Kuuli läbistavuse katsed.

[Aihn]

Egas ma nyyd ei ole siin suuri teaduslikke katseid selles vallas teinud.
Aga olles kunagi mänginud vene päritolu õhukaga. Lastes nt. planku, siis kuul jooksis puitu sisse palju rohkem, väheke eemalt nu mingi 2-3 m pealt, võrreldes sellega, kui mõne cm pealt lasta.

[baikal]

relva läbistavuse katset paari sendimeetri pealt on kyll suht petlik teha, sest sellise väikese maapeale ei suuda ju relvarauast välja lennanud kuul oma maximaalset energiat koguda...
vähemalt minu arvamus on selline...

Hmm, ma pole selles vallas ekspert, kuid senise arusaama järgi on õhkrelva kuul suurima kiirusega torust väljumise hetkel ehk numbrid 300 m/s, 250 m/s jne õhkrelvadel ongi suudmekiirused. Lennu käigus kiirus väheneb, sellega koos ka tabamisenergia...

Või mis oleks sinu hinnangul max energiaga kaugus suudmest?

Tegelikult on Aihn'-i jutul iva sees. Täheldasin seda isegi, kui mõnda aega tagasi mehaanilise kodukootud pendliga oma "vana hea tigeda venelase" algkiirust testisin, peale kuumaverelise hispaanlase vedruga komplekteerimist... Asi nimelt selles, et tulistades pendlisse paari-kolme sentimeetri kauguselt sain ühtejoru väiksemaid algkiirusi, kui näiteks pooleteise meetri kauguselt alustades. Kusjuures huvitav oli see, et vahetult toru-vastu-pendlit positsioonilt jälle algkiirus tiba suurenes... See sundis tehnilise kõrgharidusega baikalit oma kergelt unustustehõlma vajunud sisemist arutlusvõimet üles ärgitama ja teatud seoseid otsima. Ma pole päris kindel aga ligi-kindel, et siit leian ka Aihn'i väitele vastuse. Et miks 2-3 cm kauguselt tundub kuuli energia (loogiliselt järeldades siis ka algkiirus) olema väiksem, kui 2-3 meetri kauguselt. Nimelt kuuli liikuma hakkamise hetkel lükkab kuul enda ees õhusammast, mille ristlõige on võrdne püssi kaliibriga ja pikkus püssi toruga - seega piisavalt piisav kogus suure kiirusega õhku, mis omab massi. Kujutame nüüd ette, kui see õhusammas satub "avatud õhukeskkonda".... sellisel puhul hajub kogu sammas ühtlaselt laiali ja kuulile lisaks tavalisele õhutakistusele ja maa külgetõmbejõule muid kõrvalmõjusid ei esine. See oleks siis näite selliseks puhuks, kui tulistada takistust paari-kolme-enama meetri kauguselt. Kui aga lasta kuulike lendu nii, et püssitoru on piisavat massi ja tihedust omavast takistusest vaid mõne sentimeetri kaugusel, siis kuuli ees liikuv püssitorust väljuv õhusammas ei jõua piisavalt hajuda ja "põrkab" osaliselt takistuselt (loe: plank, pendel, münt, vahtplast jne, jne.) täpselt vastassuunas tagasi ja kohtub torust väljuva kuuliga. See tekitabki kuuli energia ja algkiiruse pidurdumise.
Küsimus. Et miks siis vahetult toru-vastu-pendlit sai baikal suurema algkiiruse, kui 2-3 cm kauguselt lastuna??? Aga sellepärast, et vahetult toru vastu pendlit asetades toimis suure kiirusega väljuv õhusammas lisajõuna. Pendel on aga liikuv ja piisavalt kerge (minul ca' 300 grammi), et seda lisajõudu positiivses suunas arvestada.
Ühte asja-seost märkasin makrovõtetel veel. Mõne sentimeetri kauguselt takistust lastes ei taba kuul seda kohta, kuhu pingsalt püssitoru suunate vaid mitmed millimeetrid suvalises suunas. Miks? Jälle asi kuuli ees liikuvas õhusambas. Õhkpidur suunab kuuli torust väljudes oma sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale. Ja aitab vaid loetud sentimeetritest püssi toru ja tulistatava objekti vahel, et see nii juhtuks...

