hunt

[shikaree]

Ma ei vingu Ei ole kuskil väitnud ,et viimanegi hunt tuleks mahalüüa,aga ei näe ka põhjust miks teda nagu pühalooma peaks säästma ja paljunemiseks erilisi tingimusi looma.Pole palju aega möödas kui talve jooksul peale hundijahi ei saanudki muud jahti suurt pidada ,sest muud looma oli minimaalselt.Minu arvates on ebanormaalne kui igast külatukkast võid hundi leida ja susid päisepäeva ajal külavahel koeri ja muid koduloomi murravad Kui sa mu eelmist postitust lugesid ,siis pakkusin seal konkreetselt välja et hundijahi aeg võiks olla sõltuv võimalustest(ilmastikust), mitte kalendrist sõltuv.Hundijahti peetakse ikkagi lumega ja kui siis ei trehvagi lund olema ongi kööga ,veel üks selline lumeta jahi aeg otsa ja ütle palju siis juba neid on Hunt pole kits,ega siga ,et istud aga pukis ja muudkui kõmmi! Jaht hakkaku ikkagi sügisel pihta ja kui limiit täis on jaht läbi ja kui tarvis tuleb limiiti korrigeerida nii paiguti kui koguseliselt.
Arvan vingujad on hoopis need kes nii hullusti seda hundi hävingut kardavad.Mehed ,Peipsi ja Narva jõe taga on neid paremale söögimaale tulemas küllaga.Kes seal käinud ,küsige neilt palju seal sõralise jälgi on.See minu arvamus asjast,kui keegi teisiti arvav ei hakka kedagi sellepärast vingujaks sõimama! Kivi kotti!

Kas sa "Eesti Jahimeest" loed? Näiteks numbrit 7/2004. Loe läbi artikkel, mis algab lk 18/326 ja eriti see osa, mis puudutab hunti. Siis räägi edasi. Väga huvitab ka, et mismoodi Jahieeskirju ilmastikuga siduda võiks.

[Feen]

Selle aja nihutamisega pidi see lugu olema, et enamus limiidist lastakse ajujahtides ära, ja siis kui lõpuks lumi tuleb, siis polegi enam keda lasta. Jaanuaris peaks hunte küll olema. Aga tegelikult oleks võinud selle aja nii detsembri alguseks nihutada. Siis saab nii hundijahti pidada... kui ka seajahis ette juhtuvaid hunte lasta. Selline talvine teema pidi ka selleks hea olema, et saab vaadata välja piirkonna kus hunte liiast, ja siis jahti (nagu juba öeldud, muidu juhtub, et limiit saab põdrajahiga otsa). Aga nu... see selline kirjanduslik arvamus. Ise pole hundijahis käinud ega hunti lasknud (ja üldse nägin hunti väga kaua aega tagasi)

[Ahto Kattai]

Kas sa "Eesti Jahimeest" loed? Näiteks numbrit 7/2004. Loe läbi artikkel, mis algab lk 18/326 ja eriti see osa, mis puudutab hunti. Siis räägi edasi. Väga huvitab ka, et mismoodi Jahieeskirju ilmastikuga siduda võiks.

Ma pole kellegile midagi tõestada tahtnud ,avaldasin oma arvamust,kui mu mõttest aru ei saanud -sinu probleem Vaatasin selle mainitud artikli veelkord läbi ja soovitan eriti selle algust (kus Männil tõdeb ,et andmed on puudulikud)sinulgi lugeda. Olen huntidega nii palju küll kokku puutunud ,et tean kuidas ja millal seda jahti kõige edukamalt pidada saab.See protsent mis teiste jahtide käigus lastakse on arvatavasti üsna väike.
Veel hundist.JÄRVA TEATAJA 18 sept 20004 Eile varahommikul jooksis Päinurme ja Koeru vahelisel teel sõiduautole ette viis hunti,kellest kaks sai löögist surma.Endiselt tulevad hundid ka talude lähedusse murdma.Ööl vastu reedet murdsid hundid ühes Imavere valla Jalametsa küla talus maha suure isase koera,kellest oli hommikuks järel vaid pea ja skelett,kogu sisikond ja liha oli ära söödud. Koos jahimeestega kuuti ja selle ümbrust uurinud perenaine tegi kindlaks, et võsavillemid olid rünnanud koera siis,kui too kuudis magas, nii et ta ei saanudki vastu hakkata.
Tea mis need koerad huntidele nii hästi mekivad,ei julge enam metsas koerajahti pidadagi! Asi on kindlasti hull Endla LK ala ümbruses seal võib hõlpsasti koerast ilma jääda.Tean paari juhust kus hunt seajahis laikat ründas! Kivi kotti!

