Verejäljekoerast

[jyri]

Andrus
Olen eelnevalt kirjutanud,et panin tähele koerte oskust hinnata haava "tugevust".Usun,et mitte ainult minu koerad ja mitte ainult laikad on võimelised selleks.Kordan veelkorra,et uskudes oma koera, VAHEST! piisab kõigest koer panna verejäljele(sõltumata vere kogusest) ja oodata 5-10 minutit.Kui koer tuleb tagasi-polegi mõtet jälitada,sest uluk on kergesti haavatud ja kui koer ei tule selle aja sees tagasi,alustada sobivaimalt otsinguid.Praeguste Astrodega see pole keeruline.
Ärge unustage,et 10 minutiga jookseb koer kerges galopis u.5-6km(20-25km/h),seega jõuab jälge ajada oma 2,5-3 km "sinna" ja samapalju "tagasi".
Aga teemaks on verejälje koera KOHUSTUSLIKKUS suuruluki jahis,seda ju arutamegi!

[andrus]

Vat siinkohal muutun mina uskumatuks Toomaseks.Aga kui on selle1,5-3km vahel mõni muu kari või üksik olend.Kas tahad väita,et su koer läheb ikka mööda selle "nõrgema" jälge edasi???
Või just see vilja põllu teema,elu näitab,et peale pauku tegelased lähevad eemale ja istuvad ning ootavad vähe aega.Natukese ajapärast on tagasi.Terve mets seahaisu täis ja sinu ülevalt hingav ajab verejälge??
Nii kaua kui pole ise neid super laikasid näinud ei usu.
Võimalik,et nad isegi on olemas.Mart Mael pidavat igatahes olema. Aga siiani pole ma näinud.
Ja s.tta neist sigadest
Palju nukramaks teeb ju see kui medali sokk otsustab kuskile kultuurmaastikule ära kaduda. Paljud on ju kurja vaeva(elektriga ja muude vahenditega ) näinud,et laikat kitselistest võõrutada ja nüüd siis peab minema korraliku seakoeraga sellist asja otsima.Ma olen enam kui kindel selles kuhu mind saadetakse(100% kuskile sooja koht),kui peaksin kutsuma mõnda laikameest kitselist kuskilt heinamaalt otsima.

Aga kui ma kunagi nii rikkaks saan,et suudan omale verekoera osta ja temaga tegelemiseks aega ja vahendeid leian,siis teate keda kutsuda kui häda käes.

[kakuke]

See on Andrusel õige tähelepanek, et kui koer kord haavatut kitse murda on saanud siis järgnev võib olla väga ettearvamatu. Vähemalt meil hoitakse laikad suures kaares igasugustest kitsedest ja muudest elukatest, kes ei klassifitseeru mõiste alla põder ja siga eemal.

[jyri]

Kahe asjaga pole nõus lähtudes oma koerte(minu mitme laika,mitte ühe superpuper) kogemustest.Esiteks-kui koer panna seakarja jäljele,kus ka haavatud siga sees,siis peale karja "hargnemist" jälitab koer seda haavatut ja muid ei "vatagi".Kui haav tõsine.Sama põtradega.Teine-mul kõik koerad on "hamba valgeks" saanud kitsedega,ehk on neid murdnud.Aga 100% !!! murtud kitsedest olid vigased,enamuses kolme jalaga(muu kiskja või püssist).Mis jällegi kinnitab väidet,et koer jälitab nõrgeimat.Samas jahil nad kitsi ei aja,kui üldse,siis 100-150m ja kõik.Ja sellest on ka teised foorumlased oma kogemusi jaganud,pole vaja austet Marti tülitadagi .Haavatud kitse/soku leidmisel olen laikasid kasutanud kogu aeg ja kitseliha neile sisse söötnud pidevalt(kasvõi auto alla jäänuid).Probleeme pole tõesti olnud!Piisab "normaalsest" laikast,mingit superit vaja polegi.Kui ei usu,võta minu isaselt kutsikas(peaks sündima mai alguses) ,veendud ise

