Nojah, nüüd on asi läinud arutelule, kas ulukit peaks üldse müüma, või mitte... Tartumaal müüdi eelmine hooaeg 17 põtra (ametlikel andmetel) ning seltside arvel on selline summa, millega saaks 3 aastat ressursimaksu maksta. Nii, et jaht ei jää selle uluki mitte müümise tõttu kellelgi ära.
Atsi ütlus, et jaht on hobi ja selle peavad harrastajad ise kinni maksma... nojah, kellele hobi, kellele elustiil. Selliseid rikkaid "hobi harrastajaid" näeb igal pool, kes seltsis nn eliitjahimehed on, mõni siis võtab asja tõsisemalt, mõni ainult soetabki vidinaid ja leiutab vahendeid kuidas viriseda, et seda pole ja teist pole... ja vatijopedel raha ka pole, et teha.
Enda tähelepanek... kui käib arutelu, kuidas vanematele meestele mingeid maksusoodustusi teha, siis sellised vanad saavad enamasti kurjaks, et mis õigusega neid alahinnatakse ja ebavõrdseteks peetakse. Lisaks, kui peaks mingi söötmise teemal eelarvega jamaks minema, siis ikka mõni leidub, kes seda omast vabast tahtest teeb, ning kelle rahakoti pihta see karmilt ei käi. Lihtsalt, kui on lisalaekumised, siis jäävad igasugused jamad ära, et mina söödan, sina ei sööda mina olen võrdsem.
Liha müümise seisukohast võib mõelda ka nii, et meil on miskit, mida tavainimestel vähem on, võii puudub juurdepääs üldse. Ise nt jagan sõpradele-tuttavatele ikka päris palju lihast laiali ja pole mõelnud, et sellega saaks oma ulusid tasa teenida. Küll aga on igati normaalne, kui selts mingi osa lihast turustab, ning siis kasutab antud sissetulekut klubilise tegevuse toetamiseks. Jube jama, kui nt klubilise tegevuse arendamiseks oli vaja jahimaja, raha polnud mujalt võtta (lisaks oli jube palju loomi) kui tuli ulukeid turustama hakata (äkki oli kogunenud reservi ka rahakest) ja nüüd siis asi hapu, kuna maksujõudu pole. Aga selliste vidinate peale, nagu laskmise harjutamise abivahendid... igast sümboolika (nb!selle jaoks saab raha klutuurkapitalist või vallast taotleda, tuleb ainult asi ette võtta), siis, miks mitte mõned kokkutulekud, või maaomanikega koos tehtavad üritused. Jahikantslid. Ulukihoole. Kes teab mis vidinaid veel. Uskuge mind, jahti saab pidada ka nii, et maksad oma maksud ära, käid jahis, lased loomi ja ongi kogu hobi. Kulusid, uskuge või mitte, saab üsna madalal hoida.
See arvamus, et kui raha pole, ärge tegelege... õige, aga kui nüüd mingid "rahakad harrastajad vinguvad, et nende arvates võiks olla seda ja teist ja kolmandat, aga selts selliste hüvede eest ei hoolitse", siis siit enam vaesema seltskonna rahakoti kallale minna ei tohiks. Muidu juhtub nii, et need "vaesed, kes ei suuda nt jahimaja ehitamiseks võetud laenu oma leivapala kõrvalt tasuda", käivad ja aitavad ulukeid reguleerida nii ehk naa... nagu ma ütlesin, mingi rahva jaoks on jaht elustiil, mitte ainult hobi. Mõni saab sellest olulise sakusmendi puskari kõrvale (kes see lõunaosariikidest rääkis

).
Ise ei näe küll põhjust, miks sellist seltsilise tegevuse arengu jaoks lisavahendite leidmine paha on. Kui ei saa lisa vahendeid (kusjuures, selleks võib olla vabalt ka jahimehest metsaomani poolt kingitud metsamaterjal vms), siis ei saa, maksatakse oma maksud ära, peetakse omad jahid ka ära, kuid lõpuks on kogu jaht üks lihakoti täitmine. Või entusiastide najal vegeteerimine.
Ärilisuse poole pealt, kui selts hangib lisasissetulekut liikmete arendamiseks ja seltsielu põhikirjas ettenähtud eesmärkide täitmiseks (MTÜ teemal muidugi), siis pole see äri midagi. Kui aga tuuakse turiste ja müüakse lihakehasid vms juba selleks, et omal oleks hea põli, on asi juba jamam.
Pikk jutt, sitt jutt... aga lõpuks on siiski hulk elanikkonda, kes jahil käia ei aha, aga ulukilihast ära ei ütleks (oleks ainult siis kohalikul turul seda ulukiliha ja tooteid rohkem saada).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...