Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[unt]

Nats OT aga jahiseadusest tsitaat: Jahiluba antakse AINULT jahitunnistust omavale isikule ja kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

Ehk siis ei saa iga maa-ja metsaomanik jahilube.

Sorry, minu aps!
Väljavõte minu eelmisest postitusest
"Ka praegune JS ei keela väljastada ulukiküttimise luba mittejahimehe nimele. Aga see mittejahimees võib suuruluki puhul enda nimel oleva jahiloaga korraldada näiteks ühisjahi, kus jahijuhatajaks on vastavate volitustega tegelane ja tema ise näiteks hoopis ajumees. Tõsi - väikeuluki puhul see praegu nii ei saa olla."
Kuigi jah, loa kasutajate suhtes seda nõuet ei ole ja neid võib kanda suuruluki jahiloale kuni kolm. Loogiline oleks muidugi, et ka nemad peavad omama jahitunnistust. Aga üks asi on loogika ja teine asi on juriidika

[kraavik]

Nats OT aga jahiseadusest tsitaat: Jahiluba antakse AINULT jahitunnistust omavale isikule ja kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

Ehk siis ei saa iga maa-ja metsaomanik jahilube.

Zakslane, ma küll kusagilt seaduseelnõust seda välja ei lugenud, kustkui seotaks jahiloa andmine kuidagi jahirelvaloaga. Äkki viitad sellele paragrahvile?

Maaomanik saab loa võtta endale, kui tal on jahitunnistus. Kui ta võtab loa aga oma nö "kliendile", ei küsi maaomaniku käest keegi jahitunnistust, vaid ikka selle mehe käest, kelle nimele luba vormistatakse. Seega - luba kui selline on võimalik võtta igal maaomanikul. Kui tal endal jahipidamisõigust pole, saab ta loa võtta ainult kellegi teise nimele, kellel on jahitunnistus olemas.
Nii saan mina eelnõu vastavast sättest aru.

[unt]

. . . Selle RMK toimunud oksjoni valguses on kindlasti jäänud paljudele maaomanikele väär mulje, justkui hakatakski edaspidi lube selliste hindadega ostma. Ei arvestata sellega, et kui terve eesti läheb taolisele süsteemile üle, siis lihtsalt igale poole ei jätku turismijahifirmasid ega jõukaid jahimehi. . . .

Eks see on nii ja naa! Minu kõrvu on kostnud külameeste (naised saunas rääkisid ) sellised jutud, et RMK oksjoni ühe jahiala kasutuse võitja on öelnud: "Augusti seisuga on meil pool oksjonil kulutatud raha tagasi teenitud. Seda suuresti tänu majutusteenusele/teenuspakettidele. Ja jahisaagina on lastud vaid mõni siga."
Samas - võitnud seltskond on hakanud aktiivselt sõlmima lepinguid nii kasutusel oleva jahimaa sees olevate maaomanikega kui ka naabruses (praegu veel teise jahimaa kasutaja territoorium) olevate maaomanikega. Ja kui lugeda eelnõu, siis selle järgi saab järgmisel aastal riigimaa rent olema 0,5 eurot/ha. Mõtlemiskoht, mis?!
Ja Motoristile - olen ma jälle naiivne või? Ma lihtsalt ei taha olla omal maal (mis siis, et väikeomanik) edaspidi jahimaa kasutaja "klient" vaid tahan ka edasi jahimees olla. Ja ma ei taha midagi müüa . . . ma lihtsalt ei taha osta! Ma ei taha omal maal jahti pidades konkureerida vaba turu hindadega! Kas ma seda saan, sõltub suuresti seadusest . . . Aga ilmselt siinkohas olen ma tõesti naiivne

[Eik]

Nats OT aga jahiseadusest tsitaat: Jahiluba antakse AINULT jahitunnistust omavale isikule ja kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

Ehk siis ei saa iga maa-ja metsaomanik jahilube.

Zakslane, ma küll kusagilt seaduseelnõust seda välja ei lugenud, kustkui seotaks jahiloa andmine kuidagi jahirelvaloaga. Äkki viitad sellele paragrahvile?