Ok. on vist aeg öelda m.o.t.t. ja avada üks

terviseks!
baikal

[sada]

See on võimatu, et kuuli kiirus suudmest väljununa veel kasvab, kui tegemist pole just mingi "reaktiiv kuuliga" Võibolla ainult vaakumis abistaks kuulile järgnev õhk veel vähe, aga õhus ja veel paari sendi kauguselt

[baikal]

See on võimatu, et kuuli kiirus suudmest väljununa veel kasvab, kui tegemist pole just mingi "reaktiiv kuuliga" Võibolla ainult vaakumis abistaks kuulile järgnev õhk veel vähe, aga õhus ja veel paari sendi kauguselt

baikal EI väitnudki seda, et KUULI KIIRUS peale torust väljumist kasvas vaid ainult seda, et KUULI EES liikuv õhusammas aitas pendli pikemale liikumisteele kaasa. Pendel on siiski pikkade tamiilide küljes vabalt rippuv suhteliselt kerge kaaluga ese.
Aga sada loeb baikali eelmise üllitise uuesti, hoolega ja hästi aeglaselt läbi ja mõistab küll, mida baikal tegelikult mõtles

[Delta]

Pigem ma arvan, et pendli liikumisele aitas kaasa kuuli tagant vabalt valla pääsenud suruõhk, mis suudme lähedal möödus kuulist.

Aga kui penoplasti jätkub, siis võiks ju teha läbistavuskatsed, nt viie lasu keskmine 5 cm, 50 cm ja 150 cm pealt.

[sada]

Pigem ma arvan, et pendli liikumisele aitas kaasa kuuli tagant vabalt valla pääsenud suruõhk, mis suudme lähedal möödus kuulist.

Aga kui penoplasti jätkub, siis võiks ju teha läbistavuskatsed, nt viie lasu keskmine 5 cm, 50 cm ja 150 cm pealt.

Penoplast on mul Soomes, aga olen nüüd nädala Eestis penoplasti käepärast pole.Küll võiksin mõõta seda kiirusemõõtjaga, aga kust ma võtan sellise püssi, mis laseks kaks kuuli 0,5m/s kõikumisega järjest, et seda vahet mõõta ja kaks ühesugugust kuuli tuhandikgrammi täpsusega Kahte kiirusmõõtjat mul ka pole,et need järjest panna.ChairGun 2 calkulator näitab, et 0,6 meetri kaugusel kaotab 295m/s kuul oma esimese m/s ja kahe meetri kaugusl 3 m/s liiga väike vahe ,et penoplastiga mõõta Või arvate, et programm valetab juba esimestel meetritel mis siis 100meetril veel saaks?
Kui siin eespool mainitud väidet kuuli puuse tungimisest kommenteerida siis on mul olnud juhuseid kus paari meetri kauguselt ei lähe tollisest lauast läbi ja on läinud 65meetril 3,5cm lauast läbi Kes soovib sõpradele näidata,et tema püss laseb "ilge paksust" lauast läbi, siis otsigu paras värskelt saetud ja kuiv männi, veel parem kuuse laud mis on saetud puu keskmisest "säsi" osast ja aastarõngad on väga hõredad
Ups,väike näpukas pildil kiirus 0,6meetril on tegelikult kaugus, kiirus on näha seal Vel:294m/s

[Delta]

Ma näppisin ka eile Chairguni ja seal tõesti on kõik jooned langevad... Mis vastab ka loogikale. Samas keegi ei lase üldjuhul 3-5cm kaugusel olevaid objekte ning vabalt võidakse nii väikeseid vahemaid ja anomaaliaid programmis mitte arvestada. Selge on see, et kiirust juurde suudmest lahkumisel ei teki. Ka "õhusamba" teooria kohaselt. Lihtsalt suudmest väljumisel õhutakistus väheneb. Selles osas oli baikal sama meelt. Tema teooria oli see, et kuuli ees lükatav õhk põrkab takistuselt tagasi ja pidurdab nii kuuli hoogu.

Tõsi on, et kuuli väljumisel suudmest paiskuvad kuulist mööda teda edasi lükanud suruõhk, mis tõepoolest võib vahetult suudme lähedal olevalt objektilt "põrgata". Küll mitte 180 kraadi tuldud teed, vaid valdavalt laiali (a la veejuga vastu seina, mõni suitsumees võib ka suitsujoa vastu siena puhuda). Kas üldse ja kui palju see nüüd kuulil hoogu maha võtab võrreldes olukorraga, kus takistust ees ei ole ja suruõhk saab hajuda normaalselt, ma küll öelda ei oska. Eeslükatav õhk saab jooksvalt vabalt hajuda, seega ma väga sellesse ei usu, aga ega mul tõendeid ka pole. Pmst oleks ballisitika eksperti vaja, üks osa ballistikast just seda käsitlebki, mis juhtub kuuliga torust väljumisel kui rõhud ühtlustuvad (eesti keeles ei tea, aga ink. k transition ballistics või intermediate ballistics).

