Üllar Tamm kirjutas: Kuhu karup....e seda kartulimaad siis teha tahetakse, et seda nii räigete meetmetega kaitsma peab Omal taluhoovist Vene piirini ca 700 meetrit, kõrval suured metsad, looma piisavalt liikumas ja talvekartuli ka edukalt sügisel keldrisse saab
Rahvas räägib, et meie riigi meretagustel osadel pidada notsud kardula tükkis põllulappi kaitsva aiaga nahka panema, hea kui keldrisse ei roni.
Olukorda seal meretagustes osariikides kommenteerima ei tõtta. Seal vist sigade rohkus ikka kohalikes jahimeestes ja SUURES RAHAS kinni Minu küsimus oli tingitud sellest, et kodanik PS ühes oma postituses märkis oma asukohaks " ca paarkümmend kilomeetrit kilulinnast"
Viimati muutis Üllar Tamm, N Dets 24, 2009 10:49 am, muudetud 1 kord kokku.
tõnno kirjutas:Uugamets, katsu rahuneda! Paanikaosakond töötab täiega?
Mul küsimus, miks see ulukite arvukus nii tähtis on? Miks te neid nii hirmus täpselt loendadada tahate? Kui jahipiirkonnas kokkulepped olemas, kahjustused kontrolli all, siis milles probleem? Rentnik kütib nii palju, kui õigeks peab (va suurkiskjaid muidugi).
Vot täpselt nende suurkiskjate pärast ei saa rentnik küttida nii palju, kui ise õigeks peab. Kui rendipiirkonna haldaja arvab, et tema piirkonnas on normaalne kitse arvukus 50 isendit, siis see tähendaks seda, et suurkiskjad jäävad nälga või hakkavad koduloomi murdma. See tähendaks aga seda, et riik peab hakkama kompensatsiooni maksma. Seega kehtestab riik ikkagi ulukite miinimum populatsiooni, laseb maksta rentnikul maaomanikule kahjustuste eest tasu ja väldib ise suuremate summade maksmist. Miinimum populatsiooni määra jätmine(see ka uues dokumendis ju kirjas) tähendab aga paratamatult mingisuguseid kahjustusi, mille vastu jahimees ei saa. Kuusenoorendikul võib ju terve kitsejahi hooaja valvet pidada ja küttida, aga kevadise sula ajal, kui ladvad lume alt välja sulavad, on kitsed ikka kohal. ja jahimees ei saa midagi teha.
Nojah, miinimumarvukus jääb! Aga keda see kotib, kui keegi ei loenda ulukeid? Et riik pidurit hakkaks tõmbama, peab populatsiooni väheseks jäämine juba silmatorkav olema. Rentnik tõmbab enne ise pidurit. Samas, kui suured kiskjad kahju tegema hakkavad, saab ju ilmselt küttimislimiiti juurde. Ma ei muretse eriti nende asjade pärast. Siiani on suvaliste arvukuse numbritega hakkama saadud, miks edaspidi, kui enam ette ei öelda, kui palju pead/võid küttida, ei peaks saama.
Vaata Tõnno, asi on lihtsalt selles, et ei saa ilma nende etteöeldud numbriteta hakkama. Saab ainult juhul, kui saab ka suurkiskjate arvukust ise määrata, kui seda ei saa, siis ei saa ka sõraliste. Tänu suurkiskjate programmile ongi kogu see arvukus metsa jooksnud, kuna võeti ette prognoosimatu ettevõtmine. Keegi ei teadnud, kuidas piiratud küttimine suurkiskjate asurkonnale mõjub, jäeti arvestamata ka soodsad kliima tingimused, suur järglaste arvukus, sest polnud ju kogemust jne.
Ei jõua üle korrata, et ei kusagil leppes pole kirjas, et terve maa peab olema kaetud suurkiskjatega.
Tsiteerin ühte oma ammust postitust :
Liikmesriigid, kus ühe või mitme esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi ja esmatähtsa liigi esinemisalad hõlmavad rohkem kui 5% riigi territooriumist, võivad komisjoniga kokkuleppel taotleda, et kõigi ühenduse tähtsusega alade valikul kohaldataks III lisas (2. etapp) loetletud kriteeriume nende territooriumil paindlikumalt.
