Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[aadu kadakas]

Tõesti, mis peaks tegema selline metsaomanik nagu Hr. Ando?
Mõtlesin eile hilisõhtul selle peale ning ausalt öeldes peale 4 lehekülge märkmeid jõudsin järeldusele, et ega tegemist polegi lihtsate lahendustega. Asja tuleks analüüsida tervikliku keskkonnanägemuse seisukohast, kus metsandus, jahindus, loodushoid, põllumajandus ja palju muudki oleksid terviku osadeks, mitte ei esitataks iga kildu omaette absoluutse tervikuna. Milline on Eestis institutsioon, kus peaksid sündima eelpool nimetatud terviklikust keskkonnanägemusest kannustatud ideed, analüüsid tegelikust olukorrast, lahendused ja vast peamine visioonid tulevikku. Arvan, et seda pole. On vaid killud (KK min, EJS, Erametsakeskus, RMK, EPMÜ,TÜ jpt) kontekstist väljarebituna igaüks oma klannilikku identiteeti otsimas.
Uugamets on ühe väga olulise aspekti esile toonud. Nimelt minu üle-Eestilised tähelepanekud kinnitavad fakti, et looduslik (loe: justkui "laisk" metsaomanik) metsauuendus on palju-palju paremas seisus, kui kultiveeritud (loe: inimtekkeline ehk "korralik" metsaomanik) aladel. Lisades siia juurde veel intensiivmetsamajanduse tagajärg sõralistele söödabaasi näol (suur ala noorendikke), sõraliste arvukuse hüpe, omaniku soov vaid maksimaalset rahalist tulu metsast saada ning jahinduse kitsaskohad (ebatäpne loendus, hüvitamisregulatsiooni puudumine) ja oleme ühe väga keerulise probleemi ees, mida nüüd siis lihtsate vahenditega parandada püütakse. Niisiis mõneti paratamatu metsaressursi jätkusuutmatu kasutamine on viinud järgmiste probleemideni. Kui lisan veel siia juurde loodushoiu omaette eesmärkide saavutamissoovi, siis on pilt kohe jube segane. Arvan, et sellistest asjadest tuleks alustada, mitte seaduse totaalmuudatustes. Äkki peaks alustama selles osas uue mõttearenduse? Või otsima võimalusi visiooniseminariks või taoliseks?
PS! Jätkusuutmatu metsakasutuse all pean silmas eelkõige Eesti metsade probleemi, kus vanuseline jaotumus on paigast ära. Küpsete ja valmivate metsade asemele on tulnud lihtsalt suur hulk noorendikke. Jahinduslikus keeles tähendaks see olukorda, kus laseme kitsekarjast suuremad sokud kohe küliti ning siis koguaeg oleme rahulolematud, et kari noor jmt.

[aadu kadakas]

Teema on põnev, sattusin vist hoogu
Üks tahk asjast on see, et kõige lihtsam on ajada kõik kitse (ja ka põdra) kaela, kui samas pole head ülevaadet, palju kahjustasid igasugused hiired, külmakohrutus, hilinenud taimed hooldamine jmt.
Üldisem mõte:
Meil puudub oskus ja ka tahe asju ette mõelda/näha. Ilmnenud probleemi puhul, mis tänapäeval tähendab eelkõige rahalist suunda, hakkame vastavalt oma ühiskondlikule positsioonile realiseerima personaalset ambitsiooni (kitsast huvi) ja tihti veel lokaalse ala näitel. Kui mul sõid viimasel talvel hiired suure osa kuusekultuuri nahka, kas siis hakkan Euroopas häirekella taguma stiilis "meie looduskaitsjad pole oma tööd hästi teinud, et kulle ja kakulisi oleks piisavalt hiirearvukuse normishoidjatena". Või peaks hoopis kellegi pihta metsasektorist lingu viskama stiilis "miks on sulelistest hiiresööjate metsaelupaiku niipalju hävitatud"? Tunduks kuidagi jaburavõitu, andke mu sarkasmi andeks.

[Ahto Kattai]