Maaomanik saab loa võtta endale, kui tal on jahitunnistus. Kui ta võtab loa aga oma nö "kliendile", ei küsi maaomaniku käest keegi jahitunnistust, vaid ikka selle mehe käest, kelle nimele luba vormistatakse. Seega - luba kui selline on võimalik võtta igal maaomanikul. Kui tal endal jahipidamisõigust pole, saab ta loa võtta ainult kellegi teise nimele, kellel on jahitunnistus olemas.
Nii saan mina eelnõu vastavast sättest aru.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13340861

§ 34. Jahiluba

(1) Jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule.

§ 38. Relvaluba

(1) Kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

[kraavik]

Zakslane, sinu viide on täna kehtivale jahiseadusele. Uues jahiseaduses neid klausleid enam ei ole.

[Eik]

Zakslane, sinu viide on täna kehtivale jahiseadusele. Uues jahiseaduses neid klausleid enam ei ole.

Ehk siis tsiteerides varblast "Jahipidamise õiguse omamiseks peaks olema kutsumus ja vaimsed ning füüsilised eeldused,» märkis Varblane."

[Motorist]

Aivar00, see olin mina, kes julges välja öelda, et mõnel juhul on Aafrikas jahiturism odavam, kui Eestis...vahe on vaid kohalelennu maksumuses Ja seda isikliku kogemuse baasilt. Seetõttu käivadki siin enamjaolt soome ja rootsi jahituristid. Olen nendega tihti kokku puutunud, samuti on mu tutvusringkonnas päris palju välismaalasi, kes siin eestis jahil käivad. Neist selge enamus on välja öelud tõsiasja, et meil on väga hea metsamassiiv, kuid selle hooldus on kehv ja metsas liikumine raskendatud. Meil on väga mitmekülgne jahilooma fauna, kuid trofeede seisukohalt jääme naabritele alla (põder Soome, sokk Rootsi, hirv Läti)...ainult siga, hunt, karu ja ilves on tõenäoliselt need unikaalsed loomad, mida siia 100% jahtima tulema peab ning karu, hundi ja ilvese tabamine on rohkem õnnemäng kui trofeejaht...seega jääb vaid SIGA. Ja kui hind paigast ära läheb ei ole meil mingit eelist oma naabrite ees, et siia ummisjalu tormama peaks. Ja uskuge, see ei ole kerge "kontingent" kes siis jahile tuleb oma soovide, õiguste ja tahtmistega. Niikaua, kuni nad on siis "sõbra kutsega" jahil, on suurem osa neist taltsad kui tallekesed...aga kui maksma hakkavad muutub toon kohe. Nii mõnigi kord tuleb "suhu vette võtta" ja rahuneda, et mitte "klienti" kohe ja pikalt p...sse saata, vaid rahumeelselt seletama hakata, miks ei tohi või mida ta valesti teeb ...aga see selleks.
Mis nüüd puutub väitesse, et kõik jahiturismiga tegelevad ettevõtjad/jahiseltsid 100% maksupetturid on ei tahaks küll nõustuda. Enamusel neist, kes selle alaga tõsimeeli tegelevad, on selleks tarbeks registreeritud ettevõte, kuna käibemaks tahab tagasi küsimist...ja see on 20% äri mahust. Ei räägi nende eest, kes siin seal mõnikord välismaise jahituristi sekka võtavad ja temalt 200-300 € välja pumpavad...see on nii nimetatud small business. Loomade liha müük käib täna väga avaliku kanali kaudu, ehk siis kokkuostjad kannavad raha üle panga kaudu...peaks olema ju puruloll, kui seda deklareerima ei hakata...
Ainuke kust saab mängida on trofee raha, mille suurust maksuametil suht raske ka kontrollida...aga maksude vähendamisega tegelevad ettevõtted kõigis majandusharudes, mitte ainult jahinduses ...Ütleb ju vanasõna...maksude mittemaksmine on kuritegu, aga targa maksumaksjana tahan ma ise otsustada, palju ma maksu maksan...ja see otsustamise soov ei ole kuritegu...
Nagu ma kuskil eelmistes teemades olen maininud...jahiturism ei ole eesti mõõtkavas raasugi nii suur "majandusharu", mida lp ministripreili oma "kõnes" välja toob. Selles võiks vast tööd saada nii 500 inimest maks...ja siis kah tuleks paljudel meil oma püss seina peale riputada, kuna poleks kohta kus jahil käia
Huhh pikk jutt ja kõvasti teemast mööda...

