Jääger-online jahindus foorum

andrus kirjutas:Sai siis eile huvi pärast seljakotiga tehtud väike matk u 13km "magusamatel" kitse nurkadel.Tulemuseks üks kits,üks noor sokk,põdra mullikas ja seakari....

Mul sai ka väike uurimisretk tehtud, tulemuseks keskmine sokuke ja põdrapullike 20m lollilt seismas. Ah jaa, kodutiigi taga nägin ka kitse ...

Ei viitsinud seda sokuteemat enne lugeda, aga nüüd võtsin igavusest ette. Jahuks veel veidi valiklaskmise teemal. Matemaatika on kakuke minu eest juba kirja pannud. Siin võib jääda mulje, et valiklaskmine on üks mõttetus ja ei saagi töötada. Vastupidi, töötab küll. Näiteks leedukad on seda tõestanud, aga nemad tegid asja ka 20 a jutti ja riiklikult. Ehk siis nagu nii mõnigi mees on juba arvamust avaldanud, et valiklasmine toimib ainult väga suurte mahtude korral ja pikas perspektiivis. Arvestades kitse territooriumi väiksust võib teoreetiliselt piisata ka sellest kui üks jahiselts õiget poliitikat ajab, aga mida väiksem on mõjutatav territoorium, seda aeglasemalt ja nõrgemini efekt avaldub.
Aga miks Rootsist on nii palju rekordeid? Loodusolud mängivad kindlasti rolli, samas on hulka rekordeid ka Ungarist, kus olud risti vastupidised: soe kliima ja metsa vähe.

Niih, veel valiklaskmisest: ma arvan et Rootsi peamine edu saladus peitub kitsepopulatsiooni suuruses ja ajaloos. Tänu pindalale on neil kitsede absoluutarvukus ikkagi mitu korda suurem ja tõenäoliselt puudub sihuke "pudelikael" nagu meil - möödunud sajandi esimesel poolel oli sokk ju haruldane loom. Tänu stabiilsele minevikule on populatsiooni geneetiline baas parem (parem lähtepositsioon). Ma arvan et kõik teavad misasi on Gaussi kõver ehk normaaljaotus. Tõendeid pole, aga ma olen veendunud, et see kehtib ka sokusarvede kohta: medalisarvi on mingi kindel protsent populatsioonist. Ja kui populatsioon on 2x suurem, on ka medalisarvi samapalju rohkem. Suurem ja tugevam populatsioon annab vägevamaid sarvi, lihtne retsept, eks ole

Et miks meil otsustas koosolek ikkagi 01.08 alustada suure soku jahti. Siin üks lihtne tähelepanek ja väike kavalus.
Tänu sellele tundub(järeldus kütitud sarvede järgi) on oluliselt vähem lastud väikseid kolmeharuseid, mida vaja säästa ja mis tihtipeale just kiirustava jahimehe ette jäävad.
Kel näpp sügeleb ja lihapott naa tühi on pulgajuku last.
Et ka pulkadel on erinevusi jne..... on kõik selge vaid mõnele %-le meestest. Väga raske viia asi praktikasse et kogu selts oleks koolituse läbi teinud. Aga liigume sinnasuunas. Lisaks tundub ka jahiala olema piisavalt suur et sedasi toimetada.
PS. Ka põdrapullil oleme valiklaskmist teinud. Mõnele seltsile võib see päris kosmos olla. Saan ka neist aru. Eks otsused tuleb ikka kasutada oleva ressursi pealt teha.

Ehh, jah valiklaskmine on tore võimalus neile kes ise jahipiirkonnas elavad, aga paljudel (sh mul) on lood sootuks teised.

Jahimaadele sõit on ca 90km, edasi-tagasi + kohapealne tiirutamine = ca 200km.
Lisaks toimib miskipärast just minuga Murphy seadus - veel kevadisel ajal koprajahil käies oli sokku nagu muda, kõik kohad olid teda täis, aga nüüd juunikuus 6x käidud ja nähtud massiliselt kõikvõimalikke loomi (jänes, rebane, kährik, tõhk, põder ja muidugi kits), aga sokku olen näinud (pulgajukud, kaheharulised, äbarikud ja kuldsarved kokku) täpselt 0tk.
Huvitav kui paljud sellises olukorras nüüd viimaks midagigi sokusarnast kohates valiklaskmisele mõtlema hakkaksid...

