Laikad

[jyri]

Mu viimane laika,kes varsti 5 aastaseks saab,on nendest praktiliselt ainus,kelle mõjutamiseks pidi ja peab siiani ka "rihma andma".Häbi tunnistada,aga siiani pole suutnud talle selgeks teha,et näiteks rihma otsas jalutades ta ei tohi teha äkksööste mingi (kassi,emase koera vms)lõhna peale. Mu proua on nendest juba palju kordi siiruli läinud asfaldil,lumisest kõnniteest rääkimata.
Üks tähtis aspekt veel-kui juba vajadus füüsiliselt karistada,ei tohi teha seda palja käega. Alati peab mingi ese käes olema-kaigas, toasuss, volditud rihm vms. Kui palja käega,siis tekib koeral "umbusaldus" käe vastu ja võib tulla probleeme isegi silitamisega-koer kardab kätt!
Kui koera õpetamisel tunned "vastusurvet", peab koheselt õpetunni lõpetama, sest koer on sellest väsinud.Jätkata võib peale koeraga mängimist või järgmine päev.

[annaliisa]

tihtipeale ei pea kohe lööma, piisab sellest kui rihma natuke raputada...

[valaskalakene]

Aastaid 5-6 tagasi sai käidud Lätis Eesti meistrivõistlustel. Koer töötas oma aja täis ja kohtunikud andsid käsu koer (vene-eurooplane) ära kutsuda. Lasin siis ühe vile, ei midagi, veel ühe ja koer tuli jala juurde. Kohtunikel olid silmad , muud ei osanud teha kui aplodeerida. Laikal oli vanust mingi 2 aastat. Täna samas situatsioonis näitab mulle keskmist näppu ja töötab edasi. Niipalju siis kuulekusest. Muuseas olen oma koertele "karjajuht" ja tavaoludes kuulavad sõna väga hästi.

Mul on sulle halb uudis - karja juhile ei näidata keskmist näppu.

[TRG]

Laika näitab ,kui vaja

[tony]

Aastaid 5-6 tagasi sai käidud Lätis Eesti meistrivõistlustel. Koer töötas oma aja täis ja kohtunikud andsid käsu koer (vene-eurooplane) ära kutsuda. Lasin siis ühe vile, ei midagi, veel ühe ja koer tuli jala juurde. Kohtunikel olid silmad , muud ei osanud teha kui aplodeerida. Laikal oli vanust mingi 2 aastat. Täna samas situatsioonis näitab mulle keskmist näppu ja töötab edasi. Niipalju siis kuulekusest. Muuseas olen oma koertele "karjajuht" ja tavaoludes kuulavad sõna väga hästi.

Mul on sulle halb uudis - karja juhile ei näidata keskmist näppu.

Ega mind sinu uudis ei koti. Kui tahad midagi tõestada, siis tiri oma koer(ad) välja ja vaatame mida nad sul suudavad. Kui pole midagi näidata, siis pole mõtet ka siin teemas kiibitseda.

[tädimaali]

Kusjuures väidetavalt on see peamiselt karjajuhi ja domineerimisepõhine lähenemine, mis puudutab koeri meil kodus (tegu ei ole ju siiski huntide ega ammu enam metsloomadega) vananenud ja mitte õige lähenemine ...
Sealt edasi, väidetavalt isegi karjas, kui nõrgemal liikmel on juba käes saak, lihatükk nö hambus, siis seda tugevamad liikmed ära võtma ei lähe. Me võtame oma jahikoertelt pidevalt saagi ära (linnukoerad ei tohi hammastki sisse vajutada ja peavad kohe ära tooma-andma, suurulukikoeri ideaalis ei tohi lasta lastud looma üldse kiskuda jne jne), ja sealt edasi on minu jaoks ka loogiline, et seal tekib mingil hetkel konflikt - me tahame, et koer töötaks täie sajaga, ilmselgelt see saab tulla ainult siis, kui koer arvab, et ta endale eelkõige saab kasu (ja nagu öeldud, jahikoeri harva ajendab karjainstinkt ehk inimesega koostöö põhilisena, jahikoertel on peamine töölepanija siiski saagiinstinkt), aga kui me tambime ta nii maha, et ta 100% allub ja saab aru, et see lihatükk, mida ta püüab, ei kuulu talle ega saagi kuuluma hetkeksi, kuidas siis saada see koer andma endast kõike ... käärid ju.

[TRG]

Meil on nii,kui koer ikkagi ajas looma välja ja see tabati.Siis antakse koerale hea töö eest sealsamas(nii,et ta ise näeb) midagi sisikonnast.

[valaskalakene]

Kusjuures väidetavalt on see peamiselt karjajuhi ja domineerimisepõhine lähenemine, mis puudutab koeri meil kodus (tegu ei ole ju siiski huntide ega ammu enam metsloomadega) vananenud ja mitte õige lähenemine ...