[Ats]

...ja talupojast maaomaniku ajupesu jätkub täiega....

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/m ... d=55935422

[Ain Aavik]

Nohh sõbrad !!!

Mis ma teile rääkisin ja millele viitasin, kui suurele ohule siin riigis.

Tsitaat artiklist näitab ju ilmekalt, milles on asi ja kuhu RMK meid viia tahab.

Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi. Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on 0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas.

Veel pisut kannatust ja neid ''õiekesi'' tuleb veel ...

[Motorist]

Tsiteerides Unt'i.......Ja Motoristile - olen ma jälle naiivne või? Ma lihtsalt ei taha olla omal maal (mis siis, et väikeomanik) edaspidi jahimaa kasutaja "klient" vaid tahan ka edasi jahimees olla. Ja ma ei taha midagi müüa . . . ma lihtsalt ei taha osta! Ma ei taha omal maal jahti pidades konkureerida vaba turu hindadega! Kas ma seda saan, sõltub suuresti seadusest . . . Aga ilmselt siinkohas olen ma tõesti naiivne

Unt, sellsk, et sa jahimeheks jääksid ja omal maal jahti saaksid pidada tuleb meil tõsimeelsetel jahimeestel seljad kokku panna ja vastu hakata...kui vaja ka Kuristiku tänaval "revolutisoon läbi viia"... Ja ei ole need reformikad kah nii mõistmatud, et hakkaksid 10 000'se elektoraadiga ümber käima kui kaltsuhunnikuga mõne rikka toetaja/niiditõmbaja pärast. Toetaja võib oma toetamise igal hetkel lõpetada...elektoraat aga jääb oma arvamust kandma väga pikaks ajaks.
Ma olen Egon Nitte'ga (üks eelmise projekti "autor") ühes teises foorumis pikalt vaielnud eelmise jahiseaduse projekti üle...sain selgeks vaid ühe asja...see on selgelt "tellimustöö", mitte otsene vajadus seadust muuta. Varemgi on Eestis seadusi tehtud ühe konkreetse huvigrupi jaoks...eks siis nüüd proovitakse taas ... see on muidugi minu isiklik arvamus, aga "demokraatia" viljastavas rüppes võib igal inimesel olla oma arvamus ja õigus selle arvamuse eest võidelda
Ehk siis "Kogu maa jahimehed ühinege"....

[Ain Aavik]

Pisut ülaltoodud artiklist veel.
Üks asi on delfi, teine on loo tegelik ilmumispaik äripäev ...

Ja pisut kõrvutamiseks ja võrdlemiseks ka Varblast
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2595


põllumajandus

Maaomanik soovib ise jahipidamist korraldada
Ain Alvela
Ain.Alvela [ ät ] aripaev.ee
18.08.2011 00:00
Loe kommentaare (0)
Maksumaksja ja maaomanik toetavad Eesti jahindust sisuliselt viie miljoni euroga aastas, kuigi asi võiks olla ka hoopis vastupidi.
Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele.
Ain Malm, Jõgeva erametsanduse tugiisik

