Mida arvad viimasest numbrist?

[Prohvet Maltsvet]

1960-tel oli Saksamaa Liitvabariigi president riigivisiidil Afrikas ja mingis riigis, kus kogu valitsev kiht olid mustanahalised toimus riiklik vastuvõtt, kus peeti kõnesid jne.
Saksa LV president alustas, siis oma kõnet niimoodi: Austatud daamid ja härrad, lugupeetud neegrid ....

Tänapäeval sellist asja toimumas hästi ette ei kujuta või kujutate:)

[aadu kadakas]

Tsiteerides Mauruse kooli austet füüsikaõpetajat, kes kommenteeris ühe noorsandi kontrolltööd: "Härra H.S., Teie töös leidsin ma kolm võitu: kallivõitu, vähevõitu ja sitavõitu."
Sarnaselt võiks kommenteerida viimast "Eesti Jahimeest".

[andrus]

Lugesid sa ikka seda korralikult?

[mustlesk]

Mina aaduga üsna päri, pole suurt midagi lugeda ja tegu veel topelt numbriga. Näiteks eelmise aasta juuni/juuli numbris 66 lk. selles 34 lk.

[valgeronk]

Kas ametnikud KIK-st tahtsid kautselt hr.Tammkivile nn.ära teha?Nagu kirjutatakse ka ajakirjas,varsti tulemas valimised.

[Feen]

Päris laast see igatahes, reklaam jääb nüüd küll silma. Enne oli sisu rohkem, nüüd sama reklaami koguse kohta näputäis sisu ka. Aga mis teha, kui ikka KIKi poolt nii kott pähe tõmmatakse, mis sa ikka teed.

[baddmann]

Mina samuti ei tea, mis saast see nüüd oli, mis postkasti potsatas ? Jahindusajakiri igatahes mitte, pigem selline tasuta reklaambrošüür, kuhu avatäiteks jutukesi ja (juhi)arvamusi vahele pikitud. Kui ikka sisu panna ei ole, siis andku parem 1-2 korda aastas välja ja korraga asjalikumalt. Aga ju on vaja tuleviku jaoks näidata, et näed, EJ on ilmunud x aastat ja ikka 11 korda aastas. Nalja teeb lisaks ka see, et põhjendus EJ ilmumiseks on justkui nende vaeste, kes veel EJSi astumisega viivitavad, informeerimine.

BM

[aadu kadakas]

Lugesid sa ikka seda korralikult?

Jah, ikka...
Parim moment on lk.23. Ma ei mõtle reklaami, vaid seda eränkävija-fiilingut, mida isegi naudin ja just nüüd, st sügisel.
Halvimat kirjeldas BM oma mõtte lõpuosas tabavalt.
Asi on ju ootustes ja muidugi ka maitses. Võrdleks kasvõi varasemate aastate numbreid ja selgub, et siis on üritatud tabada ajakohaseid teemasid, mis ühtiksin nn jahikalendriootustega.
Karu, kaelustuvi, veelinnud, kurvits, sokk, põder-kits tulemas jmt.
Kokkutulek on kajastatud, kuid sisuliselt veebiaadressiga. Samahästi oleks Sveni koolituse saanud ju ka lahendada. Mitte, et tegemist poleks täisproff teemaga, kuid hakates asju võrdlema ning kaaludes, mis laastus (Feenilt laenasin slängi) avaldada, siis oodanuks kasvõi eelmise talve mõjudest midagi. Aga olgu, raha pole, asja ei tule - nii see elu maailmas on!
Vainura mõtisklus suht asjalik ning söödaplatsi-teema loetav, ehkki mis siis õige, mis mitte. Võib pea igas lõigus ka vastupidist öeldule väita. Sokrati teema ikka huvitav, kuid sarnaneb pigem autoajakirjast Ferrari-teemaga: ajab suu vett jooksma, kuid ilmselt ise ei jõuaks selleni.
Aga tegevjuhi varasem neutraalsem pool on äkki asendunud mingisuguste reklaamiliste lipukirjadega. Ma arvan, et küllap saab ka rahaasjad pöörlema ning ajakiri taastab enda väärikama poole, kui pelgalt käibefraaside keele . Lihtsalt on siiski tegemist ühe tõsise lüngaga meie nö kõikide eeskõneleja (EJS) tegemistes.

[unt]

[/quote]
Parim moment on lk.23. .[/quote]

Siiski, siiski . . . .
Mitte lk 23. , vaid lk 22-26. Tegelikult ka. Männili artikkel. Jutt sellest, mida tean, olen õppinud koolis ja elukoolis. Ja ometi paneme otse puusse. Ma olen mitukümmend aastat loomade lisasöötmisest, välja arvatud metssiga, hoidunud. Ja metssiga ei sööda ma mitte selle pärast, et ta hakkama saaks, vaid ikka selle pärast, et ta seal söödal käiks. Sest ma tean, et teised sõralised saavad hakkama ja ma saan oma lisasöötmisega neile ainult "karuteene" teha. Aga see talv ei pidanud minagi vastu. No kuidas sa saad kui iga väärikas jahiselts, kui iga mees, kuulutab välja lausa päevad, mil kõik see mees peab lisasööa metsa vedama. Vedasin siis minagi. Tegelikult vedasin vägagi head kuivsilo - tee või ise kapsasuppi. Ja jahiselts oli selle silo kõik talumehele kinni maksnud - ainult võta ja vii metsa! Ja juba nädala pärast olin õnnes, sest oli käidud söömas. Ja pask oli ka maas. Mõtsin siis, et ju see pask ikka mingil muul põhjusel. Ei tahtnud ega suutnud uskuda, et see minu poolt pandud lisasöödast oli. Nii suur heategu ju ! Krt, nüüd loen ja tuleb meelde.
Millal meile, jahimeestele, küll mõistus pähe tuleb ja me aru saame, et lisasöötmist tehes me lõhume ulukipopulatsiooni, mitte ei tugevda seda. Kui tahame, et teeksime midagi head, siis on vaja sellisel karmil ajal, nagu oli see talv, igasugune koerajaht seisma panna, et loomad saaksid rahulikult karmi aja üle elada. Ja lisasöötmine on vaid indulgentside ost, ei midagi muud. Nädalavahetusel ajame taga, nädala sees tapame lisasöödaga. Ei noh,