Tavakronost pole ka abi - üks lahendus käib suudme külge, teine eeldab mõnikümend sentimeetrit tühja maad. Kummalgi juhul pole võimalik mõõta nt 3-5 cm suudmest taksitusega/ takistuseta. Pmst oleks vaja veel ühte kodukootud "sõltumatu instituudi poolt kontrollitud" pendlit

Võin ka ise CZ Slaviaga loomkatseid üritada, kuigi ega head materjali mul käepärast pole. Plastiliin kuulipüüdjas on juba auguline, lauajupi kasutamine ka suht ebatäpne.

[Delta]

Proovisin lauajupiga, aga see on liiga ebatäpne. Liiga palju sõltub laskenurgast, puidu kiust jms. Või õigem oleks öelda, et ettevalmistus peab parem olema. Lasin vaba käega lähedalt mõned lasud (~3 cm) ja mõned kaugemalt (~25 cm). Auke mõõta oli suht mõttetu, kuid 2 lasku pea-aegu läbistasid laua ja mõlemad olid kaugemalt lastud

Kui saaks kusagilt läbipaistvat testmassi, et kuuli kanal näha oleks.

Edit: testmassi näidis.

wad-pellet-web.jpg (28.75 KiB) Vaadatud 6893 korda

[baikal]

Proovisin lauajupiga, aga see on liiga ebatäpne. Liiga palju sõltub laskenurgast, puidu kiust jms. Või õigem oleks öelda, et ettevalmistus peab parem olema. Lasin vaba käega lähedalt mõned lasud (~3 cm) ja mõned kaugemalt (~25 cm). Auke mõõta oli suht mõttetu, kuid 2 lasku pea-aegu läbistasid laua ja mõlemad olid kaugemalt lastud

Kui saaks kusagilt läbipaistvat testmassi, et kuuli kanal näha oleks.

Idee hea - et järgi proovida. Mul jäi püss praegu töö juurde, (kodus pole kuskil kohta, kus nii hilja kõmmida sobiks) aga minutit viis tagasi plahvatas , et äkki sobiks mikro- ja makrodistantsidel kuuli läbivuse erinevust testida mõne vana kirjatükiga - nt. telefonikataloogiga vms. Raamatud on ju väga ühtlase struktuuriga. Samas läbivust hea lugeda lehekülgede järgi . Delta, kui sul momendil võimalus, siis proovi ja kirjelda resultaati - jääksin põnevusega ootama, sest olen miskipärast endale pähe võtnud (sisetunne vist), et:

lastes raamatut lapiku otsaga kuuliga 1 cm kauguselt jõuab kuul x leheküljeni ja lastes sama raamatut samasuguse kuuliga 1 m kauguselt jõuab kuul x+y leheküljeni....
Homme proovin ise ka järele.

[Delta]

...aga minutit viis tagasi plahvatas , et äkki sobiks mikro- ja makrodistantsidel kuuli läbivuse erinevust testida mõne vana kirjatükiga - nt. telefonikataloogiga vms. Raamatud on ju väga ühtlase struktuuriga. Samas läbivust hea lugeda lehekülgede järgi . Delta, kui sul momendil võimalus, siis proovi ja kirjelda resultaati - jääksin põnevusega ootama, sest olen miskipärast endale pähe võtnud (sisetunne vist), et:

lastes raamatut lapiku otsaga kuuliga 1 cm kauguselt jõuab kuul x leheküljeni ja lastes sama raamatut samasuguse kuuliga 1 m kauguselt jõuab kuul x+y leheküljeni....
Homme proovin ise ka järele.

Mul vist kodus polegi telefonikataloogi, mida augustada. Eks homme vaatab, ehk leiab mingit vanapaberit...

[Delta]

Nonii, kataloogi puudumisel võtsin ette klantsajakirjad, need CZ Slavia 631 jaoks parajad. Jätkasin sama ebateaduslikult kui eelmine kord, st lasin lihtsalt lähemalt (3-5 cm) ja kaugemalt (20-30 cm) pööramata erilist tähelepanu sellele, et kaugused oleksid millimeetri pealt samad või ka laskenurk. Aga laias laastus sain tulemuse kätte.

