Lugedes Eelmaa juttu, jäi silma paar huvitavat lõiku:
Arusaam, et talumatuks muutunud
ulukikahjustused vajavad
lahendust, ja tõsiasi, et jahipidamisega
tegelejaid pole
Eestis just liiga palju, loovad
aluse muutusteks.
Vaevalt ühel protsendil Eesti
rahvastikust on jahipidamise
õigus. Põhjamaades on see
protsent mitu korda kõrgem.
Vananev ja oma jahipiirkonnaga
lõdvalt seotud (ei oma
maad) jahimeeskond ei suuda
tagada jahinduse jätkusuutlikku
arengut Eestis.
Kas härradele maaomanikele peaks siis jahitunnistuse suurte auavalduste saatel kandikul koju kätte viima või

Praegu saab ju jahitunnistuse iga kursuse lõpetanu, pole enam tarvis isegi kutsikaaega läbi teha enne
Praegused mured lakkavad
olemast, sest maaomanikul pole
enam jahindusega seotud
probleeme (nt kahjustused)
kellelegi delegeerida. Ta peab
need ise lahendama või iseend
süüdistama. Jahipidamisega
passiivselt (seltsi liikmena) või
aktiivselt (jahti pidades) tegelejaid
saab olema palju rohkem
ja rahulolu väärt hobist on kaugelt
suurem kui praegu.
Hetkel ei tule oma jahtkonnast meelde ühtegi jahimeest, kes ei omaks meie jahipiirkonnas maad ja metsa.
Kelle jaoks see Eelmaa nii lolli juttu ajab igal pool, aru ma ei saa

Ise veel juhtiva koha pääl oma p...et soojendab