[baddmann]

... Ja pask oli ka maas... Ja lisasöötmine on vaid indulgentside ost, ei midagi muud. Nädalavahetusel ajame taga, nädala sees tapame lisasöödaga. Ei noh,

Jah, paneb mõtlema. Muideks, see pask oli praegu, septembris, veel leitav. St ei lagune igal pool isegi mitte ära, putukas ja mardikas ei võta seda saasta. Ehk oli üksik juhtum, mine tea. Või oli mõnel loomal (kitsel) veel praegu või juba praegu või alles praegu kõht lahti, seda ei saa ka muidugi välistada. Kuid midagi on ikka valesti, kui loeb massiühik, mitte kaalutletud metoodika. Need, kes lisasöötmist ja elupaikade hooldust tõeliselt vajaksid (nurmkana, halljänes) seda üldreeglina ei saa ja need, kelle hooldamisest arvukus tõuseb ja probleeme põhjustab (metssiga) saavad seda igal juhul. Vägisi jääb mulje, et just see temaatika ongi uue JS varjatud murdepunktiks...

Kusjuures ma rõhutaksin, et lisasöötmine on PEAMISELT indulgentside ost ja seda EELKÕIGE oma enda alateadvuses. Eestis tegelikkuses puudub laiem koolitatus lisasöötmise teemal, nt et millisele liigile mida, kui palju, millistes oludes. Eksisteerivad mingid üldiselt aegunud arusaamad "mida rohkem seda uhkem" ja see on üldreeglina ka kõik.

BM

[kakuke]

Minu meelest jube raske pasatõbe panna lisasöötmise arvele. Ise tegelen ka selle indulgentsi ostmisega. Kaks talve jutti olen päris korralikult rullisilo metsa vedanud, omades mitut söötmispaika ja seni pole veel ühtegi pasatõbist looma neis piirkondades kohanud. Muidu junne on lademes ja söödad toimivad. Paaril korral elus olen üleüldse kohanud pasatõbist looma ja need on olnud ka nähtud sügisel, st ajal, kui lisöötmisest pikka aega möödas. Ja need asusid ka piirkondades, kus lisasöötmist ei toimu, aga arvukus kõrge. Muidugi mille peale ise üha enam mõtlen, on see, et silo ei tohiks maha panna. Loomad trambivad jalgadega silo otsas ja samas ka roojavad sinna peale. Seda viisi võib küll ulatusliku nakkuse laiali saata, kui edasi söövad seda sööta.
Mina tuginen omam mõtetes jälle loetud teadlaste jutule, kus varem uuritud hukkunuid loomi, kelledel magu täis oli, aga ikkagi vedelikuvaegusesse ära surid. Kas praegu kitse üldse selle mätta otsast uuritud on, et teistpidi mõtlemist külvata?
Toit on ainult üks väike teema, mille tõttu loom otsa võib leida, neid põhjuseid on tegelikult ju väga palju veel (magamine lumel, nõrk organism, haigused, kiskjad jne).
Pigem panin ise see kevad tähele asjaolu, et neis piirkondades, kus tean toimivat sööta, olid ka kitselised olemas ja kus sööta polnud, oli ka suht vaikus.
See lisasöötmine on jah selline kaksipidi asi, aga kuna ise tunnen metsa ees võlga, siis jätkan lisasöötmist ka see talv vanas vaimus.

[Feen]

Eile jäi ajakiri korra silma,mitte ajakiri ise vaid sellel ilutsev hind - 49 krooni !!!!! Võtame Kalastaja kõrvale, hinnavahet nagu suurt pole, aga sisu....

[Priidik Õun]

Kalastaja kohtab üle pika aja kioskis Eesti Jahimeest ja paneb tähel, et too on vahepeal kõvasti alla võtnud.

[sammal.habe]

vahepeal kuulutati uhkesti, et EJ-st saab ka netiajakirjana lugeda. peale aprillinumbrit pole aga kaugemaa meeste peale enam m6eldud...? kas keegi teab, j22bki asi nii?

[duma]

" Tipu uurimisalal 2009. aasta kevadel ....."
Kaelustati üks kits, kes oli sööda läheduses ja ta hukkus. Ma ei ole just eriline teadur aga, et sellist järeldust teha 1 katsest ilma teist nn metsakitse, kes sööda läheduses ei elute uurimata on minu jaoks natuke imelik. Iseenesest tundub ju jutt huvitav, et söödaplatsil kitse hirmutamine kurnab teda aga samas tahaks teada, kas kitsed kes söödaplatse ei kylastanud jäid siis kõvasti rohkem ellu? Ei saa teha vastupidist järeldust 1 kitse uurimisega.
PS: erakordselt närvi ajas artikli lõpp. Otsisin, et ehk kuskil jätkub artikkel aga oligi selline lõputa värk