[rajaleidja]

Andrus
Olen eelnevalt kirjutanud,et panin tähele koerte oskust hinnata haava "tugevust".Usun,et mitte ainult minu koerad ja mitte ainult laikad on võimelised selleks.Kordan veelkorra,et uskudes oma koera, VAHEST! piisab kõigest koer panna verejäljele(sõltumata vere kogusest) ja oodata 5-10 minutit.Kui koer tuleb tagasi-polegi mõtet jälitada,sest uluk on kergesti haavatud ja kui koer ei tule selle aja sees tagasi,alustada sobivaimalt otsinguid.Praeguste Astrodega see pole keeruline.
Ärge unustage,et 10 minutiga jookseb koer kerges galopis u.5-6km(20-25km/h),seega jõuab jälge ajada oma 2,5-3 km "sinna" ja samapalju "tagasi".
Aga teemaks on verejälje koera KOHUSTUSLIKKUS suuruluki jahis,seda ju arutamegi!

Jyri, vaata siin tulebki välja vahe sinu koerte ja verejälje koera vahel. Ükski verejälge ajav koer ei torma sul 20-25km/h õhust lõhna otsides
Aga see käib tegelikult tavaliste laikade kohta, mitte sinu koerte kohta, kes tõenäoliselt käivad ka edukalt rebase urus, püüavad vee alt kala ja toovad puuotsast nugiseid

[jaan juhus]

Jyri loen siin juba kolm kuud sinu hüper super koertest ja koeramehena saan sust isegi aru,eks iga koeramehe jaoks on tema koerad kõige kõige...Olen sinu ja su koertega mitmeid kordi koos jahis käinud ja minu arvamus on et täiesti tavalised tööd tegevad laikad (Harju keskmine)Täpselt sama sugused nagu mul endal,ühel päeval teevad hea esituse ja teisel päeval tahaks neist untasid teha. Mis verejälge puutub siis olen seda meelt et loomale peab mingi aja andma kangestumiseks aega ja siis järgi minema.Olen ise seda laikaga teinud sest kahjuks verekoera pole olnud võtta.Tulemuseks olen enamuse haavatud loomi kätte saanud kuid on ka "jahiks" läinud sest koerad on metsast suvalise looma ette võtnud.Viimast arvestades on verekoer kindlasti haavatud uluki otsimisel parem

[Mart]

Mina oleks küll poolt, et jahiseltsil peaks olema kasutada diplomeeritud verejälje koera. Seda juba selle pärast, et jahipidamisse kaasataks uusi jahikoera tõuge, mitte ainult peatavaid koeri. Olen ikka seda meelt olnud, et kui oled endale koera võtnud ehk siis jahikoeratõugu koera, siis peab koer saama omi instinkte rahuldada. Kuidagi kahju on neid nukraid koeri paela otsas vaadata, keda ainult kusetamas käiakse. Kui tahad diivanikoera, siis võtagi diivanikoer. Tegelikult peaks üleüldse seadusega panema kõikidele koeraomanikele kohustuseks läbida vastavalt koera tõulistele omapärasustele dressuurid ja eksamid-katsed. Võetaks koera muretsemist ka rohkem vastutustundlikumalt ja lööks korra majja.

[jyri]