[shikaree]

See protsent mis teiste jahtide käigus lastakse on arvatavasti üsna väike.

Lõik sellest artiklist: /Nii lasti kahe õnnestunud jahiga ära pool kogu limiidist, teise pole moodustasid juhuslikult sügisel muude jahtide käigus ette sattunud loomad, peamiselt kutsikad./

Tea mis need koerad huntidele nii hästi mekivad,ei julge enam metsas koerajahti pidadagi! Asi on kindlasti hull Endla LK ala ümbruses seal võib hõlpsasti koerast ilma jääda.Tean paari juhust kus hunt seajahis laikat ründas!

Koer ju hea lihtne saak, ajab mööda metsa ringi, nina maas ja omaette tuhinas, asi see susil ta ära võtta pole. Või siis ketikoer, kellel pole üldse kuhugi põgenda. Endalgi mõned aastad tagasi hagijas jahi ajal hundi kõhtu läks
Põhjus miks ajakirjandus praegu ülepäeviti huntidest kirjutab, on lihtne. On aeg kui hundid on aktiivsemad ja nii nad tähelepanu tõmbavadki. Tekitab ju nende tegevus tavainimestes ikka hirmu ja õõvastust. See, et metssead kuskil kartulipõllu üles songivad, pole pooltki nii hull kui huntide murdmised.
Ja kui me hunte enda kõrvale tahame, siis peame ka arvestama, et hunt ainult seeni ja tigusid ei söö. Ikka juhtub, et lisaks metsloomadele murtakse ka koduloomi. Männili soovitused on täiesti omal kohal, et loomapidajad peaksid praegu oma loomade eest rohkem hoolitsema. Kui murtakse ketikoeri, siis on see muidugi kahetsusväärne, kuid eelmisel aastal nö koerasööjate huntide laskmiseks välja antud load jäid realiseerimata.
Need jutud aga, mis räägivad inimeste tagaajamisest ja hoiatavd hundiuputuse eest, on minu jaoks külamuttide jutu tasemel.
Nimetatud artiklis on välja toodud saabuva jahihooaja küttimislimiidi määramise põhipunktid. Nende järgi ei oska mina küll oodata kusagilt hundiuputust a la "igast külatukkast võid hundi leida ".

Koos jahimeestega kuuti ja selle ümbrust uurinud perenaine tegi kindlaks, et võsavillemid olid rünnanud koera siis,kui too kuudis magas,

ehhee, otsene Sherlock Holmesi järeltulija?

ja miks on suurkiskjate uurijatele esitatavad andmed puudulikud? vastust teate vist isegi

[honkomees]

Mul naine tegi kõva järelduse eile õhtul, kui linna poole sõites iga kilomeetri-kahe tagant põllul mõni sokk või kits lolli näoga vahtis: "Varsti ei julge enam metsa seenele minna. Kui nii palju saaklooma on, siis on varsti hundid ka kohal!"
Seni on meil rohkem ikka ilves probleemiks, hunti pole enam ammu näind, aga ega tea mis nii edasi saab. Meil paljud ei viitsi sokku lasta, kitstest-talledest rääkimata, eelmine aasta viidi mõni realiseerimata luba tagasi, aga looma küll

[Ahto Kattai]

SHIKAREE Ära pane pahaks ,aga küsiks sinult ,kas oled hundijahiga aktiivselt tegelenud.Kui oled siis peaksid teadma kui vääriline vastane hunt Jahimehele on!(pt.suur täht)See kui koeramurdjad jäid tabamatta seda just näitab Seda kui jahimehi Serlokiteks nimetad ,paned kõvasti puusse! Tunnen neid mehi isiklikult .Mehed pole mitte esimest päeva hundi järel astujad.
Iga ebaõnnestunud jahiga saab ka hunt targemaks ja seda raskem teda tabada on .Mõnda ajad terve talve taga ja jääbki tabamatta .Järgmiseks aastaks on ta juba paljunenud ja kui lund jälle pole on neid jälle rohkem jne.Ja vot seda ei oska ükski ametnik lauataga ette näha ,ühel hetkel kehvade jahi tingimuste tõttu on neid lihtsalt saanud palju ja vot siis on kuri karjas.Viimases "Jahimehes "räägib umbes sama juttu ilveste kohta üks ilvese järgi matkaja!
Kivi kotti!