Keegi ei sea kahtluse alla ,et põllumees peab tegema kultuuridele nii kahjuri ,kui umbrohu tõrjet.Kui seda ei tehta siis pole ka valdavalt midagi koristada.Metsanduses on vist asi tõesti sedasi ,et on erastatud just need magusad /raieküpsed metsad.Nüütseks on need rahaks tehtud ja kuidagi ei mahu pähe ,et järgnev "rahalaev"saabub 70-100 aasta pärast.See ,et nüüd tuleb teha kulutusi oma metsa taastamiseks ei taha kellegile pähe mahtuda.Raieküpset metsa rahajõmmide poolt endale erastades ju polnud sellega mingit probleemi.Ei teinud talle viga ei põder,siga ega kits.Nii ongi seadused valed ja kompensatsiooni mehanismid ei toimi,ühesõnaga kõik on süüdi.Kui me hakkaks nüüd vaatama hindasid millega need metsad, mis praeguseks maha raiutud,erastati,siis võiks arvata,et kõik kahjud on ette kompenseeritud.Ja kui pole miks siis ei nähtud ette metsauuenduste kaitseks tehtavaid kulutusi (aiad ,repelendid jne.),ja maksti maksude näol raha riigile,mida sealt nüüd on võimatu tagasi saada.Oleks võinud ju saadavast tulust vajalikud vahendid muretseda.Kui keegi nüüd ütleb ,et seadus seda ei lubanud ,siis küsiks miks ei algatatud seadusemuutmist.Nüüd on siis jahindus see viimane õlekõrs millest püütakse haarata.Kui siin tuuakse välja lääne-euroopa jahinduse -omandi proobleemi lahendusi,siis eks sealgi püütakse täita seda 70-100 aastast tühimikku.Kas see ka meil peaks nii olema? Minu arvates ei peaks ,sest maad ja metsad on niigi riigi/rahva poolt omanikele peaaegu kingitud.

[kakuke]

Jube hea on üldistada, aga kõik pole saanud kingitusi (mõni võibolla turuhinnaga soetanud) ja need kes tegelevad uue metsa ülesse kasvatamisega, võibolla pole ka ise seda metsa eelnevalt raiunud. Samas see on väga normaalne nähtus, et raieküps mets lihtsalt võetakse maha, nagu võetakse metsast mingi hulk loomi ära. Metsauuendusega (hooldusega) tegelemine on näiteks mulle sama loomulik osa sellest, nagu on minu jaoks jahinduses ulukihoole (keegi jahimeestest vist ei kahtle selle vajalikkuses, kuigi ka täinahku esineb). Jahiseadus ei sunni kedagi tegelema ulukihooldega, aga metsaseadus seab kohustuse tagada metsa uuenemine. Igal pool looduslik uuenemine ei toimi, tuleb asemele vaid rämps, kõrge hein, vaarikas, pihlakas, sarapuu, paju jne.
Mõni võibolla ei tea, aga

METSASEADUS
2. jagu
Metsa uuendamine
§ 24. Metsa uuendamine
(2) Metsa uuendamise võtted on:
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks;
2) puuseemnete külvamine;
3) puude istutamine;
4) metsakultuuri hooldamine;
5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.

(3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

Mets tegelikult on köki möki, ise usun, et suur rõhk kahjustuste teemal saab olema ennekõike põllul. Metsaomanikud on lihtsalt need, kes kõvemini kisavad. Ja nagu ikka kombeks tikub olema, õigus on ennekõike neil, kes kõvemini kisavad, mitte neil, kelledel tõesti õigus on.
Asjad ei ole mitte mustvalged.

[Ain Aavik]

Ilmselt selleks, et selgust saada, mida Osoonis esinenud noormees mõtles tuleb kirjutada talle kiri ja saata meiliaadressile ando.eelmaa@neti.ee küsimustega,
''Millisena Ando Eelmaa näeb Eesti jahinduse tulevikku ja millisena seadus on parim tema arvates ja kui palju peab maksma jaht, kui hobi, et ära toita maa ja metsaomanikku?'' (see viimane küsimus on vist kõikse vajalikum )
Järku keegi omab ligipääsu esinemiste ajaloole, mind huvitaks väga antud noorhärra esinemine äuruparlamendis, kus ta sellest jahindusest, kui häbiplekist kõneles
Ise küll ka maa ja metsaomanik ja palju tegelenud metsa uuendamisega ja kultuurihooldusega, ja ei väida, et olen kogu aeg nii hirmsasti kahjumis - küll aga tunnen üht metsa suurärimeest, kes kogu aeg kõneleb, kui hirmsasti ta kahjumis kogu aeg on

[sammal.habe]

hr Eelmaa loeb seda foorumit päris kindlasti. ehk võtab siiski julguse kokku ja vastab siinsamas ja avalikult.

[kakuke]

Uugamets, mingid tema mõtted on kirjas siin, vaata lehekülg 5.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... Haal_3.pdf

[Ain Aavik]

Antud pika jutu läbilugemise tulemus on järgmine: mees räägib küll palju, kuid ei ütle selle rääkimisega midagi

[kakuke]

Ütleb ikka, varsti maaomanikud isegi kaaluga metsa ääres, kaalumas ära marjakorjajate korve, et siis arveid väljastada hüve eest.

[Ain Aavik]

Nuu seda jehh, aga jahi, kui hobi koha pealt, et palju mees siis seda rulli tahab saada jahiseltsi käest, et ära elaks
Ahh-jaa ja kui tal ulukiprobleem on sedavõrd suur, et kahjustused aina kasvavad (kahjum ikka väga suur on) ja ulukipopulatsioon on ikka ülisuur metsas, siis soovitan ühtesid ärijahimehi probleemi lahendama - pole loomi, pole probleemi (ühtesid ma tean, lahendavad probleemi kiiresti ja ongi korras)

[andrus]

Kui sa Uugamets "neid" mõtled siis pole sellist inimest kes suudaks kinni maksta "nende" ja sm.eelmaa(meelega kirjutasin väikese tähega) töö ja vaeva.