Jaan Juhus
Tänan selgitamast ka teistele,millega ise täitsa nõus ja paar korda ka maininud,et minu koerad ongi Harju keskmine(kuigi I järk ms + hulgi madalamaid pole vist niiväga keskmine).Aga keskmiste koerte,ehk pidevalt jahil käivate, omadusi siin kirjeldangi,rahvas niisama lõõbib ju .Lihtsalt väga paljud omanikud ei taha või ei oska jälgida oma koeri.Mida arvad, kui palju siinsetest foorumlastest oskab teha vahet näiteks koera lõrisemisel-kas see eelneb ründele või näitab kaitsevalmidust?Julgen väita,et vähesed.Sama on ka koerte käitumisega-minu koeri teevad maha need(kahtlevad omadustes),kelle enda koerad teevad täpselt sama.Lihtsalt nad pole seda tähele pannud või või pole oma koertele võimalusi andnud ennast näidata.Olen kohanud inimesi,kes lubavad oma koertel kogunemise kohas joosta vabalt ringi siis,kui teised koerad lõa otsas.Sest nad ei tea ,et sellest piisab agressiooni esilekutsumiseks,näiteks kohtudes metsas.Siis süüdistatakse,et sul loll koer,tuleb kallale.Kui olid minuga samades jahtides,siis pidid nägema,et mu koerad,nagu paljud teisedki ei nori tüli ega kakle.Aga mõned on mulle väitnud,et minu lollid tulevad "heast peast" kallale.Kellel siis õigus?
Seda,et su laikad on vahest "suvalise looma ette võtnud" võib seletada minu väitega,et koer tunnetab haava tugevust,kui see kerge,siis võib ka kellegi muu ette võtta,ehk erand kinnitab reeglit .Vähemasti tänan,et peale 3 kuud minu postituste lugemist vähemasti kinnitad,et ma tõesti käin jahil,koertega,mitte ei pajata teistelt kuuldud luulusid
Ja teemaks jällegi,nagu MART just täpsustas,"uluki" koerte(v.k.-zverovije sobaki) olemasolu kohustuslikuks muutmine uues jahiseaduses!

[hundikütt]

Andrus kirjutas:Ilmselt need mehed kes aastasadu aretasid verekoeri ja teevad seda mõttetut koerajuhi tööd oleks vist ikka pidanud ära ootama Hundiküti sünni.Sest kogu tarkus ja tõde sellel teemal pärineb ju ikkagi ainult temalt.
Erinevalt eesti jahimehe mõttemaailmast hoolib saksa jahimees ulukist.Ja tahab ta igal juhul kätte saada,mitte ei löö käega peale 100m järel käimist.JA alati ei pruugigi koerajuht jõuda samal õhtul.Määravaid tegureid võib olla kümneid ja kümneid miks ei saa samal õhtul otsingut jätkata.JA siis ongi Hundiküti hagijas ja Jyri laikad jumala mõttetud tegelased.

Minuteada jutt ei käi praegu spets. aretatud verekoertest,vaid verejälge ajavatest koertest.Verekoerast arvan seda,et kas ta ikka meie tingimustes end õigustab,väga kahtlen.
Ja kogu ,,tarkus ja tõde,, ei pärine sugugi minult.räägin ainult oma 25aastase staazipõhjal,mis Sinul aga tundub tüki lühem olema.
Arvan,et ka mina hoolin ulukist nagu saksa jahimeeski ja olen oma praagi peaaegu alati ka kätte saanud.Hundikütil ei ole ainult hagijas,nagu sarkastiliselt mainid,vaid ka läänekas ja taks ning kõik töötavad väga edukalt.Ka haavatud uluki otsimisel.Ja nagu ütlesin,et räägin oma kogemuste põhjal,siis minulei ole vaja koerameest 100km tagant otsida,kaugeim jahimaa serv jääb 15km.ja selle ajapeale kui käin kodus koerajärel on haavatud loom ammu maha heitnud ja sealt ka ta taban.Pukist lastud looma polegi vaja otsida-kui seisvale ,,märklauale,, ka pihta ei saa,siis tekib küsimus,kuidas laskekatse ära tegid.
Minugi jaoks on tähtsad võrdselt nii väikeulukid kuilinnud.Pardijahil on mul läänekas kaasas ja õhtul on parte vahest rohkemgi kui pauke on tehtud,mis siis,et mõni juba haiseb.
Suuresti kõik oma ja ka jahikaaslaste praagi olen kätte saanud oma nö. mitte verejälge ajavate koerte abiga,mis lõhna nad võtavad,ei tea.