[Kristi]

.Viimases "Jahimehes "räägib umbes sama juttu ilveste kohta üks ilvese järgi matkaja!
Kivi kotti!

kes, kus, mis. ehk siis kes räägib ja mis artikkel, ise küll ei näinud miski. kui seda Juku lugu ei mõtle?

[Ahto Kattai]

Seda sama jah!Lõpus juttu lubade jagamisest.Minuarust point siin ongi.Oli aeg kus samune Männilgi ja küllap nii mõnigi tuline hundi arvukuse tõstmise eest võitleja olid talv otsa hundijahiga ametis(jaht ju pinget pakkuv).Kui arvukus alla läks oli jahiga kööga ja hakkati hundirohkeid aegu tagasi ihkama See minu arusaam asjast. Kivi kotti!

[Mart]

KULT. Sa räägid hetkel endale ju vastu. Räägid kui raske on hunti tabada ja milline tume tulevik meid ootab ja samas ma loen, et eelmise aasta hundilimiit lasti väga kiiresti ja seda põdrajahi käigus või seatornist. Vat sellest eelmisest faktist probleemid algavadki. Hunte lastakse suvaliselt üldjuhul noori-lolle, aga probleemsed liidrid murravad ketikoeri edasi. Füüsiliselt raske aega ja vaeva nõudev lipuvedamine ja kotti ajamine on saamas ajalooks? Seltsimehed, nähke veidike vaeva ka, ei saa lõputult viriseda ja ajada silmad punnis kuulujutte tiigrisuurustest libahuntidest. Get real!
Mis puudutab KULT-i kriitikasse suurkiskjate uurijate suhtes (eriti Peep Männil) siis mina omaltpoolt lisaks, et mehed täiesti omal kohal, vähemalt ei lasku külamuttide tasemele oma fantaasiatega. Ja kui KULT süüdistab Männilit hundikasvatuses, siis ütleksin ma sulle, et oled "seafarmer". Lugege uuesti Ilmar Rootsi juttu ja arvamust, pole paremat ja asjakohasemat vanameest, kes oskaks keerulisi asju lihtsalt ja loogiliselt seletada. Selles loos ei ole miskit keerulist, on lihtsalt üks probleemne hunt, kes on oma karjaliikmetega õppinud SÜSTEEMSELT ketikoeri murdma ja ei jäta seda ennem kui nad oma otsa leiavad. Aga selle pärast nüüd pöörata viha hundi kui loomaliigi vastu on äärmiselt nõdrameelne.
Teate, ma lähen nüüd poodi, ostan Saku originaali ja kui korgi päästes dšinn tuleb, siis soovin meile kõigile (mõnele eriti) rohkem mõistust ja laiahaardelisemaid teadmisi loodusest
Mart

[kakuke]

Teate, ma lähen nüüd poodi, ostan Saku originaali ja kui korgi päästes dšinn tuleb, siis soovin meile kõigile (mõnele eriti) rohkem mõistust ja laiahaardelisemaid teadmisi loodusest

M.O.T.T.

[Teder]

