Jaht ääretule padruniga?

[kakuke]

Üks eelis on ääretulepadrunitel veel, nimelt nede püssirohi on suht süütuke, st ei tekita peale pauku rauda happelist keskkonda ja seega puhastamine suht teisejärguline võrreldes täiskaliibrilistega. Täiskaliibriline peale pauku, kui ei puhasta ja saab niiskust, läheb seest rooste, spordikaga seda muret pole.

[vallo]

Mis sa sellest spordikast ikka roogid , niikuinii saab ju neljal -viiel päeval nädalas hagu , ei jõua ju õieti maha jahtudagi teine. Ja millega siis kodus aasta pärast põhjendad uue püssi ostu kui vana on veel kasutuskõlblik

[Tooming]

Mõned kirjutavad, et vares ei taha 22lr-iga lastes maha jääda, teised kirjutavad, et jääb kohe maha. Sellest tekkis küsimus, et kas lukuga relva ja poolautomaatrelva kuuli energia on erinev, kui kasutada sama moona? Tugeva kaliibri puhul pole ehk vahet, aga 22lr-i puhul on vahe märgatav? Mis relva kasutati, et vares maha ei jäänud ja mis relva puhul jäi kohe maha?

[peepk]

Kuskilt vanast kirjandusest loetud kunagi, et automaatselt ringi laadival täis kaliibrilisel vintrelval kuni 30% püssirohu põlemise energiast läheb kaduma selle gaasikanali kaudu. Ise ringi laadival spordikal seda kanalit küll pole ja kuul vast jõuab rauast ennem lahkuda, kui raskem lukk jõuab avaneda. Samas hämaras külje pealt vaadates, see 22 lr koos välja heidetava lastud kestaga sädemeid ja tuld pritsib luku vahelt. Kel võimalus, vaadaku kui ei usu. Ju sealt kah mingi % jääb kasutamata.

[aivar00]

Ei oska küll 22 LR poolautomaatide ehitusest midagi pajatada, kuid kaldun arvama, et mingi osa energiast ikkagi ümberlaadimisele läheb. Muidu ta lihtsalt ümber ei laeks. Samas on vares suhteliselt suur ja visa lind. Kui ikka tagumikust läbi lased, siis vast ei sure ka 222 lasu tagajärjel koheselt. Enda ToZ 78-ga Lapua moonaga ei ole küll hinge jäänud kui pihta on läinud. Samas olen tähele pannud, et varese tabamisel 22 LR-ga lind justkui rappub nagu poksiringis peale löögi sisse saamist. 6,5-ga ei ole sellist nähtust märganud- võibolla ei ole lihtsalt tähele pannud.
Kas tingib sellise nähtuse paks sulestik või aeglane kuuli lennukiirus

[valgeronk]

Olen kaks korda näinud kuuli liikumist märklehe suunas.Esimene kord lasi sõber 22lr.poolautomaadiga.Selleks, et seda näha, peavad olema teatud tingimused,pead seisma laskja kõrval(1-2m.)päike peab paistma kusagile parempoolse rinna peale ja näedki kuidas kuulid lendavad poolautomaadist vups ja vups märklehte.Sellest järeldan,et poolautomaadil (22lr.)kuulikiirus tunduvalt väiksem,kui poltlukuga püssil.Teine kord olid tingimused samad,aga kaliibriks 45-70 gov.,PeepK lasi puuküljes olevat märki,nägin jällegi kuulilendu.Müstika,mõtlevad paljud,aga nii see oli???Mis puutub aga 308w.poolautomaati,teema teine.Ei hakka siin lahti seletama,mis eelised kaasikanalil,mis mitte.Kõige lihtsam,korraldada väike märkilaskmine,poolautomaadiga ja poltlukuga.Kõik see jutt kuidagi peateemast väljas,vabandan.

[rajaleidja]

Jahe soovil panen ülesse siis paar pilti tema lastud varesest. Eks ta ise kirjutab, mis moonaga, mis distantsilt jne.

