Jääger-online jahindus foorum

SKS ongi ju sõjarelvast ringi ehitatud tsiviilkäibe relvaks, st. et on täiesti lubatud jahipidamisel, kui lihtne poolautomaatne vintrelv. Valngutega lasta sellega kohe päris kindlasti ei saa, kui muidugi relv koras on.

SKS on tõesti sõjarelv, ja kümnelasuline, ja valangut anda ei saa ja enamasti pihta ka ei saa (kindlapeale laskmiseks ei kõlba). Olen sellisega mitu aastat sõjaväestatud valveteenistuses käinud. Padrunite sisse toppimine nõuab ka parajat osavust võrreldes teiste püssidega. Kui mõni tahab sellega jahti minna, siis lasku käia - kõlbab kogupaugu andmiseks ja lähituleks. Kui veel tääk küljes (aga seda ei tohiks jahirelvana olla lubatud) siis võid ründavat kulti proovida sorkida

Järjest lähme teemast mööda- a olgu.

Need kaitseliidus käibel olevad SKS-id on minuteada iidamast-aadamast pärit ja militaarotstarbel kasutuses olles on nad kõvasti vatti saand- ülbelt sadu tuhandeid pauke näind- ja mitte jahipauke- vaskmantliga- vaid ikka sõjamoona- raudmantliga! Ja kui ikka toru kulund- siis miskist täpsest lasust ei saa juttugi olla. Ja möödalaske üritatakse kompenseerida 6-7 jutti lastud pauguga- ja tavaliselt ikka mööda.

Ses mõttes olen nõus- et jahti minnes piisab ka ühest paugust- laks- pihtas-põhjas.
Vahest on vaja kahte pauku.
Harva kolmandat.
Aga 10-?

eeru kirjutas:Tere talv!
Ei tasuks unustada, et maailmas peetakse jahti mis on tihti eluohtlik ja peetakse ka jahti mis on paljudele igapäevanetöö. Olen näinud jäägrite igapäevatööd taigas ja kaasas kantakse IGAKSjuhuks 10 lasulist SVD.

ma ei ole kyll taigas jahti pidanud, kyll aga Siberi metsatundras ja tundras. ning ma ei m6ista eerut, kes v2idab, et SVD-d "igaks juhuks" kaasas kantakse. Snaiperskaja Vintovka Dragunova - SVD on ysna kolakas (kes tarinud, see teab) ja seda "igaks juhuks" ligi kanda on paras piin. kyll oli meil hooajal v6rke v6i gimga'sid kontrollides tavaliselt ligi "drobovik" pardi v6i "melkashka" (5,6mm) polaarrebase jaoks.
seakandis liikus ka karusid, hunte ja juhuslikult ka 2rakarand vange, aga kellelgi ei tulnud p2he midagi nii karmi kaasas vedada... salakytid kasutasid kyll SVD-d ja AK-d, peaasjalikult p2rismaalaste p6hjap6trade tapmiseks.

sammal.habe kirjutas:

eeru kirjutas:Tere talv!
Ei tasuks unustada, et maailmas peetakse jahti mis on tihti eluohtlik ja peetakse ka jahti mis on paljudele igapäevanetöö. Olen näinud jäägrite igapäevatööd taigas ja kaasas kantakse IGAKSjuhuks 10 lasulist SVD.

ma ei ole kyll taigas jahti pidanud, kyll aga Siberi metsatundras ja tundras. ning ma ei m6ista eerut, kes v2idab, et SVD-d "igaks juhuks" kaasas kantakse. Snaiperskaja Vintovka Dragunova - SVD on ysna kolakas (kes tarinud, see teab) ja seda "igaks juhuks" ligi kanda on paras piin. kyll oli meil hooajal v6rke v6i gimga'sid kontrollides tavaliselt ligi "drobovik" pardi v6i "melkashka" (5,6mm) polaarrebase jaoks.
seakandis liikus ka karusid, hunte ja juhuslikult ka 2rakarand vange, aga kellelgi ei tulnud p2he midagi nii karmi kaasas vedada... salakytid kasutasid kyll SVD-d ja AK-d, peaasjalikult p2rismaalaste p6hjap6trade tapmiseks.