Üldiselt ei kuulu eriti vaidluste alla tõsiasi, et jahinduses peitub suur potentsiaal maaelu arengule. Näiteks 2010. aastal Helsingi ülikooli teadlaste publitseeritud analüüs Põhjamaade jahiturismi potentsiaalist viitab sellele, et kui jahindus on allutatud turumajandusele ja seda korraldavad kliendile orienteeritud ettevõtted, siis luuakse regiooni lisaväärtust 60% rohkem kui klubilise jahindustegevuse korral.
Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi. Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on 0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas.
Eraomanik maksab jahipidamise kinni. Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner on seda meelt, et praegust jahindust lastakse osaliselt kinni maksta eramaaomanikel. Tema sõnul peavad maaomanikud hüvitist saamata taluma maa ja teede kasutamist jahinduslikel eesmärkidel ning kandma kulu ulukikahjustustest, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse hektari kohta.
"Arvestades, et erametsi on Eestis ligi üks miljon hektarit ja vähemalt sama palju jahimaadeks sobilikke põllumaid, võib öelda, et "tasuta jahialade süsteem" jätab eraomanikud praegu ilma ligi 3,4 miljonist eurost aastas," iseloomustas Hepner. "Samas - jahinduse avalikkusele suunatud tegevusi toetatakse KIKi jahindusprogrammis. Nii kiideti 2010. aastal heaks projekte 260 000 euro eest."
number
• 4054 jahitunnistust väljastati Eestis eelmisel aastal välisriikidest pärit inimestele.
Hepner toob esile majanduses kehtiva põhimõtte - vabal turul pole kauba eest võimalik rohkem küsida, kui selle eest suudetakse maksta, hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse vahekorrast.
"Paremad jahimaad kindlasti kallinevad, madalama boniteediga aladel võib juhtuda, et suurt hinnatõusu ei tulegi. Paljud jahimehed on samuti maaomanikud. Neile võib muutus lõpuks rahaliselt plusspoolele jääda," möönis ta. "Seda suurem see pluss on, mida enam väärindatud jahipidamisvõimalusi turul müüakse. Sellest võidaks nii maaelu kui ka rahanappuses vaevlev sotsiaalsfäär."
Õiguskantsler hoiab toimuval silma peal. Et kontrollida jahiseaduse vastavust põhiseadusele, edastas erametsaliit õiguskantslerile sellekohase pöördumise. Augusti alul saatis õiguskantsler Indrek Teder sellele vastuse, andes teada, et ei pea otstarbekaks vanale seadusele hinnangut anda.
"Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel uus jahiseaduse eelnõu ning eelnõust ja selle seletuskirjast selgub, et koostajad on mitmele erametsaliidu tõstatatud probleemile tähelepanu pööranud," selgitas Teder. Ta lisas, et kavatseb tähelepanelikult jälgida uue jahiseaduse eelnõu menetlemise käiku ja vajadusel alustada menetlust, et tuvastada selle võimalikke vastuolusid seadustega.
"Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele," nentis Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. "Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu - loomad ei tunne kinnistu piire."
"Jahiseadus ei anna maaomanikule mingit võimalust loomade arvukuse piiramisel kaasa rääkida," tõdes MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss. "Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse."
Ta leiab, et praegu polegi maaomanikul muud seaduslikku võimalust jahipidamise korraldamises kaasa rääkida, kui see oma maadel lihtsalt ära keelata.
Omanikud sulgevad jahimaad
Hoiatusaktsiooni sisu on ulatuslik maaomanikepoolne jahipidamise keelamine oma kinnistutel septembri jooksul.
7. augusti seisuga oli protestiaktsiooniga liitunud 177 946 ha suuruse maa-ala omanikud.
"Eesti on ainulaadne riik Euroopas, kus maaomanikul puudub jahiõigus talle kuuluval maal. Erametsaliit soovib, et uuendatud jahiseadus arvestaks senisest enam maaomanike õigustega," ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
Varblase sõnul paneb metsaseadus omanikule kohustuse metsa heaperemehelikult majandada.
"Praegune jahiseadus ei sunni jahimehi maaomanikuga arvestama," nentis ta. "Maaomanikul tuleb korvata seegi kahju, kui jahi käigus vili maha sõidetakse või teed lõhutakse."
Eesti Erametsaliidu algatatud hoiatusaktsioonile on toetust avaldanud Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Mööndusena teatasid aktsiooni, et kui uus jahiseadus esitatakse uuele kooskõlastusringile enne 25.08.2011, siis aktsiooni ei toimu.
Kommentaar
Uus jahiseadus ahistab omanikku
Heiki Hepner
Eesti Metsaseltsi president
Eestis on jahinduse teemal turust rääkimine peaaegu pühaduseteotus. Argumendid on samad - jahindus on eelkõige ulukite arvukuse reguleerimine, mitte mingi majandusharu, jahinduse allutamine turumajanduse reeglitele viib loomade laustapmiseni, kaovad vanad jahindustraditsioonid ja side loodusega jne. Siinkohal tasub uurida, kuidas jahinduses praegu raha liigub ja milliseid hüvesid ümber jagatakse? RMK rendib jahialad välja ja on jahiteenuse pakkumisest peaasjalikult erasektori kasuks loobunud. Turismitalud pakuvad "väärindatud jahiteenust", vahendades jahialadelt saadavaid küttimislube või jahiteenuseid. Jahiseltsid saavad tulu oma piirkonna jahilubade müügist ja kütitud ulukite müügist.
Osa lubasid - eelkõige trofeeulukite load - müüakse jahituristidele. Oma liikmetele jaotatakse load turuväärtusest mitu korda odavamalt. Ja eks see, missugust hinnapoliitikat ajada, ongi iga organisatsiooni enda asi.
Küttimine eeldab vastutustunnet
Val Rajasaar
MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juhataja
Oksjonitel väljarenditud väikestel jahialadel hakkavad toimetama tegelased, kes ei tunne seda jahiala, ei tea seal elutsevaid liike, ei tea, kust piirkonnast mingil aastaajal tuleks eemale hoida (poegimiskohad jmt).
Kahju on öelda, aga meie jahindus selle loodushoidlikul jätkusuutlikul moel saab toimida ainult tänu eluaegsetele, pensioniealistele küttidele. Paraku ei õpeta noorjahimeeste kursused elutarkusi, vastutustunnet jms, mis loodusega koos elamisel aitaks tulevikku vaadata. Jahipidamise õigus nõuab tarkusi, mida seadused tänapäeval ei nõua, ja vanaisad on surnud.
Erametsaliit ootab kompromissi
Ants Varblane
Eesti Erametsaliidu tegevjuht
Kui augusti viimasel nädalal selgub, et puudub igasugune tahe jahiseadust vastavalt valitud arengukavale muuta, siis edastame aktsiooniga ühinenud maaomanike andmed Keskkonnaametile. Amet peab jahipiirkondade kasutajaid informeerima piirkondadest, kus jahipidamine on ajutiselt keelatud. Sellest aktsioonist ei tulene pikemaajalisi piiramisi. Meie volitused lõpevad 30. septembril.
Kui mõni omanik tahab keelata jahipidamist pikemaks ajaks, on see tema enda korraldada.