[rajaleidja]

Mina oleks küll poolt, et jahiseltsil peaks olema kasutada diplomeeritud verejälje koera. Seda juba selle pärast, et jahipidamisse kaasataks uusi jahikoera tõuge, mitte ainult peatavaid koeri. Olen ikka seda meelt olnud, et kui oled endale koera võtnud ehk siis jahikoeratõugu koera, siis peab koer saama omi instinkte rahuldada.

Kui sa mõtled nende uute tõugude all verekoeri(Hannover jne.), siis need koerad maksavad hetkel ikkagi kümneid tuhandeid kroone. Ja et aastas mõnel korral käia looma otsimas, ei pea ma küll vajalikuks sellist investeeringut teha. Seda enam, et selline koer vajab väga palju tegelemist ja pidevat treenimist. Nagu ise ütlesid, koer peab saama oma instinkte rahuldada.
Takse aga eestimaa peal omajagu, kes otsivad edukalt ja lisaks haavatud uluki otsingule saab kasutada ka muudes jahtides

[hundikütt]

Kakuke kirjutas:See on Andrusel õige tähelepanek, et kui koer kord haavatut kitse murda on saanud siis järgnev võib olla väga ettearvamatu. Vähemalt meil hoitakse laikad suures kaares igasugustest kitsedest ja muudest elukatest, kes ei klassifitseeru mõiste alla põder ja siga eemal.

Nõustun selle väitega osaliselt.Olen oma hagijaga leidnud päris mitu sokku üles,kusjuures tervele loomale vabas jahis läheb järele max 50m.Õpetamise ajal sai keelatud ja kitse ei aja.Aga noorele koerale ei tohi kindlasti verist kitse näidata.Ka oma noorel läänekal pole lasknud kitse otsida,mine tea mis meeldima hakkab.

[aivar00]

Jah paistab, et mõnel mehel on tõesti midagi saamata-viga, et praktiliselt igast postitusest kumab läbi ainult mõte- "mina ja minu maailm"- ülejäänud kõik täiega .
Eks iga lits kiidab oma hargivahet- olgu tal see siis pealegi naa hää- ikkagi iga mees sinna oma riista ei topi. Igatahes edu järjekordse "kummitoa" saabumisel
Aga oma koeraga olen rahul kuigi ta ei ole selgeltnägija ning "ei tunneta" kui suure vigastusega haavatud ulukit ta otsib. Tal põhiline ikka oma jahikire rahuldamine nagu Mart mainis.
Kitse suhtes on ta rippunud haavatud soku tagumiku küljes kuniks viimane kraavist-võsast läbi ronides koera maha puistas. Rohumaale välja jõudes ja peale armupauku jäädes maha tuli koer ilma kutsumata minu juurde- teda enam sokk ei huvitanud. Ju ta siis "tunnetas", et sokk surnud
Muidu kui aga kitse trehvab, siis silkab paarsada meetrit tollele järgi ning tuleb tagasi. Ja sööb isegi kaeraputru, kitselihast rääkimata

[Jägervision]

Ma nüüd piiksun ka vaikselt vahele (ärge linnatüdrukut kõvasti lööge) et vähemalt mulle on jäänud mulje, et diplom ainuüksi ilmselt ei anna kindlust, et koer metsas korralikult looma otsib. Meie napilt aastane uruluud (no mis luud see sile muidugi ikka on...) nuuskis esimest korda elus paari harjutusjälge ja järgmisel päeval sai oma diplomi kätte aga selle "kogemustepagasiga" ma ei julgeks küll teda reaalsesse otsingusse saata, kuigi diplomit on ilmatuma uhke kaeda. Harjutamisel ajab mõnikord nagu nööri mööda, teinekord aga jookseb üle nurga nagu meelesõge. Kui rihmaga teda kinni peetud ei saaks, siis ehk võtaks jälje uuesti (ise ka ju täpselt ei oska). Eks ole erinev see, kui korralikult koertel instinktid töötavad aga kes tahaks riskida ja üle jala diplomi kätte saanud koeraga metsa minna avastamaks, et koer tegelikult päris hästi ei mõika, mida vaja.

