna sõnastust, siis sokkusid tuleb küttida täpselt 35%. Tahaks näha kuidas seda teha juhul kui soovitakse küttida 30 metskitse (aga see on selline juriidiline sõnastusejama millest loodetavasti probleemi ei tõuse).