[Ats]

arvestades viimasel ajal tehtud kõva lobitööd võiks teema kokku võtta lausega
"las koerad hauguvad, karavan läheb edasi".........
ning varsti vaatame kuidas metsad tühjaks lastud on ning siis kommenteeritakse fakti
"tahtsime parimat aga välja kukkus nagu alati"
ning seenel ja marjulkäijad teie olete järgmised, varsti hakkate maaomanikule maksma ka nende korjamiste eest!

[Feen]

OT: mäletan lapsepõlvest kuidas välismaalased metsas käisid, kui mälu ei peta, siis Itaaliast olid. Esimene imestus oli see, et nii palju on seeni ja teine imestus oli see, et korjamise eest ei küsita raha. Ehk siis, miks peaks olema Eesti väheseid riike Euroopas kus seente ja marjade korjamise eest raha ei küsita? No, kui igal pool ja Põhjamaades pole, siis tuleb meil kiiresti selleks süsteem luua, olla eesrinnas. Ning, vaadake millised miljonid seene- ja marjakorjamises maaomanikel saamata jäävad. Tulevad ju igasugused ja kasutavad teid ning seened kasutavad kellegi mulda ka ju

Põigates ühe artikli teemale (ei hakka viidet välja otsima, mõni postitus üleval oli sellest juttu), siis uus jahiseadus võimaldaks luua maale töökohti ning vähendada sotsiaalset kiratsemist. Nojah, ettevõtlikud inimesed saaks raha, maksaks maksusid ning vallal poleks nuriseda. Mõni saaks töökoha ka. Aga, ühest asjast ei räägita, arvatavasti on maal tunduvalt suurem kontingent, kellel juurikas tuleb aiamaalt ja liha metsast ning selle liha osas ametlik statistika puudub. Kui ikka selline liha saamine hakkab kellegi ärile jalgu jääma, kõrvaldatakse konkurendid. Ei õhuta seda, et üks maaelu sotsiaalne ja "kultuuriline" osa oleks salaküttimine kuid paraku sõltub päris paljude maainimeste (võimalik, et linnakaid jagub ka siia teemasse) toidulaud just sellisest jahist. Ääri-veeri on räägitud küll, et tuleb tagasi mõisaaeg, kus mõisniku metsast ikka soomust tehti, aga pole kuulnud, et keegis eda osa tõsisemalt lahanud oleks. Muidugi, kuidas sa seda lahkad, keegi omaks ei võta, salaküttimist pole, aga kui silmad lahti hoiad, siis näed hoopis midagi muud.

