Jääger-online jahindus foorum

Ei tea küll suurt vibudest,aga olen põgusalt katsetanud optikaga varustatud ambu tõmbejõuga 75 kg.Sellega oli võimalik vabalt tabada 50 meetri pealt näit tikutoosi ja tuuletõkke plaadist valmistatud märklauast paksusega 30 cm lasi kohati noole läbi.Nool pidi maksma umbes 100 eeki tk .

Vibuga jahtimise vastu mul pole midagi, AGA Eestis on minu seisukoht kindel EI! Nimelt on meil niigi probleeme salaküttidega ning salaküttimisega (viimase all pean silmas mitme looma laskmist ühe loaga). Vibu üks omadustest on vaikus ning see võimaldab lasta salakütil ka mitu looma. Enamasti kehtib see kitsede jahtimisel. Keegi ennist mainis kopra jahtimist vibuga ning hiljem kopra väljatõmbamist nööriga. Võibolla sain mina valesti asjast aru, aga vibu noolele nöör sappa panna ning sellega lasta (täpselt)... (eks teadjad mehed teavad). Ehk kunagi siis, kui meil jahindus on paremal järjel ning jahialane eetika rohkem paika loksunud on - vast siis saame vibuga metsas mütata. Muidugi elamus on teine ning ardenaliini rohkem. Mis puutub laskmist siis õige mees vibuga laseb paremini kui mõni mees vindiga! Ei miskit isiklikku.

Ma oponeerin Hr KeegiVeel jutule sellega, et: 1. Praraeguse seaduse järgi on vibu puhas "mänguasi" Ja kui KeegiVeel metsas vibuga vastu tuleb, kaasas jahi otsikutega nooled, siis ikkagi ei ole alust teda millegis süüdistada. 2. Kes oskab ja suudab ja vibuga lasta ja evib ka tahtmist salaküttimisega tegeleda, sea ei takista praegu miski, kui teda just laskmise faktiga ja tabatud ulukiga sündmuskohal vahele ei jää. 3. Seega minu arvates, kui mingitele parameetritele vastav vibu ja nooled kuulutatakse jahirelvaks, siis oleks oluliselt suuremad sansid salaküttimistega võidelda. Täna mine osta poest vibu, õpi laskma ja kui tahad slakütti teha, siis tuld.

Ei vaidle sulle vastu Andrus. Aga mu jutu mõte oli teine.

Ja miks siis mitte 1 seaduslik võimalus juurde, mis ühtlasi aitab vähendada ebaseaduslikke varjante?

KeegiVeel, kui mitme Sinu tehtud paugu peale on kohale tuldud vaatama, et kes lasi?
Ma enda puhul ei hakka ennustamagi, kui palju neid pauke metsas tehtud on (ikka omajagu on) ja täna minu puhul see protsent ei vähem ega rohkem, kui 0%. Nii palju siis paugust.
Mina ei näe ka vibus ja miks mitte ka ammus tonti. Tapavad ju mõlemad ühte moodi looma.

KeegiVeel kirjutas:...Nimelt on meil niigi probleeme salaküttidega ning salaküttimisega (viimase all pean silmas mitme looma laskmist ühe loaga)....

Ei usu seda probleemi! See mitme looma laskmine ühe loaga on jäänud ikka aastate taha, kui lube näpuotsaga jagati. Tänane probleem on rohkem lubade realiseerimatajätmine, mehed võtavad need odavad load välja küll, aga realiseerimisega on nagu on, pärast toovad ilma ühegi kandeta (noh mõnikord üks avamise rida peal mitme kuu jooksul) tagasi.
Kui asjade tegelikku seisu vaadata, siis jäid meil osa põdravasikalube laskmata, seajahi lõpetasime ka poole limiidi pealt ära (siin küll sigade väga väike arvukus meie kandis süüks) ja kitselubadest ei räägigi, neid alailma jääb laskmata ja isegi välja võtmata ...

on tuldud küll. ma võin Sulle meie jahimaadel paar perspektiivset kohta kätte juhatada, kui selline huvi on...

kakuke kirjutas:KeegiVeel, kui mitme Sinu tehtud paugu peale on kohale tuldud vaatama, et kes lasi?

Keskkonnainspektsiooni roll on pehmelt öeldes olematu küll, kui rääkida sisulisest järelvalvest. Aga ühtin selle arvamusega, et salakütt ikka summutipüssi, öölaskja või hea vibuga omi tegusid toimetamas. Olgu see seaduses kirjas või mitte. Samas võiks ju siis ära keelata autod, sest üks suurim mure on just autost laskmine jmt. Pigem on küsimus regulatsioonis, ka sisulises kontrollis ning peamine - kuidas mehe peanupu sisse õiged mõtted ning seisukohad saada.

Ma millegipärast arvan, et kõige rohkem loata küttimisi pannakse toime legaalsete jahipidamisõigust omavate jahimeeste poolt. Kes tülitsevad omavahel, ei anta lube jne. Mõned tülid lausa KKA lehekülgedele jõud teistele lugeda.
Põhiline kontroll oma seltsi sisene arvan. Kui see paigast ära saab ka täiesti seaduslikult asja ***** keerata. Kas seda tehakse siis vibuga või püssiga mis seal vahet.
Riigi poolne järelvalve on kuidas on. Ei pea olema selgeltnägija teadmaks et vahendeid järelvalvet toimetada on ametil minimaalselt ja põhiliselt töötatakse laekunud info põhjal.

sammal.habe kirjutas:on tuldud küll. ma võin Sulle meie jahimaadel paar perspektiivset kohta kätte juhatada, kui selline huvi on...

kakuke kirjutas:KeegiVeel, kui mitme Sinu tehtud paugu peale on kohale tuldud vaatama, et kes lasi?

