"Jahivideode" teemas duv kirjutab, et ei saa aru vibujahist ja toob suisa kohatu ja väga äärmusliku näite .22LR-ga pôdra laskmisest. No mis ma oskan öelda, vaata duv vibud on erinevate tômbejôududega (nagu pûssid erinevate kaliibritega) ja iga uluki jaoks on ettenähtud oma min. tômbejôud. Lisaks on vôimalus kasutada erinevaid nooleotsasi nagu pûssil laadida padruneid erinevate kuulidega.
Pean tunnistama, et veel paar kuud tagasi olin ka mina veendunud vibujahi vastane. Olles nûûd teemat ajakirjadest ja netist pôgusalt uurinud olen arusaanud, et minu kartused tulenesid teadmatusest. Kui kasutada ôige tômbejôuga vibu, siis ei maksa karta, et vibul uluki surmamiseks jôust puudu tuleb. Teine enimlevinud kartus on vibuga uluki tabamine, ka siin peab ûtlema, et vibudel on vägagi täpsed ja reguleeritavad sihikud, mis lastakse erinevate distantside peale sisse nagu pûssi optilisedsihikudki.
Ûhesônaga ei maksa näha tonti seal, kus teda ei ole. Niipea kui Eestis vibujaht legaliseeritakse plaanin endale kohe ka vibu muretseda. Eelkôige just koprajahi jaoks. Seod noolele nööri järgi ja ei mingeid raipeid enam vette, kellele noole kûlge saad, selle ka välja sikutad.
