baddmann kirjutas:Olgu, olgu, seltsimehed foorumlased, võtame nüüd rahulikult ja loobume isiklikest süüdistustest! Samamoodi nagu "kõikvõimas" EJS ei pidanuks protsessi keskel deklareerima (või pigem deklameerima) oma soovimatust koostöös edasi minna, ei peaks ka jahifoorumlased omavahel tülli minema.
BM
EJS on tahtnud koostööd teha, aga Talijärv on see, kes hetkel on EJS`i sisuliselt uue seaduse loomisel välja visanud . Volikogu koosolekul öeldi selgelt härra Talijärvele, et jahimehed on nõus koostööd tegema. Aga jahimeeste nägemus on, et kahjude kompenseerimisel osaleks ka riik ja et selleks loodaks kahjude kompeneerimise fond. Talijärve arvates on see aga loll mõte ja pole riigi asi midagi kompenseerida. ja maaomanikel on suva, kas riik on üks osapool jahimeeste kõrval kahjude hüvitamisel, või mitte. ja nii ongi tehtud nüüd jahimeestest halvad inimesed, kes pole nõus koostööd tegema.
Kahjud peaks olema kolme osapoole vahel(riik, maaomanik, jahimees) jagatud väga lihtsal põhjusel:
1. Maaomanik - maad ostes on maaomanik olnud teadlik, et metsas elavad metsloomad, kes paratamatult toituvad taimedest. Metsandus ja põllumajandus on samasugune äritegevus nagu iga teine valdkond. Metsloom on maaomanikule samasugune äririsk nagu jäätise tootjale ilm.
2. Riik - Riik seab ette jahipiirkonna rentnikule jahipidamise tingimused. Jahipiirkonna rentnikul on kohustus säilitada teatud arvukus, et säiliks populatsioon. Riik kaitseb hunti ja ilvest ja et nende populatsioon säiliks, on neile vaja ka toidulauda. Ja sellest kitsede, sigade, põtrade arvukusest, mis riik käsib säilitada, piisab, et tekitada kahjustusi. Jahimeestel puudub võimalus kõiki kahjusid ära hoida. Piisab ühest kitsest, et see talvel/kevadel suurel hulgal noorendike kahjustaks. Ja sellel ajal ei ole jahimehel ka parima tahtmise juures seda kitsekest sealt küttida.
3. Jahimees - Kui jahimehed ei täida oma küttimis limiite või on muul põhjusel aidanud kaasa kahjude tekkimisele, siis võib ka kahjutasu nõuda.
Et kahjustusi ära hoida, ei piisaks ka sellest, kui jahimeeste arvu kolmekordistada ja nad aasta läbi ööpäevaringselt metsas valvet peaksid.