Test näitas siis seda, et ehkki muljumisjäljed ulatusid enam vähem sama kaugele, siis kaugemalt lastud kuulid olid tunginud sügavamale kui lähedalt lastud kuulid. Oleks ehk ajakiri paksem olnud, olnuks vast ka muljumisjälgedes vahe. Aga võib vist tõesti öelda, et kui on plaanis midagi augustada, siis tasub objekti lasta ikka natuke kaugemalt kui mõned sentimeetrid.

[baikal]

Nonii, kataloogi puudumisel võtsin ette klantsajakirjad, need CZ Slavia 631 jaoks parajad. Jätkasin sama ebateaduslikult kui eelmine kord, st lasin lihtsalt lähemalt (3-5 cm) ja kaugemalt (20-30 cm) pööramata erilist tähelepanu sellele, et kaugused oleksid millimeetri pealt samad või ka laskenurk. Aga laias laastus sain tulemuse kätte.

Test näitas siis seda, et ehkki muljumisjäljed ulatusid enam vähem sama kaugele, siis kaugemalt lastud kuulid olid tunginud sügavamale kui lähedalt lastud kuulid. Oleks ehk ajakiri paksem olnud, olnuks vast ka muljumisjälgedes vahe. Aga võib vist tõesti öelda, et kui on plaanis midagi augustada, siis tasub objekti lasta ikka natuke kaugemalt kui mõned sentimeetrid.

Jeppp. Ka baikal tegi katse ära. Algatuseks tõmmati palge poja Gamo Deltamax (160-170 m/s). Objektiks Telemedia 2000 a väljaanne, pehmete kaantega. 138 lehekülge. Kuuliks ümar-terav otsaga Crosman Hunting (samasugune nagu Gamo Pro-magnum, aga natuke kergem). Esimesed kolm lasku nii, et kahurisuu oli ca' 1-2 cm kaugusel objektist. Kuulid jõudsid lehekülgedeni 88-92 (nii, et oli läbistusjälge veel näha, mitte ainult "lömmi"). Edasi kolm lasku 1,5 m kauguselt samade kuulidega. Kuulid läbistasid lehekülgi 97-100 !!!
Edasi vana hea venelase kord (Baikal MP-512M, 220 m/s), kuulid Gamo Match. Kolm lasku vahetult kataloogist 1 cm kauguselt läbistasid leheküljed 119-123. Siis kolm lasku 1,5 m kauguselt. KÕIK kuulid LÄBISTASID kõik 138 lehekülge !!!

Nii, mehed! Kus on siis loogika? Ma jään ikkagi enda teooriale kindlaks, et lastes objekti nii, et püssitoru on OTSE VASTU lastavat tahket keha, VÄHENDAB püssi torus, kuuli ees liikuv õhusammas väljuva kuuli kiirust. Seda teooriat tugevdab veel see, et terava otsaga kuulil on pidurdavast õhumassist kergem läbi minna ja erinevus vahetult vastu objekti lastes ja 1,5m kauguselt lastes on tunduvalt väiksem, kui tömbi otsaga kuulidega lastes.

[Reps]

Proovisin oma Diana 350 magnumiga telefoniraamatud kuuliks oli JSB Exact Heavy ja kahjuks või õnneks läbistas selle nii 2cm kauguselt kui 2 m kauguselt.

[baikal]

Proovisin oma Diana 350 magnumiga telefoniraamatud kuuliks oli JSB Exact Heavy ja kahjuks või õnneks läbistas selle nii 2cm kauguselt kui 2 m kauguselt.

Reps, pane KAKS kataloogi teineteise taha, kui sihukese vintpüssiga tuld annad!

[sada]

Kuidagi väga uskumatu tundub see lugu küll Kardan, et paber ei ole ikkagi nii täpne mõõtmisvahend Proovin homme mõnest ajakirjast lähedalt ja kaugemalt läbi lasta nii, et kuul lendaks hiljem kiirusmõõtjast läbi, siis peaks aru saama, kui ühtlaselt see ajakiri kuuli hoogu maha võtab.Kuigi aiman juba ette, et erinevused tulevad samalt distansilt küllaltki kõikuvad, aga eks homme kirjutan lähemalt