Pean tunnistama, et ei tea, kui palju on metsseakatsega koeri aga siitpoolt vaadates tundub hoopis, et verejälje järguga koeri on rohkem- taksid ei saa ju ilma jahikatseta tšempioniks ja kellele Jõgeva kaugel või koer urgu ei lähe/ei haugu, need saavad kuidagi ikka oma verejälje II järgu kätte, et tiitel kinnitada. Päris metsas päris looma otsida aga on vist ikka vähe teine tera.

USAs on eraldi organisatsioon Deer Search Inc. läbi mille kutsutakse vabatahtlikud verejäljekoerte omanikud haavatud looma otsima. Jälg peab settima ja loom rahunema nagunii ja Eesti on nii väike, et kui sarnase süsteemi alusel on võimalik lähedusest koer otsima kutsuda, ei tohiks olla ju kellegi jaoks võimatu mõni asisem koer leida. Või mõtlen ma väga mööda? Ehk kõlbavad jahimeestele ka näitusepenid, kelle omanikud on koerte koolitamiseks rohkem vaeva näinud. Ei karda sellised ka kitse ajada- kui jahis muidu ei käi ei ole sellega ka suuremat muret. Mul paar nn. uruluuda on ja kui juba jahitõugu koerad võetud sai, siis tuleb ka neile vastavat tegevust pakkuda. Kui keegi võtaks vaevaks verejälje koolituse korraldada (ja hind hingest päris kinni ei võta) siis oleks osa võtmas küll ja kui koer(ad) asja selgeks saavad, oleks vajadusel hea meelega ka appi tulemas. On siin foorumlased käinud mittejahimeestest koeraomanike ja nende karvastega jahis ja on kiidusõnugi kirja pandud.

Või kuidas jahimeestele tundub?

[andrus]

Iga töötav koer on ainult tervitatav nähtus.Ja selline süsteem on igati kiiduväärt.Ehk siis kaovad ka ära need igasugused hagijate ja laikadega järelotsingud(mis on muidugi ikkagi väga hea,vähemasti ei lööda käega).
Tegelikult ma nüüd väga loodan,et õnnestub korraldada foorumlastele see verejälje koolitus ja siis saavad tulla need hagija ja laika mehed ning näidata oma koerte osavust.Need koerad on tõesti võib olla asjakohased samal õhtul ja siis kui loom on läheduses.Aga järgmisel päeva kuskilt kaugemalt otsides..... JA selles kõiges olen ma 98% veendunud vaatamata sellele,et ei oma 25a staazi metsas.

Aga vahepeale võime teha väikese teemakokkuvõtte.
On sort mehi kes kardavad igasuguseid uuendusi ja püüavad igal võimalusel käia sisse tallatud rada.
Vaatamata sellele,et me kõik oleme kõvad mehed ja armastame täpseid laske(üldiselt pähe ja kaela)juhtub ikkagi kõikidel praaki.Selleks ngi tarvis vastava koolituse saanud koeri ja koerajuhte,kes oleksid vajadusel saadaval.Ja oleksid võimelised uluki leidma ka järgmisel päeval vaatamata sellele mis ilm on või mitu muud looma seal samas kuskil magab või tegutseb.

[Jägervision]

Paduvihm viib vist jälje ikka ära pika aja peale aga niiske ilm ja peenem vihm aitab haisemisele kaasa. Minu noor ja loll on ajanud ka 48 tunnist kunstlikku verejälge imeilusasti, kui vahepeal sadas aga kuna ta alles noor ja loll, siis oli verd ka jäljel omajagu. Lõpus olnud kährikulaipa ei jõudnud puu otsast allagi võtta aga ta haukus puu otsa ka

Kuna verejäljekoertest juttu on siis kas on siin keegi, kes rohkem alaga tegelenud ja kelle käest natuke õpetamiseks nõu küsida? Tolle noore ja lolli kutsikad 2 kuused ja ei taha uut omanikku oodates niisama vedeleda lasta ega oma rumalusest valesti õpetada. Kes endale taksi otsib, võib ka kirjutada