SVD=samohodnaja vintovka Dragunova ikka, millel on siis erinevaid modifikatsioone...snaiperskaja, rauapikkusega 740mm. Aga neid on ka täiesti tavalisi näit. 600 mm. rauapikkusega. SVD oli isiklikult õnn "tarida" päris mitu aastat ja just seda sõjaväe tüüpi.
Selleaja karabiini valik oli nagu oli ! Jahiks "Bars", kah 5.6mm. millega tänu kuuli suurele algkiirusele lasid elukutselised edukalt kah põtra.
Kogu venelase "jahikarabiinindus" põhines suuresti sõjapadrunil - 7.62x51; 8.2x53R; 9.3X53R...
Kõige ebatöökindlam oligi neist vist poolautomaat "Medved". Mõeldud elukutselistele põhjapõtrade küttimiseks. "Sako" laskemoonaga täiesti kasutatav. Korralikku poolautomaatset JAHIkarabiini ei ole neil aga siiani.
Minu mäletamistmööda elavad polaarrebased tera põhjapool. Tundra moodi kohas. Eksib kes arvab,et jäägri elu on yks tore looma kõmmutamine. Tean yhte RMK jäägrit (tubli ,aus mees) kes viimase soku laskis 5-6 aasta eest. Töömeestele TÖÖriistad ja selleks poolautomaat ongi. Kui terved suved vead ikka taigas varustust jahionnidesse,ehitad ja valmistud talviseks jahihooajaks on 10 lasuline SVD paadis lihtsalt elukindlustuseks. Töö ja lollikindel.Salaküttide ja karude kaitseks.
Poolautomaatne jahikarabiin on meie oludes tihti asendamattu näit. koeramehele. Haavatud või lihtsalt väsinud kult kuusenoorendikus või pilliroos...kui mitu meest julgeb sinna järgi minna ?? Laed 10-se magasini 13 g. Lapua megaga ja lähed. Poolautomaatsel relval ei tohi salves olla yle 2 padruni.Poltlukuga relval ei piira seda ykski seadus .Küsige jahipoest, kellegile ometi neid megapadrunisalvesid müügiks maale tuuakse??

eeru kirjutas: SVD=samohodnaja vintovka Dragunova ikka

eee... ega Sa nyyd iseliikuva suurtykiga segamini ei aja?
seda mina aru ei saa, kuidas saab yks vintovka iseliikuv (samohodnaja) olla...
panen Sulle siia paar linki ka, seal on justnimelt SVD ja teist SVD-d venemaal ei ole!
http://www.sovietarmy.com/small_arms/svd.html
http://en.wikipedia.org/wiki/SVD_rifle[/url]
http://www.izhmash.udm.ru/svd.html

on kyll olemas SVD-l p6hinev IzhMash'i Dragunov Tiger, mida peaasjalikult ekspordiks tehakse:
http://www.dragunov.net/tigr.html
http://www.izhmash.udm.ru/tigr9.html
aga see ei ole enam yldsegi SVD!

SVD=Snaiperskaya Vintovka Dragunova, vähemalt mina pole siiani küll kuskil mingit muud nimetust kohanud, nagu näit. see "samohodnaja".
Üks link SVD-st: http://world.guns.ru/sniper/sn18-e.htm
SKS-ist ka: http://world.guns.ru/rifle/rfl01-e.htm
Meile õpetati jahikursusel, et seadus ei luba SKS-iga suurulukit lasta, tulenevalt lühikesest padrunist: 7,62x39.
Jahiseadus lubab pidada jahti poolautomaatse relvaga, mille salve mahub kuni 2 padrunit, samas relvaseadus lubab tsiviilkäibes kasutada tulirelvi(v.a. täisautomaatseid), mille salve mahub kuni 30 padrunit. Selles, et poes müüakse ka "megapadrunisalvesid" ei ole midagi hullu ega keelatut. Poolautomaatse relva omanikul on õigus käia oma relvaga jahil 2-se padrunisalvega ja on tal ka õigus minna sama relvaga tiiru 30-se salvega paugutama kui ta seda soovib. See, et nii mõnigi poolautomaatse relva omanik rikub jahil seadust ja kasutab suuremat salve kui lubatud on muidugi kurjast.

vkx kirjutas:Meile õpetati jahikursusel, et seadus ei luba SKS-iga suurulukit lasta, tulenevalt lühikesest padrunist: 7,62x39.