Adresseerin vastuse eelkõige pine martinile.
Eelmisest sajandist on Venemaalt dokumenteeritud fakte huntide rünnakutest inimestele nii palju kui sa viitsid lugeda. Loe 80-ndate "Ohotasid", kusagil on seal see teema üleval vaieldes Norra hundisõpradega. Mul on need ajakirjad ka kodus olemas, vaja ainult artikkel üles otsida. Peeter Ernits olevat kusagil teinud statistikat ka rünnakute kohta Eestis. Eelmise sõja ajast olen vanematelt inimestelt kuulnud ka Eesti territooriumil huntide agressiivsusest (nemad küll pääsesid).
Enamus rünnakuid oli Venemaal neljakümnendatel- sõja ajal. Täiskasvanud inimesi rünnati üliharva, enamast lapsi ja ka siis eelistati tüdrukuid. Rünnati ka mõnda alatoitunud väikesekasvulist noort naist. Mehed olid sõjas, külades vaid mõned vanaätid, relvi polnud. Hunt kui ülimalt plastiline liik tajub ruttu ära kui inimesest ohtu pole. Metsades oli ka ulukeid vähe. Tüüpiline olukord: lapsed kahe küla vahelisel teel õhtuse ajal (ka keskpäeval juhtus), hundid hakkavad jälitama, siis ründavad ühte lastest. Kirjeldasid need, kes puu otsa said või muidu pääsesid.
Kaks hunti tulid ka kord lausa kolhoosipõllule töötavate inimeste hulka ja üks ründas ema, teine tütart. Ema pääses ühe vanamehe abiga, laps lohistati metsa, kust külarahvas hiljem leidis poolsöödud tüdruku( segati, ei jõudnud lõpuni süüa).
Neid näiteid oli kümneid ja kümneid.
Mu ema oli sõja ajal maridemaal, seal ka hundid liikusid jultunult pimedas külavaheteedel ja inimesed kartsid öösiti välja minna. Nende kits oli välisukse kõrval koridoris, hundid käisid korduvalt ukse taga kobistamas, kuigi teadsid hästi, et inimesed olid majas. Üks kooliõpetaja murti öösel maha kui sõitis reel külade vahel. Kord käis mu tollal 5-aastne ema öösel väljas asjal- hundid ründasid ja ta jõudis rohkem vaistu ja hirmutunde tõttu tuppa ja ukse kinni. Kohe pärast seda kraapisid hundid ust.
Venelased ütlevad, et hundid on nagu muda, mis paljuneb ja hakkab tegutsema ajal, mil inimestel on raske (sõjad, näljahäda, epideemiad). Ja nagu kõigi suurkiskjatega: nad tahavad pidevat jahinduslikku pressi, et säilitada hirmu inimese ees. Maailma praktika näitab, et see hirm kaob näiteks karudel orienteeruvalt 20 aastaga.
Tuletan meelde saja-aasta tagust hundijahti Venemaal põrsaga: sõideti kuuvalgel ööl saaniga metsavaheteedel ja pigistati kotis olevat põrsast, et too häälitseks. Hundid näitasid ennast algul kaugel hallide varjudena, ajapikku muutusid üha julgemaks ja lõpuks läksud nii julgeks, et neid ulatus laskma. Küsimus. aga kui poleks lasknud- põrsas tuli ju kätte saada. Siit on näha kuidas julgus kasvab. Praegu see jaht ei toimi enam, hundid on liiga kartlikuks läinud (prooviti siiski), aga arvukuse kasvamisel sõja ajal -kes teab.
Olen ka ise olnud hundijahibrigaadis, hundid armastavad öösiti käia mööda metsateid. Kui neile siis väike laps üksinda ette juhtub, ei annaks ma tema elu eest küll krossigi.

[Ahto Kattai]

TOO MART. On hea tõdeda ,et kõik minusugused seafarmerid pole ,vaid mõni ikka helgem pea ka veel olemas Seltsimehi otsi endale küll sealt õllepoest.
Pole kuskil väitnud ,et hundid viimaseni tuleks hävitada Kirjutasin ,et hunt üks väärilisemaid vastaseid jahimehele ja jahti tuleks pidada vastavalt võimalustele(ilmastikk),kui liimiit täis jaht otsas--jne.Ei viitsi lihtsalt seda teemat rohkem arendada ,liiatigi veel mehega kes hundilippe kotti topib Kivi kotti!

[Teder]

Meie hundipopulastiooni hävitada on väga raske, sest pidevalt tuleb lisa Venemaalt. Meie hundid ongi Venemaa populatsiooni osa.
Igal talvel tuleb neid üle Peipsi järve kirdenurga Smolnitsa kandis ja ka üle Narva jõe (kui õieti mäletan, oli tüüpiline ülekäik keskjooksul Gorodenkas).
Aga kui kõik metsad maha võtame, saab ka hundiga hakkama. Looduskaitse võiks oma nooled rohkem sinna suunata. Ja Viru kaevandus läheb laienemise- Linnussaare soo alt läheb läbi- kaovad ilmselt jälle mitmed metsisemängud. Ja kõik nagu korras, miskit seadust pole rikutud. Vald andis juba loa- kaevandustelt saadavad kompensatsioonid on üsna peibutavad- saab kohe mõisahoonet restaureerida ja põllumajandustoetusi jagada kellele vaja (mõni vend saab uue traktori).

[volli30]

Hr.Teder, no niikaua kui olen siin SEDA Smolnitsa alust jälginud ei ole mina küll ühtegi hunti ege hundi jälge näinud.See ju kuvarilt näha kui nad karjas tuleksid.A selle vastu, et nad üle Narva jõe tulevad ei vaidle ma vastu.

[Külaline]

no nüüd tegid susid järvamaal marandi enda koerale 1:0 eks ole näha kas lööb metsas hunti kohates risti ette vöi mis te arvate