Eks ta natuke ole definitsiooni küsimus aga mingi tõde selles on. Kui kepidistsipliini otseses mõttes silmas pidada, siis see ei ole parim vahend.
Samas see karjajuhi analoogia ikka toimib mu meelest. Aga karja juhi autoriteet koera jaoks on kindlasti rohkem kui füüsiline üleolek, seal on osa vajalike ressursside kontrollimist, usaldust, austust jne. Palju sõltub ka konkreetsest loomast.
Isegi inimestel on asi erinev - pätikambas on autoriteet kõvem löömamees, akadeemikute seltskonnas on asi veidi teisiti...

Sealt edasi, väidetavalt isegi karjas, kui nõrgemal liikmel on juba käes saak, lihatükk nö hambus, siis seda tugevamad liikmed ära võtma ei lähe. Me võtame oma jahikoertelt pidevalt saagi ära (linnukoerad ei tohi hammastki sisse vajutada ja peavad kohe ära tooma-andma, suurulukikoeri ideaalis ei tohi lasta lastud looma üldse kiskuda jne jne), ja sealt edasi on minu jaoks ka loogiline, et seal tekib mingil hetkel konflikt - me tahame, et koer töötaks täie sajaga, ilmselgelt see saab tulla ainult siis, kui koer arvab, et ta endale eelkõige saab kasu (ja nagu öeldud, jahikoeri harva ajendab karjainstinkt ehk inimesega koostöö põhilisena, jahikoertel on peamine töölepanija siiski saagiinstinkt), aga kui me tambime ta nii maha, et ta 100% allub ja saab aru, et see lihatükk, mida ta püüab, ei kuulu talle ega saagi kuuluma hetkeksi, kuidas siis saada see koer andma endast kõike ... käärid ju.

Ei ole kääri:
1. kui jahikoera peamine töölepanija oleks saagiinstinkt, siis ta läheks ja elaks metsas ja "teeks tööd" niipalju kui süda lustib ja inimesest oleks tal poogen.
Tähendab see võib isegi olla saagiinstinkt aga mitte nii egoistlikult. Jahti peetakse karjaga, karja juht sööb esimesena/otsustab mis saagiga teha. Ma arvan, et motivaator on ikkagi soov peremehele meele järele olla ja seeläbi hüvesid teenida. See on kindlasti liialt lihtsustatud aga midagi sinna poole. _Kindlasti_ on selles valemis peremees/karja juht sees.
2. Koer ei ole loll, sa ju annad talle süüa. Pole oluline, et see oleks seesama lihatükk, mille ta just kinni aitas püüda.

[tädimaali]

Jään enda arvamuse juurde, et töölepanevaks jõuks on saagiinstinkt (selge see, et mõjutajaid on veel muid).
Kui koer saab oma söögi alati kodus, ja ilma seoseta tegid tööd -› saad süüa, ei teinud tööd -› ei saa, siis ilmselgelt koeral ei ole täpset seost koduse söögi ja jahitöö vahel. Minuarust enamik jahikoeri töötab selge suunaga saak kätte saada, ära tappa ja süüa. Ei söö mitte selle pärast, et pool päeva hiljem kodus süüa antakse ja nad sellega arvestavad, vaid et teadagi, peremees on kuri ja tal on pikad käed .... Peaaegu vist iga jahikoeraga mingil hetkel juhtub see kole asi, et saagist osagi põske pistab, minuarust see näitab ilusti, et see mõte on igal jahipäeval koera peas ilusti olemas-vilkumas ja valmis võimalusest kinni haarama. Paljud koerad on ju ka nii tugeva söögiajamiga, et ka meie mõistes täis kõhuga on nad nö ikka sama näljased, niiet mingi tunde hiljem toimuva söötmise seos poleks metsas mingi mõjutaja (kas siis aidates hoida loomast hambaid eemal või motiveerides täie sajaga tööle).

[aivar00]

tsiteerin:
Ei ole kääri:
1. kui jahikoera peamine töölepanija oleks saagiinstinkt, siis ta läheks ja elaks metsas ja "teeks tööd" niipalju kui süda lustib ja inimesest oleks tal poogen.

Ma arvan, et sellise väljaütlemise järgi peaksid minema puu taha (vabandust mitte puu taha vaid planktonisse) ja punastama
Katsu veidi meenutada koolis õpitut - kus koer enne inimese poolt kodustamist elas ning millega tegeles . Ja mida siis hulkurkoerad metsas teevad kas jalutavad niisama metsas ning teevad ajaviiteks "trenni" ulukeid taga ajades. Prügikastide juurest saaks kindlasti mõne tädikese käest kõhutäie kergemini kätte.