Jupp siis sellest III lisast:
B. Ala hindamisekriteeriumid II lisa liigi jaoks: (a) Liigi asurkonna suurus ja tihedus antud alal võrreldes kogu riigi territooriumil paiknevate asurkondadega; b) Asjaomase liigi jaoks oluliste elupaigaomaduste säilimise määr ja taastamise võimalused; (c) Alal paikneva asurkonna isoleerituse aste võrreldes liigi loodusliku levilaga; (d) Üldine ala väärtusele asjaomase liigi kaitse seisukohalt. C. Nende kriteeriumide alusel klassifitseerivad liikmesriigid alad, mida nad riiklikes nimekirjades soovitavad ühenduse tähtsusega aladeks sobivate aladena vastavalt nende alade suhtelisele väärtusele iga I lisa loodusliku elupaigatüübi või iga II lisa liigi kaitse seisukohalt.
Eesti pindala 45000km2 Kaitsealasi 5300km2
Kui keegi leiaks optimaalse arvukuse km2 kohta, siis selline hulk võiks seal kaitsealadel elutseda ja kogu lugu. Palju neid hundi ja karujahimehi on kellede eest hr Männil võitleb ?
Hr Männilit tsiteerides:
Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe.
Arusaadav, aga miks kasvatada hübriide, mis jahipraktilisest seisukohast ei oma mingit väärtust. Nii et jahimehele ei ole neid hunte nüüd küll vaja kasvatada.
Sorry, kui nüüd natuke teemast välja sai kirjutatud, aga tahan öelda, et väljaspool kaitsealasi peaks kohalik jahipiirkonna valdaja ütlema, palju ta hunte või ilveseid ja karusi kütib.
EJS märgib, et maaomanikukeskne jahindus ei pea olema eesmärk omaette, vaid arvestada tuleb sellega, et jahinduse korraldamise aluseks on ULUK, mitte maaomand.
EJS kahjuks siiski ei ole osanud välja tuua seda suhteliselt lihtsasti mõistetavat põhimõtet, mida küll seadusesse valada on keeruline - nimelt kogukonnakeskne jahindus. Niikaua, kuni EJS (või mis iganes organisatsioon) ühele reformiplaanile Eesti riigis lihtsalt "otsustavalt vastu seisab", ei jäta see paraku väga head muljet selle organisatsiooni suutlikkusest arvestada teiste osapoolte huvide ja vajadustega ja näha korrakski tõelist laiemat pilti väljaspool omaenese ehk jahipiirkondade praeguste kasutajate kastikest. M.O.T.T., paraku. Mitte EJS liikmed ei ole need, kellele EJS oma vastuseisva idee peab "suutma maha müüa"...
Nojah, tervet kirja meil lugeda pole, ainult ajakirjaniku edastatud uudis, et EJS ei ole sellisel kujul läbisurutavate muudatustega nõus.
Muide üks huvitav tähelepanek, mida arvas üks eesti maaomanik (ka jahimees) , kes polnud sellest kavandatavast reformist veel kuulnudki :"Kui reformitakse nii nagu kondikavas kirjas, siis tuleb anarhia."
Anarhia = korralagedus, kaos. Valitsuse, võimu puudumine, seadusetus
Kas see on nüüd rusika vibutamine pärast kaklust,et näidata EJS liikmeskonnale kuidas nende eest võitlusse asutakse ,saab ilmselt üsna pea näha, kuulda. Keegi ju siin viskas küsimuse ,et millega seal Kuristiku tn.tegeldakse,näe nüüd ärgatigi!
Kirja kokkuvõte annab lootust, et EJS juhatus ikka seisab praeguseks ülesehitatud jahindusstruktuuri eest. Samuti on mõistlik otsus kokku kutsuda volinike koosolek ühtse seisukoha loomiseks, et see siis ka läbi volinike kõikide jahimeesteni jõuaks.