Mul on jahimaade ja töömaade vahet 200 km.

kaliiber kirjutas:Ehh, jah valiklaskmine on tore võimalus neile kes ise jahipiirkonnas elavad, aga paljudel (sh mul) on lood sootuks teised.

Jahimaadele sõit on ca 90km, edasi-tagasi + kohapealne tiirutamine = ca 200km.
Lisaks toimib miskipärast just minuga Murphy seadus - veel kevadisel ajal koprajahil käies oli sokku nagu muda, kõik kohad olid teda täis, aga nüüd juunikuus 6x käidud ja nähtud massiliselt kõikvõimalikke loomi (jänes, rebane, kährik, tõhk, põder ja muidugi kits), aga sokku olen näinud (pulgajukud, kaheharulised, äbarikud ja kuldsarved kokku) täpselt 0tk.
Huvitav kui paljud sellises olukorras nüüd viimaks midagigi sokusarnast kohates valiklaskmisele mõtlema hakkaksid...

Mina. Elan küll oma jahimaade ligiduses, aga eelmisel aastal sai luba võetud juuni alguses ja sügiseks jäi luba realiseerimata. Kulda ei näinud, piik sarvi liikus, aga õnn oli alati looma poolel. Sellist keskmist kolmeharulist oleks võinud vist kümneid lasta, aga ei lasknud. Esiteks on minu arust sellise sarve laskmine mõtetu ja omale ei paku ta trofeena absoluutselt mitte kui midagi. Kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis laskmata jäänud soku peale kulutatud kütuseliitreid oli ikka oi oi kui palju.
Selle kompenseerimiseks sai see aasta aga sokk tabatud teisel päeval.

Joosep Käba kirjutas:Mul on jahimaade ja töömaade vahet 200 km.

Siis ma ei olegi ainus mul peaks olema 130km vahe

Ei saa aru hädaltamistest,et teekond pikk.Sõpradega käidud kaugel-140km kodunt-ööbimistega(laagris telkides,haagissuvilates).Esimesel hommik/õhtul sai uuritud,kus kes elutseb(ikka jalgsi ja oma 10km kindlasti),järgmised päevad siis üritatud see väljavalitu tabada.Ja siis troffee oligi troffee,sest on mida meenutada sarvi seinapeal vaadates.Mitte auto aknast või kapotitoest tabatud tobuke,kes ei osanud autot nähes põgeneda.Kui küsida "troffeeomanikelt",kuidas nad selle said,siis vastuseks kuuleb ikka rohkem laskmistäpsusest kui jahist endast-hiilimine,varitsus jne.Kurbusega peab nentima,et jahipidamine kui protsess on hakanud asenduma labase tapmisega.Kohati juba üle 90% ulukitest nii tabatud.

Peab nõustuma Jyri jutuga.Ma tõesti ei mäleta kuna viimati oleks näinud kedagi hiilimas, varitsemas sokujahil või sellest kuulnud.Loom ikka nii arg,et kui masina häält juba kuuleb,siis kaob (rääkimatta auto nägemisest) ja järeldada võib miks?Ja imestavad miks looma ei näe?Ma käin koeraga õhtuti jooksmas(ca8-10km) ja looma jagub,mis peamine ei karda meid,olgugi et doberman tükib vahel jooksukäigus jämedat lörinat tegema,näidates et on ka olemas.

Tänud moderaatorile,et märkis hädaldamises näpuka T tähe kasutamises.Paraku egas see jutu sisu muuda ja ka keskkooli lõpukirjand ammu kirjutatud.Samas trofee on võõrsõna,võib kasutada nii 1 kui 2 f-ga.Nagu ka mehaanik võib kirjutada ka mehhaanik.
Paluks see filoloogia(füloloogia) teema ruutu lukku panna-soku jahiga pole midagi ühist kohe kindlasti