Ei ole kuskile ise sihilikult torkima läinud, aga minu puhul siiani fakt selline nagu ennist ütlesin. Mõte jääb ikka samaks, et paugu (või selle olematusel) teemal pingutatakse sageli üle.

Joosep Käba kirjutas:Ma millegipärast arvan, et kõige rohkem loata küttimisi pannakse toime legaalsete jahipidamisõigust omavate jahimeeste poolt. Kes tülitsevad omavahel, ei anta lube jne. Mõned tülid lausa KKA lehekülgedele jõud teistele lugeda.
Põhiline kontroll oma seltsi sisene arvan. Kui see paigast ära saab ka täiesti seaduslikult asja ***** keerata. Kas seda tehakse siis vibuga või püssiga mis seal vahet.
Riigi poolne järelvalve on kuidas on. Ei pea olema selgeltnägija teadmaks et vahendeid järelvalvet toimetada on ametil minimaalselt ja põhiliselt töötatakse laekunud info põhjal.

Täiesti nõus sellega enamus loata laskmisi just paberitega meeste poolt ja need vähesed, kes pole suutnud end paberitega kindlustada lasevad sel juhul mõne päevinäind haavlitortsuga, sest kallimate vahendite(vibud, summutiga vindid)jaoks neil tavaliselt napib raha. Mis pauku puutub, siis neid kuuleb tavaliselt igas maa kohas ja vaevalt, et iga peale kohe keegi kohale sõidab, pealegi, kui paber taskus võid ju lihtsalt öelda, et lasid esimese mööda ja teisega pihta. Probleem tegelt hoopis vastupidine, et pauk on mõne lähema majaomaniku kohale toonud, kes häirimise pärast etteheiteid on teinud ja nagu ühes teises teemas kirjutasin tuli lihtsalt kokku leppida, et kui suvilaomanikud kohal, siis ei pea jahti. Kahju, et meil nähakse ainult paugus tonti, mis inimese seadusest kõrvalekaldumisest ära hirmutab, tegelik elu ju hoopis teine.

Valgusdiood noole sabas annab ilusa efekti,juutuubi sisestada 1 sõna .lumenok.ja vaadake ise.

Päris palju huvitavaid videosid tuli, soovitan vaadata. Mõnel on hästi näha kuidas nool suurest loomast läbi jookseb.

Siin ka üks video ammuga laskmisest, kus tundub, et sihtmärk on 50-60m kandis ja tulemus hästi näha:
http://www.youtube.com/watch?v=yaytfbZ76ao

kakuke kirjutas:KeegiVeel, kui mitme Sinu tehtud paugu peale on kohale tuldud vaatama, et kes lasi?
Ma enda puhul ei hakka ennustamagi, kui palju neid pauke metsas tehtud on (ikka omajagu on) ja täna minu puhul see protsent ei vähem ega rohkem, kui 0%. Nii palju siis paugust.
Mina ei näe ka vibus ja miks mitte ka ammus tonti. Tapavad ju mõlemad ühte moodi looma.

Õige jutt. Kes tahab, saab püssiga looma kätte. Vibuga looma tabada on oluliselt keerulisem. Oli võimalus teisel mandril vibujaht ära proovida. Treenisin päris pikalt- juhiseks mõned tuttavate põgusad näpunäited, kuidas päästa jne. Tagantjärele mõeldes, oli see nö poisikeste värk, kus polnud korralikku mattigi, mille sisse nooli summida. Sai tugevam pappkast tihedalt saepuru täis tambitud ja sinna uhasin. Polnud ka päästikut- ei teadnudki sellist asja tahta. Tõmbejõud oli 30 kg ringis (tegemist oli plokkvibuga) ja sõrmed jäid valusaks pikema trenni korral. Soovitatigi mitte üle 10 lasu järjest teha. Sinna on palju aastaid möödas ja ei mäleta, kui pikalt trennisin- nii palju on meeles, et tahtsin olla kindel, et loomale korralikult pihta saan ja jahile minekuga ei kiirustanud. Valgesaba hirvesid oli ja ka on Usas palju, kuid ligisaamisega on raske, kuna silmanägemise ja lõhnatundmisega on neil kõik korras. Noorest pullist lasin noole üle, kuna hindasin looma tegelikust kaugemaks. Kuna polnud aega lõputult mööda metsi ringi tõmmata ja loomad aina kavalamaks läksid, sai selgeks, et hirvepulli ma ilmselt ei leia, kuna viimased on suht varjatud eluviisiga. Niisiis, kuna tohtisin lasta ka emaslooma, mida oli rohkem liikvel, saigi üks suur isend männipuu otsast juba hämarduvas õhtus sihikule võetud. Nool lendas läbi. Hirv jooksis 15 meetrit ja oli surnud. Lasin 15 meetri kauguselt. Nool oli läbistanud kopsu. Vindiga lastes oleks ta ilmselt kaugemale jalutanud sellise tabamuse korral. Ainus asi mida pelgan, on see, et vibuga hakatakse kaugpommitamist tegema... Siis on jälle jutud, et näe- see mees laseb 50 meetrilt, küll saab hästi pihta jne. Vibu on 20 meetri relv. Kui oleksime praegusel ajahetkel veidi rangema enesedistsipliiniga, et kaugelt ei susi, siis võiks ju siingi vibujaht lubatud olla. Enne seda võiks siiski täismantelkuulidega põdra laskmise täielikult välja juurida ja sigade kartetšitamisest lahti saada. Olles ise vibu omanik, ei põe ma sugugi, et vibuga metsa ei pääse- püssiga oluliselt lihtsam, ja kui vaja, haaran seinalt vibu ja lähen suitsupakki 20 meetrilt augustama