Asi küll kipub teemast välja, aga mitte ei saa märkimata jätta, et tegelikult peaks asi ju vastupidi toimuma/toimima. Ehk siis jahimeeste enamuse arvamus peaks jõudma volinikeni, kes siis omakorda volitab juhatust miskit plaani või avaldust esitama. Aga noh, see on utoopiline idealism (ehk sellist demokraatiat pole vist mitte kuskil ega kunagi olnud).
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
mosse kirjutas:Asi küll kipub teemast välja, aga mitte ei saa märkimata jätta, et tegelikult peaks asi ju vastupidi toimuma/toimima. Ehk siis jahimeeste enamuse arvamus peaks jõudma volinikeni, kes siis omakorda volitab juhatust miskit plaani või avaldust esitama. Aga noh, see on utoopiline idealism (ehk sellist demokraatiat pole vist mitte kuskil ega kunagi olnud).
See, et asi alt ülesse jõuaks, on suuresti kinni ikkagi maakondlikes organisatsioonides. Pole EJS`i asi öelda igale liikmele, et olge nüüd nii kenad ja avaldage oma piirkonna volinikele või EJS`i juhatuse liikmele oma arvamust. Alles hiljuti oli EJS`is erakorraline juhatuse koosolek ja minu postkasti igatahes potsatas maakondlikust keskusest saadetud kiri, kus paluti avaldada oma arvamust ja teha ettepanekud, et selle põhjal kokku panna maakonna ühtne seisukoht. Suvise kokkutuleku ajal toimunud volinike koosolekul ütles ka Puust, et kuigi sooviti ja paluti saata maakondadest omapoolsed ettepanekud, et selle põhjal kokku panna EJS`i ettepanekud seadusemuudatuseks, siis tagasiside oli põhimõtteliselt 0.
Lisaks on võimalik igal EJS juhatuse koosolekul viibida hääleõiguseta kuulajana liikmesorganisatsiooni esindajal. Kui mingeid ettepanekuid, küsimusi või probleeme antakse ka sõna.
Keegi viitas siin ohule, et pisemate asjade arutamine ja sebimine (a la palju üks hektar hakkab maksma jne.) varjutab protsesside põhiolemused. Seda enam, et küllaltki hämarad on varjatud huvigrupid ja küsimus, kes ning mis eesmärgil (tõelisel, mitte poliitilise hämana) algatas "jahindusrevolutsioon" (vt. Volmeri artiklit Jahimehes). Jõulujärgse aja ja vana aasta ärasaatmise valgusel on hää lugeda tarkade inimeste kirjutisi. Siin üks väljavõte TA presidendi R.Villemsi väga sisutihedast usutlusest EPL-s (tasub kogu pikkuses lugeda), kus sõna "teadus" võib asendada sõnaga "jahindus", aga mõte jääb samaks: Villems ütleb: "Igatahes hoiab mõningane evolutsiooni tundmine ja sellega seotud probleemidega tegelemine mind tagasi epistlite lugemisest. Oma arvamust tuleb siiski vajaduse korral selgelt ja kui võimalik, siis ka kompaktselt väljendada ja olla valmis seda argumenteerima, mis omakorda eeldab asjatundlikkust, n-ö kodutöö olemasolu. Ja kitsalt erialaliselt: hoidku jumal meid revolutsiooniliste muudatuste eest teaduse „juhtimisel”, ilma et me esmajoones teaksime, mida me tegelikult ikka tahame. Ärgem võtkem ette ühtegi suurt reformi, kui rahakott ei ole puuga seljas. Vastasel juhul oleme kui proletaarse revolutsiooni ideoloogid, kes täie teadmisega mängisid inimeste instinktidel, mille hulka paraku kuulub „õiglustunne”, kuid milles lähemal analüüsil olulisema osa moodustab soov krabada. Ja kui see ei õnnestu, siis vähemasti purustada."
Head vana aasta lõppu ja oma asja eest seismist, seltsimehed!
Omal taluhoovist Vene piirini ca 700 meetrit, kõrval suured metsad, looma piisavalt liikumas ja talvekartuli ka edukalt sügisel keldrisse saab