[Tiit Karp]

Olen kaks korda näinud kuuli liikumist märklehe suunas.Esimene kord lasi sõber 22lr.poolautomaadiga.Selleks, et seda näha, peavad olema teatud tingimused,pead seisma laskja kõrval(1-2m.)päike peab paistma kusagile parempoolse rinna peale ja näedki kuidas kuulid lendavad poolautomaadist vups ja vups märklehte.Sellest järeldan,et poolautomaadil (22lr.)kuulikiirus tunduvalt väiksem,kui poltlukuga püssil.Teine kord olid tingimused samad,aga kaliibriks 45-70 gov.,PeepK lasi puuküljes olevat märki,nägin jällegi kuulilendu.Müstika,mõtlevad paljud,aga nii see oli???Mis puutub aga 308w.poolautomaati,teema teine.Ei hakka siin lahti seletama,mis eelised kaasikanalil,mis mitte.Kõige lihtsam,korraldada väike märkilaskmine,poolautomaadiga ja poltlukuga.Kõik see jutt kuidagi peateemast väljas,vabandan.

Hea valgusega ja heledal taustal on 22lr kuuli lend väga hästi nähtav, olgu tegemist poltlukuga või muu relvaga.
Ja minu esimene kogemus spordikaga linnu laskmises on aastast 1955 ja siberist. Õpetaja peale teoreetilist osa demonstreeris spordika ohtlikust, lastes varblast naaber maja katuselt. Vahemaa oli 20-25 meetrit. Peale lasku lendas varblane õpetaja jalge ette. See lend oli küll vibreerivate tiibadega planeerimise moodi. Kõikide imestuseks oli kuul sisenenud rinnast ja väljunud tagant. Varblane oli seest tühi. Müstika !!! Tunnistajateks terve klass ja paar õpetajat lisaks. See lugu siis siin olnud varesejahi juttude mitmekesistamiseks.

[jahe]

See vares on lastud umbes 45-50m pealt ja pildil oleva moonaga,tehnilised andmed ei ole enam kahjuks meeles.Vares suri esimesest lasust rindu koheselt,peale seda lasin veel 5 klõpsu moona testimiseks ja lihtsalt tahtsin näha mis varesest järgi jääb,nagu näha ei ole just väga meeldiv pilt ja mu meelest annab pisut aimu 22lr-i võimekusest või mitte võimekusest.
Üks pilt on tehtud rinnast, teine seljast.

[kakuke]

Huvitav, kas tavalist standardmoona kasutades oleks pilt sama?

[Olavi Kool]

kunagi sai karjääris proovitud vene musta teraskestaga 22LR moona lehma kolpade peal ja lasime 10m pealt ning tulistasime umbes silmade vahel asuvasse lohku, sealt jooksid küll kõik kuulid läbi. Ei tea miks ta siis linnust läbi ei peaks jooksma. Siin tekkibki see efekt, et kuul nagu torgatakse linnust läbi aga tänu oma väiksele algkiirusele ei tekita see kehas šokki vaid tapab verekaotuse või elutähtsa organi vigastamisega. Kunagi Anti Levandi kirjutas sellest kuidas tema suureks üllatuseks lasid mingid jahituristid hane hirmpeenikese haavliga ja edukalt. Põhjus seisnes selles, et suur kogus haavleid mitte ei tunginud linnu sisemusse ja ei tekitanud palju haavakanaleid vaid hoopis löök vastu linnu keha tappis ta ja jättis liha terveks. Sõber laseb aastas 50-70 hane ja kõik 20 kal nr 5 haavliga. tehke omad järeldused.

[jyri]

Põhjus seisnes selles, et suur kogus haavleid mitte ei tunginud linnu sisemusse ja ei tekitanud palju haavakanaleid vaid hoopis löök vastu linnu keha tappis ta ja jättis liha terveks.

Väga paljud suhtuvad skeptiliselt kui räägin,et parim jänesehaavel on No.7 ehk 2,5mm!Omal ajal sellega kümneid jäneseid lastud nii,et praktiliselt ükski haavel lihakere ei rikkunud.Naha võtmisel pudenes kümmekond maha ja liha valmis kastrulisse! ."Kaevikraja" püssiga MC8 (vist),sai isegi üle 50m pealt kätte.
Kommentaar teemast mööda küll,aga kinnitab teatud väiteid,mis nagu on teemas.

[Bullet]

Kuna käis läbi ka 17HMR kaliiber, siis oskab mõni relvaomanik ehk rääkida isiklikest kogemustest paar sõna. Endal plaanis osta. Kas 17HMR või siiski 22LR?

[kakuke]

Lasin ka täna varest rindu 22LR´ga ja nagu ikka, sulgi lendas ja vares lendas ka. Lasin subsonic moonaga.

[Bullet]

Lasin ka täna varest rindu 22LR´ga ja nagu ikka, sulgi lendas ja vares lendas ka. Lasin subsonic moonaga.

Kui saladus pole, siis mis relvaga tegu on?