Järsku Sa viitaksid ka selle seaduse konkreetsele paragrahvile (pole veel kuulnud, et kesta pikkus oleks limiteeritud ja sellest tulenevalt ka min. energia hulk ühe või teise uluki küttimiseks)?
Vaadates neid pilte, siis kerkis minu jaoks küll esile küsimus, et kas tegu pole mitte sõjarelvadega ja kas nad ikka peaksid omama kohta jahirelvade seas?

kakuke kirjutas:

vkx kirjutas:Meile õpetati jahikursusel, et seadus ei luba SKS-iga suurulukit lasta, tulenevalt lühikesest padrunist: 7,62x39.

Järsku Sa viitaksid ka selle seaduse konkreetsele paragrahvile (pole veel kuulnud, et kesta pikkus oleks limiteeritud ja sellest tulenevalt ka min. energia hulk ühe või teise uluki küttimiseks)?
Vaadates neid pilte, siis kerkis minu jaoks küll esile küsimus, et kas tegu pole mitte sõjarelvadega ja kas nad ikka peaksid omama kohta jahirelvade seas?

Konkreetset seaduse punkti ma tuua ei oska kahjuks. Seda rääkis meile kursustel loengut pidanud hr. Kaupo Kindsigo. Äkki on selle põhjuseks asjaolu, et suurulukit tohib lasta alates 9g kuuliga(samuti hr.Kindsigo sõnad), 7,62x39 padruni kuuli kaaluks on aga 7,9g selle tabeli järgi:
http://world.guns.ru/ammo/am03-e.htm
Nende relvade kohapealt... näit. vene poolautomaatsete jahikarabinide puhul kasutatakse ju enamusel kalašnikovi süsteemi, vahe on ainult kaba kujus. Väga paljud jahirelvad(nii vene kui lääne tooted) on välja arenenud lahingurelvadest ja ka vastupidi ning mina isiklikult selles mingit probleemi ei näe kui keegi kasutaks jahil nn. militaar tüüpi kabaga relva. Muideks isiklikult mulle istub järsema (püstol)käepidemega püss paremini ja mugavamini. Eks see rohkem vast maitse küsimus ole.

SKS-ist rääkides-minu arust pole piiranguks ja hädaks miskit muud kui et "tänu" lühikesele padrunile on ikkagi laeng ka lubatud 9 gr kuuli puhul liiga väike tagamaks soovituslikku vajaminevat energiat uluki surmamiseks. Loomulikult on tähtis tabamuse täpsus ja lühidistantsil saab selle relvaga hakkama (on olemas ka vene padruneid 9.7 gr kuuliga ja Sako tegi kunagi 9,7 või 10,1gr). Aga 150 ja rohkem meetrit on ilmselt sellele relvale suurulukijahil paljuvõitu, ka kuuli lennutrajektoor pikal distantsil on "kehvake" ja seda tuleb silmas pidada, samuti Vene ja Soome moona erinevust. Olen ise selle relvaga nii rebast, kitse, siga kui ka põtra küttinud ja olen hakkama saanud, nii et ... Praegu on vist üks selline ka jahiseltsis müügis ja kogemustest võib ka Hr. Lillemäe üht-teist põnevat pajatada.

Mnjah, kirevaks see arutelu siin läinud on. Jutt SKSst, mida alustasin, pidasin silmas Hiina toodet, sõjaväele mõeldud relv, liikvel eriti KL-s ja sellega jahil võib käia, kui kasutad magasini piirajaga, eemaldatud tääk ning ARVELE VÕETUD peale ettenähtud tööde tegemist ja politseis kontrollimist, tsiviil-registris jahirelvana mis täiesti mõeldav kuid ei tasu vaeva ja ümbertegemisi ära. Selle kohta ka SERX pildi üles pani ja see relv ON poolautomaatne. Kui on veel mingeid SKSe siis seda kommenteerima ma pädev pole. SVD on ka lahingrelv ja samuti keelatud jahis. Kui ehk, siis samuti teatud ümbertegemiste järel, ei tea.
Moona SKSle jahis kasutamiseks poes täiesti liikvel, kui oli aktuaalne omal ajal mul see teema siis uurisin. Aga nagu ütlesin, minu arust ei tasu igasugune ümbertegemine ja muu säärane vaeva ära kui just pole tahtmist oma KL registris olevat relva KLst lahkumise järel säilitada.
See aga, nagu eelpool öeldudki, iga jahimehe südametunnistuse asi kas ta paneb alla piirajaga salve või mitte ja kas ta läheb tiiru-karjääri laskma või möödaminnes ka jahile. Siin seadusandlus annab võimaluse laveerimiseks ja sääraseks ja seega on õige, kui käituda sedasi nagu ka juba eelpool juttu oli ja üle korrutama ei hakka.