Võimalik muidugi, et miskit ei muutu, jahimaksusid vaesem elanikkond enam ei maksa, teevad oma kandis ise, kui vahele jäävad, mis siis saab, võetakse valla poolt abirahad ära (mäletan kuidas paari kalakasvatusjärvel oli see ainukene tõsiseltvõetav hirmutamisviis röövpüüdjate peletamiseks). Vangi kedagi ei panda, trahviraha on ka keeruline saada, kui saadakse, siis süveneb ainult sotsiaalne kriis mõne jaoks.

Ok, see oli hetkel jahiseaduse kaitseks, asjad on nii paika loksunud elu ja olu osas. Ettevõtlikke inimesi on aga maale omajagu siginenud (või lihsalt minu maa, mina poon ja lasen). Kui vaadata mõne jahiseltsi tegemisi, kus maaomanikega luuakse pidevalt häid suhteid, jahimeestele võimaldatakse jahimist ja soodsat jahtimist piisavalt, et lauslollus oleks salaküttima minna. Lisaks külaelu arendamine. Neid näiteid küll. Igati kena. Samal ajal olen ma näinud näiteid kus ongi kõik jube kena ja ilus, seni kuni juhtud suhtlema külarahvaga ning lihtsama jahimehega. Selgub, et mingi seltskond paneb kenasti teerulliga, selleks, et virisemist vähem, investeeritakse seltsi tegemistesse ka, aga seda juhul kui üle jääb ja kõik laabub. Kus kohast see piir läheb, see on iseküsimus, eks virisejaid ole nähtud ka sellistes kohtades kus seltsi tegemisi vaata ja imesta ning kiida takka. Kahjuks tundub, et hetkel teevad asjalikumad juba asjalikke asju, uue seadusega lisanduks mõni seltskond, aga kindlasti suureneks protsentuaalselt nende osakaal, kes põlenud maa taktikal taskuid täidaks.

[aivart]

Lugesin seda uut J.S. eelnoud ja leidsin sellised huvitavad asjad, et välismaalasest maaomanikul kes omab välismaal välja antud jahitunnistust, pole vaja Eesti riigile jahipidamise eest maksta jahipidamiseõigusetasu ja ta võib omal maal korraldada jahti väikeulukitele ja veelindudele niipalju kui süda lustib.
§ 7. Maaomaniku õigused jahinduses
Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
1) korraldada oma maal väikeulukijahti;
2) seada omal maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
3) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine või osaleda jahipiirkonna kasutaja valimisel §-s 14 sätestatud korras.
§ 40. Jahiluba
(1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust või välisriigis antud kehtivat jahipidamisõigust tõendavat dokumenti omavale isikule.
(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule. Küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva.

Jahijuhataja võib olla ka välis riigi kodanik, kes pole tasunud jahipidamisõiguse tasu, peaasi, et tal on kehtiv jahitunnistus, mis on välja antud välismaal ja sellele lisaks jahipiirkonna kasutajalt saadud väikeuluki luba.
§ 30. Ühisjaht
(1) Ühisjaht on mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel.
(2) Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja, mis peab jahipidamisel kaasas olema. Jahijuhataja peab omama kehtivat jahitunnistust.

Aga eestlasest maaomanik kes on jahimees peab olema tasunud jahipidamisõiguse tasu, kui ta tahab jahti pidada oma kinnistul.
§ 8. Jahipidamisõigus
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui ta omab jahipidamisõigust tõendavaid dokumente ning ta on riigieelarvesse maksnud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse realiseerimiseks tuleb sõlmida kokkulepe maaomaniku või jahipiirkonna kasutusõiguse luba omava isikuga.

[Välek]

Vastaspoolte esindajad peaks omaette nohisemise ja nämmutamise asemel maha istuma ja oma jutud avalikel koosolekutel selgeks rääkima. Saaks teemas demagoogia "taset" veidi setitada ja kuuleks, mida meie suured juhid pajatavad. Kui Kuristiku tänavalt avalikult ja sagedasti "naisekisa ja kanget vastuhakku" ei tule, pole senine juhatus pädev Jahimeeste Seltsi esindama ja kuulub ümbervahetamisele koos majahiirte ja parketinaginaga.