[Ahto Kattai]

Ma olen ka metsa ostnud nn."turuhinnaga"ja see pole mitte kaugeltki see hind mida riik ise oleks antud metsa vääristamisel saanud.Keegi pole väitnud ,et metsa uuendust ,hooldamist jne.pole tarvis teha.Otse loomulik on ju pärast lõikust vaja jälle külvata.Ei ole me siin eile sündinud.On nähtud nii loomade poolt söödud metsa,aga veel rohkem ,kui seda on nähtud rinnuni pargas hävinud metsauuendusi.Olen siin mõelnud ,et mida siis ikkagi teha nende loomade poolt tekitatud kahjustuste ärahoidmiseks.Ei ole ju mõeldav ,et laseme viljapõllust põrsaste eest emise v männinoorendikust väljaspool jahiaega põdra.Järsku peaks loomi sellistel kohtadel piisavalt häirima ,et nad elupaika vahetaks.Kuidas seda teha?Järsku tuleks abiks võtta koerad?Selle asemel ,et kuskil koertega seaaias jantida võiks neid katseid ehk hoopis nisupõllus v metsanoorendikes toimetada.Millegipärast on meil suur tabu aju koetega sõralistele jahti pidada,need vast ei teeks suurt kurja ka noorloomadele ja sobiksid peletamis otstarbeks paremini kui näiteks laikad. Kõiges tahame ikka eeskuju võtta muust euroopast ,aga seal ju ajukoeri sõraliste jahiks kasutatakse ,v ma eksin? Aga need vaid kõigest minu mõtted!

[Siili]

Mets on maha võetud,uut suurt rahavankrit pole loota enne 70-100aastat.Vahepeal saaks elada jahirendist ja marjuliste-seeneliste obrokist.Jahimees on maksnud oma maksud ,iseasi,kuhu see laekunud on.Jahimees on teinud ikka tõsiseid kulutusi ulukihooldes.Nüüd paneme talle peale ikka kohe parajad maksud.Jahimees loobub ulukihooldest(raha ei jätku),kohe suurenevad kahjustused nii põllul kui metsas.Surve ulukite vähendamiseks kasvab tunduvalt.Lastakse veel, kes äriks,kes oma kulude katteks.Ühel ajal muutuvad metslooma jäljed looduses harulduseks.Pole hullu ,laste jaoks on meil videod,kes meil elasid.Hullem on lugu,et möödunud ei ole 70-100 aastat,kui saaksime uuesti tulu metsast.Jahirent langeb samuti ära ulukivaese looduse pärast.Kas minnakse uuesti europarlamenti kurtma oma kodumaa uuest häbiplekist?Enda peres on olnud inimene,kes on rajanud istandikke üle 40 aasta.Küsiksin miks need puud on peaaegu puutumatuna kasvanud metsaks ajal,kui sileraudsega lasime ainuüksi riigile üle 40 kitse?Uugamets on siia külvanud targa tera.Kas on kurja juur istutusmaterjalis?Võiks oma tarkusi-kogemusi jagada põlised metsamehed,kui ka teadlased.Meil on ikka paraku kõige targemad olnud poliitikud.Usun,et meie siiras soov on sirguvad metsad,põllumehe rahulolev nägu ja mingi kogus loomi.

[Olavi Kool]

Just istutusmaterjalis iva peitubki. Taimed kasvatatakse tänapäeval kiiresti kunstlike toitainete baasil istutusmõõtu ja kiire(aeg on ju raha seega loe odava) metsauuenduse asemel viime metsa hoopis vitamiini pommid mida kitsed isuga söövad. Metsas looduslikult kasvanud taime kits üldjuhul ei puutu aga rullis toitainetest üleküllastunult kasvanud taime paneb kindlasti nahka. Selline mõttetera jäi meelde jahitunnistuse pikendamisel kuulatud loengust.

[-Ivar-]

Lugesin ühte kuulutust täna
2.-21. maini võtab Erametsakeskus vastu toetuse taotlusi Natura 2000 võrgustiku aladel asuvale metsamaale. Toetuse eesmärk on kompenseerida kaitsepiirangute tõttu metsa majandamisel saamata jääv tulu.

Ja siit minu küsimus kui nüüd uues seaduses on omanikul õigus jahti pidada ja sealt tulu teenida siis kas ta enam toetust küsida ei saa?(eeldusel et tema mets paikneb Natura2000 vööndis kus jaht on lubatud). Jahist saab ta ju siis tulu olgu see nii suur kui tahes.