Ma küll ei tea miks Jüril ja Marcol jahid järjest enam auto kapotilt laskmiseks lähevad (Jüril vist juba 90% nagu postitusest selgub), aga ma tean ise päris paljusid kes käivad lausa varitsemas ja hiilimas. Tooliga istutakse kusagile maha ja oodatakse. Endale meeldib viimasel ajal mingist hetkest hiilima minna. Auto osas veel, tegelikult on vist selline variant lihtsam kus sõidad autoga loomast mööda, tuled jala ringiga tagasi, vastavalt tuulele jms, ning lased looma ära (kui lased). Selline sõidan ja lasen jaht sobib pigem nendele, kes tahavad mugavalt looma kätte saada, on natukene kärsitud vms. Üldiselt näeb tiirutades päris palju elu-olu (nagu Jüri mainis, et esimene õhtu ülevaatus kes ja kus ning pärast jaht), ja siis on juba enda otsustada kas minna kohe hiilima või sättida see järgmisteks päevadeks.

Feenile-kui sa mu postitusest loed välja,et ma ise lasen 90% juhul auto aknast(mitte teised),siis Sinu postitusest võib aru saada,et hiilimine on Sinu tõlgenduses toolil istumine.Tea,kas iseliikuval ratastoolil või kuidas aga teatud hetkel hiilima minna koos tooliga?Samas tsiteerid mind kui pikalt käiat.Kuidagi väga valikuline arusaamine(topeltstandart ) -ega sa riigikogulane äkki pole?

Kuule, Sa ise kirjutad, et tavaliselt ikka käid nii 10 km, aga järjest enam on jaht asendunud labase tapmisega ning 90% loomadest kohati juba nii tabatud. Kuna ma ei eeldanud, et sa kõikide jahimeestega käid kaasas ja kiibitsed kuidas nemad jahivad ning seda ma ka ei eeldanud, et Sa ennast siin upitad ja kiidad ning räägid kui viletsalt teised jahti peavad, siis arvasin, et need 90% on ikkagi Sinu enda hetkeolukord. Muidugi, kui nüüd mõelda, et oled siin pikalt rääkinud kui hea ja eetiline jahimees Sa oled ning kui halvad teised on, siis vabandused, tõesti, sain valesti aru.

Tunnistan ausalt, kuna ma ka autoga liiklen jahtides päris palju, hakkasin mõtlema, et kus ja mis autojahis lastud saab, siis ainukene tõsisem protset tuleb rebasejahil, aga see ka mitte päris 90. Ja, et oma eelmist segast postitust valgustada, siis istun u seniajani kuni märkan kaugel olevat looma ning olud võimaldavad hiilima minna. Või, kui enne jahi lõppu ei märka looma, siis lähen teda ise otsima. Ja meil seltsis lastakse pigem 90% suurulukitest muud moodi kui autojahist, äkki ma seetõttu omasin arvamust, et Jyri enda kogemused sellised.

Sokust ka ikka natukene. Sel aastal kuuldavasti paljudes kohtades metskitsejaht kinni. Talvel-kevadel leiti päris hulga surnukehasid. Jutud käivad, et metsas leitakse surnud ja tarbitud kitsejäänuseid (karvu), mis nitab, et peale saarte ka mujal kõva suremus olnud. Talvel oli meil jaht kinni, st, ilvesejahti peeti, nig looduses liikumist vähem. Teedel, söödakohtades ning mõningatel jahtidel surnud kitsi eriti ei leitud (kuigi, mingites piirkondades murdsid koerad nõrgemaid kitsi). Nüüd on olukord ikkagi selline, kus sokukest väga vähe näha. Tavaliselt saab juunis öelda, et hein kõrge, kits ei liigu, sokk on ka raskemini nähtav, aga kevadel polnud samuti eriti midagi näha. Mingid piirkonnad on paremas seisus, need kus metskitsede lisasöötmisele palju suuremat rõhku pandi ning sööt oli mitmeekesisem kui hein ja vili ning need mis ilveste põhilistest elualadest natukene eemale jäävad, aga mõned alad oleks nagu täiesti tühjad (u sellised kohad kus eelmistel aastatel ikka palju looma, siis sel aastal hea kui üht-kahte näeb ja need ka noored loomad).

Nüüd küsimus, kui paljudel on metskitsejaht kas kinni või oluliselt limiiti vähendatud?