kakuke kirjutas: Minul aitab siis tavaliselt, kui sihtimise lõpetan, püssi uuesti alla lasen, mõned korrad rahulikult sisse hingan ja siis uuesti püss palge ja ....
Enne tulistamist ikka välja hingata,siis sihtimine jupi maad stabiilsem ja hinge mitte kinni hoida üle 6-7 sekundi,muidu tuleb igasugune värin ja jama sisse .Kui selle aja jooksul ei saa lastud, alusta uut sihtimist
Väljendasin ennast natuke segaselt. Pidasin silmas sisse välja hingamist, kuna polegi võimalik ainult sisse hingata ja seda veel mitu korda järjest.
Olen ise proovinud, küll eelnevalt välja hingata ja küll sisse hingata, aga kõige parem on olnud, kui pole sellele üldse keskendunud, muidu läheb enamus auru sinna. Olen eelnevalt viinud hingamise hästi rahulikuks, nii, et rindkere praktiliselt ei liigu (minu teada seda soovitati ühes vanemas "Eesti Jahimees" numbris) ja olen niimoodi enese jaoks parima tulemuse saavutanud (augud märklehes on näidanud seda), aga eks igaüks pea omad padrunid tiirus ära kulutama, et enese jaoks rahuldav tulemus saavutada, sest osad sihivad väga kaua ja osad teevad seda kiirelt. Ühtset valemit pole ja samas võib kõik selle eelneva ära nullida nn. paugukartus. Piisab, kui korraks enne lasku silm kinni panna, või ennast krampi tõmmata, aga see on juba teine teema.
Mina kipun püssi liiga tugevalt vastu õlga tõmbama, siledaga seda probleemi pole. liiga lõvasti hoides võtab kohe värina sisse, püss peab ikka suht vabalt käes olema, et õige tunnetuse kätte saaks. Ja relv pole minu oma ka ning optika ei istu eriti hästi. Ja vindi päästik on ka hoopis midagi muud kui siledal. vajab veel harjumist. Aga alles hiljuti lasin märki ja proovisin kiiret laskmist. kaks esimest pauku ilusti, kolanda ajal olin lohakas ja hoidsin püssi liiga lõdvalt käes ja sain kohe kerge obaduse vastu nina ka. Mitmed mehed on oma nina katki teinud ja ühel mehel õnnestus silm päris siniseks saada
trucker kirjutas:Enne tulistamist ikka välja hingata,siis sihtimine jupi maad stabiilsem ja hinge mitte kinni hoida üle 6-7 sekundi,muidu tuleb igasugune värin ja jama sisse .Kui selle aja jooksul ei saa lastud, alusta uut sihtimist
Rääkisin hiljaaegu ühe militaristiga, siis tema jälle soovitas hingata välja ja siis sissehingamise alguses kohe hingamine katkestada ning sellel hetkel lasta (nii ei jää piget sisse). Järsku oskab keegi mõnda raamatut laskmise teooriast soovitada?
Just mõni päev tagasi leidsin ühest soome täpsuslaskmise foorumist lingi vene keelsele raamatule snaiperdamise kunstist. Pole veel mahti olnud asjasse tõsiselt süveneda(jõle pikk teine) aga kerge pilguheit ütleb, et peaks vist olema väga kasulik lugemine:
http://arch07.narod.ru/potapov/index.html Nii et jõudu ja jaksu lugemisel!
Kui oli aru pias põder sohu lasta , siis olge mehed ja tooge ta sealt ära ka ja kui ei jaksa või ei taha siis pole selliste meeste koht metsas .
Tehnika jätke metsaserva .
_____________________________________________________________Vanad traditsioonid ausse .
Asi huvitas ja uurisin mida see raudhobu endast kujutab.Looma vedamiseks kindlasti hea abivahend,aga muud taga pole jahil vist küll teha.Poest öeldi hind 150-160000 tuhat,arvan ATV saab mitukümmend tonni odavamalt.Olen ise ainult paar korda ATV-ga sõitnud,ei tea kuidas teda ikkagi metsas jahiks kasutada oleks.Talvel oleks ju hea luuret teha.Metsad on suuri rööpaid täis kas need ka talle takistuseks on?Olen uurinud omanikelt veel,et kummid pidid õrnakesed (õhukesed)olema ja hullusti orki kartma?Kui kellegil kogemusi ehk jagaksid teistelegi.Et jahil ikke jala peab käima ja...... seda tean isegi.Kiuvi kotti
rajaleidja kirjutas:Meil on ikka nii, et seajaht käib kogu sektsiooniga. Vaatad jäljed ära, paned mehed paika ja mees koertega jälgipidi järgi.
Mis puutub valiklaskmise söödaplatsi, siis ok. Valiklaskmine on oluline ja seda ei tasu ära unustada. Aga need peaks olema ajutised ja ainult valiklaskmiseks, mitte pidevateks söödaplatsideks. Loom võib nii piirkonnast lahkuda, kui söödalt lasta.
Esiteks, ise arvan siiski, et selle koertega jahiga ajate te palju rohkem oma sead laiali kui söödaplatsiol toimetades. Teiseks, metsas koertega ajades on palju rohkem võimalusi valikuviga teha ja mida sa teed kui koerad peavad täiesti vale looma sinu jaoks. Kolmandaks, kui sul on söödaplats mis korralikult töötab, sul on nn põhikari keda toidad, kogu aeg aastaringselt on korralik sööt ees ei lähe need sead sul sealt kusagile. Peale lasust tekkinud ehmatust on metsa pagenud kari mõned päevad metsas vakka ja kui kõht ikka loomal täiesti tühi tuleb uuesti kuna ta teab täpselt, et sealt saab süüa. Kui sa aga sead koertega pesalt minema kihutad ei unune see neil teps mitte, leiavad parema koha pimedamas ja sügavamas metsas.
Siiani pole sead meilt plehku pannud. ehk seda ka selle pärast, et meil sigu suhteliselt vähe lasta ja piirkond piisavalt suur, et mitte ühtesid ja samu sigu kogu aeg kimbutada. eks selles pukist laskmisel on kindlasti omad eelised, aga eks ma pooldan koeraga jahti ka selle pärast rohkem, et oman laikat ja mulle lihtsalt meeldib temaga metsas käia ja loodust nautida.