7,62*39 padrun ilmus Venemaal 1943. aastal, pärast tutvumist esimeste saksa trofeeautomaatidega MKb42 (kalašnikovide eelkäija) ning nende laskemoonaga. Esialgu loodi Venemaal oma uuele padrunile vaid Simonovi laadurkarabiin SKS (samozarjadnõi karabin simonova) so 10-lasuline poolautomaat, millest saab laadimata teha üksiklaske ja valngut mitte. Pärast 1949. a relvastusse võetud samal padrunil töötava Kalašnikovi AK-47 vastu väljavahetamist u 1960. aastaks jäid sks-id kasutusse poolsõjaväelistes organisatsioonides ja ka jahirelvadena kutselistel jäägritel. Jahirelvana jätkus padrunil jõudu küll, minu eest ajust lasti SKS-ga põder tabamusega keset rinda ja kuul jõudis välja sabakondi alla. Noh, maa oli ka alla 100 m. Enamasti oli sellisel liikuvkonstruktsioonil probleemiks hoopis täpsus, mis on relva tehnoloogiast tingitud. Algselt ikkagi massiliseks jalaväerelvaks mõeldud (PPš püstolkuulipilduja asendajaks lähivõitluses) relvalt suurt täpsust ei nõutudki, sest täpsuslaskudeks kasutati vene väes edasi vana mosini kolmeliinist vintpüssi.
Milline see Hiina kloon on, ei tea öelda. Vaevalt et ta parem st täpsem on!

Lühidalt SKS täpsusest...nagu neid sealt Hiina liini pealt, vaheldumisi riisiteradega, tuleb, mõni on täpsem kui teine, nagu Makarovgi...üldiselt aga mehed kurdavad, niipalju kui mina seda tean.

Lugesin seda vana teemat ja ka relvaseadust. Ise kunagi lastes kukkedega pensionäri laskekõlbmatuks teha, siis seda tegi Citisek või mis ta nimi oli Tallinnas Linnahalli lähedal, mingis tornis relvapood. Relvaseadusest aga § 66 järgi omaval firmal või muul isikul on vastava loa olemasolul ka ümbertegemise õigus. Vahepeal isegi kuskilt lugesin, et otsiti oskustega relvameistrit Tallinnasse. Häda vist selles, et oskajaid ei ole. Põlve otsas nökerdajaid aga küll, kuid neil puudub vastav litsents. Selle klotsi panekuga salve ,et rohkem pauke ei oleks, siis minuteada ei ole see klotsi panek ümbertegemine relvaseaduse § 77 lg 1 mõistes. Muidugi täitsa kindel ei ole, aga seda padrunite arvu kontrollib tõesti keskkonnateenistus, kuid politseil on ka see lubatud, mida nad ka kontrollivad jahil olles meestel. Oli eelmine aasta põdrajahil konkreetne kokkupuude. Samas kui lähed tiiru võib ju karabiin 5 lasuline olla, nii et minu lolli arust siis võtad klotsi välja (tegelikult puudub selleks vajadus).
Samas kaheraudse vindi raudade kokkujooks peaks jama olema (rehkenda kõrgust ja kaugust). Selles suhtes 1 lask ja asi paigas. Kui ei ära lase ja mine tiiru. Metsavahel teist pauku järgi lasta võimalik ju väga harva. Põld aga iseasi. Palju neid täpseid dublee laskjaid on teab igaüks ise. Näpud juba toksimisest valusad.

mina ei tia