[jyri]

Eks neid spetsialiste,k.a. "koeranduses" jagub küllaga.Eriti kui võtta arvesse praktikat,kus koera tööd mõjutavad 70% tema veri ja 30% tema kasvatus.Muidugi variatsioonidega,sest see teine võib esimest nii tuksi keerata kui ka edasi arendada.Seega üldse kasvatamata laika võib areneda superheaks töökoeraks ainult jahil käimisest.Ja nii toimis see "valik" Siberis,kus eiteamis vanemate kutsikad jooksid vabalt külapeal ringi kuni jahihooaja alguseni.Siis võeti mõned isendis jahile kaasa.Kui tegid tööd,jäid ellu.kui ei teinud,lasti lihtsalt maha.Eesti tingimustes nii ei tehta.Meil võib kellegil vedada nii,et pingutamata saad kohe hea koera,aga võib ka nii.et treenid ja treenid,aga ikka loll.Või vastupidi-sündides hea koer keeratakse tuksi.Olen näinud kodanikku,kes kõikide tundemärkide järgi hea kutsika niimodi rikkus-pani keti ots terveks aastaks(polevat aega jahil käia).See pikk jutt selleks,et mõned siin targutajad saaks aru-kui neil on hästi töötav koer,ei pruugi see veel ja üldse tähendada,et nad laikadest ja koerte kasvatamisest midagist teavad.Lihtsalt "kismet" .
Ja siis ka mu eelmise väite selgitus.Kuna laika jaoks on inimene abistajaks,peab see homo sapiens enne koera mahategemist ikka ise aru saama,mis meetodeid ja võtteid tema koer jahil eelistab ja nende järgi juba oma jahti planeerima.Siin liigselt targutajatelt küsiks üht asja-kuidas saab koerale õpetada, tagaajades looma, mitte ületada kütiliini.Nagu niimõnedgi laikad teevad.Minu esimene isend ei ületanud ka teid,jõgesid jne.Ise,sest sellist õpetada on minuteada võimatu-kui ikka saab,seletage palun, kuidas?

[kakuke]

Ma ise päris nii ka ei arva nagu tädimaali, et kõhutäis on selleks motivaatoriks (nii mustvalge see ka pole). Enda koera juurest tundub pigeb, et on soov niisama lustida, tappa, kakelda ja olla ka minu meele järgi, kuna näitan alati välja, mis oli minu jaoks soovitud tegevus. Minu puhul see kohe kindlasti pole reegel, et alati saagi juurest saab ta ampsu ja alati pole saak söödav ka (metssiga, kährik, rebane jne). Kui saak üksnes toitu tähendaks, siis küll nad neid ka sööma otse metsas hakkaks. Kuigi ka neid koeri on nähtud.

[aivar00]

kuna koer on oma loomult kiskja, siis minu arvates teda kannustabki nn. saagiinstinkt murda või mäng saada kätte Lahkarvamus vast mõistest "saagiinstinkt" arusaamises. Kuna koer on ikkagi kodustatud, siis elab ka inimestega, mis ei tähenda, et ta metsas elades hakkama ei saaks. Selge see, et siis teeks loodus enda karmi valiku nende isendite vahel kellel on nn. saagiinstinkt ning kes on harjunud ainult diivanikaunistus olema.
Jahikoertel aga peab see saagiinstinkt tugev olema nagu Jyrigi kirjeldas. Muidu nad lihtsalt kaasajal muutuvadki diivani kaunistuseks.

[kakuke]

.....Siin liigselt targutajatelt küsiks üht asja-kuidas saab koerale õpetada, tagaajades looma, mitte ületada kütiliini.Nagu niimõnedgi laikad teevad.Minu esimene isend ei ületanud ka teid,jõgesid jne.Ise,sest sellist õpetada on minuteada võimatu-kui ikka saab,seletage palun, kuidas?

Eks ma isegi üks neist liigsetest targutajatest ole.
Võimalik, et ühest retsepti polegi, aga kindlasti on roll ka sellel, kui koer esimestel kordadel ületab kütiliini, et kas siis talle ette sätitakse koheselt uus kütiliin ja nii läheb jaht edasi või siis lõpetatakse jaht. Ma usun, et mingi osa koeri on suutelised selle järgi küll õppust võtma.

[valaskalakene]

tsiteerin:
Ei ole kääri:
1. kui jahikoera peamine töölepanija oleks saagiinstinkt, siis ta läheks ja elaks metsas ja "teeks tööd" niipalju kui süda lustib ja inimesest oleks tal poogen.

Ma arvan, et sellise väljaütlemise järgi peaksid minema puu taha (vabandust mitte puu taha vaid planktonisse) ja punastama
Katsu veidi meenutada koolis õpitut - kus koer enne inimese poolt kodustamist elas ning millega tegeles . Ja mida siis hulkurkoerad metsas teevad kas jalutavad niisama metsas ning teevad ajaviiteks "trenni" ulukeid taga ajades. Prügikastide juurest saaks kindlasti mõne tädikese käest kõhutäie kergemini kätte.

Ma võin minna ja punastada. Võin tunnistada et olen eksinud, olen seda varem teinud ja teen kindlasti ka edaspidi. Aga anna selleks siis faktidest või loogikast tulev põhjus.
Sa väidad, et jahikoera peamine motivaator on saagiinstinkt. Ometi tuleb koer metsast koju koos sinuga. Miks? Metsas saaks ju oma saagiinstinkti edasi rahuldada, kodus ei saa. Järelikult peab olema saagiinstinktist tugevam motivaator koju tulemiseks.