Jahikoerte passistamisnäitus - 2009

[vollifedja]

jaana-Saksas ammu juba kõrgema jalaga taksid näitustel eelistatud.Just arvestades, et peaksid ka tööd tegema.Nii et madal "kliirens" on eilne päev-ehk siis VH.
Jahil kasutatav koer erineb millegi pärast välimikult tugevalt näituse omadest -siis ettekirjutatud standartist-põhjus-jahimeeste omavaheline koerte paaritamine, kus ei jälgita sobivust geneetika, välimiku, värvid(mis omavahal võib) , tervis...jne. Vaadatakse-sul sama tõug, ajab,ajab, teeme pojad...Kahest heast ,töötavast paraku ei pruugi tulla superkoera..vaid noh kuidas võtta, antud tõugu meenutav.
Millegi pärast on jahimeestel kinnisidee, et näitusekoeraga pole võimalik jahil käia. ON küll ja kuidas veel. Mul on mõlemad - pikakarvaline sai kätte oma 16 riigi CH, karmikal on 9 Ch tiitlit eri riikidest. Töötavad mühinal ja kõigele. Nii suur -väike kui veelindu. Kõik oleneb, MIDA JAHIMEES tegema hakkab. Kui paneb sauna taha aedikusse ootama jahipäeva-ei tööta ka teie kahe jahikoera järglane, hakkad õpetama, töötavad kõik.Instinktid on olemas kõigil.Ülejäänu oleneb ikka sellest, kes nööri teises otsas.
Soovitaks jahimeestel oma eelarvamuste kütkeist välja tulla, enne paaritamist teha kodutööd ja leida parema välimikuga kas või näitusekoerte hulgast paariline ja vot siis saaks ilusast välimikust ja heast tööloomast midagi loota.Kuna jahikoertel on EST V CH kinnitamiseks nõutud jahikatse, siis on ka jahiomadusted testitud, nii et niiväga padjakas see koer nüüd kah ei ole. Paraku kogemus näitabki, et koerad , kes jahikatse ära teevad hakkavdki ka jalutuskäikudel jahtima(ajama, urge otsima), nii et töötavad, mis mühin, anna ainult võimalus.
Aga no passitamisülevaatuse hinad on nüüd küll pehmelt öeldes tase omaette.

[Jägervision]

Mari- kui palju meil siin Saksa kohtunikke käib? Eelmisel aastal käisin üheksal näitusel ja ainus Saksa kohtunik oli Läti talvisel erikal Komorowski. Kohalikul takside erkal hinnanud Sakslane hindas teisi tõuge ja meie kohtunik oli UKst mis on raudselt üks jalutute takside liiderriike. VSP koera omanik siiani imestab, kuidas selline kohtunik tema koera (Saksamaalt) vastassugupoole parimaks valis. Saksa kohtunike juurde läheme kohe rõõmuga sest Saksa taks on minu suund aga võimalust väga palju kahjuks ei ole.

Aga SEE koer on mitme Vene tiitliga st. on päris mitmeid kohtunikke, kes selliseid koeri hindavad kindlasti kõrgema hinde, kui VHga. Eelmises postituses välja toodud koer on Iiris kutsikate BIS kohtadega, SEE koer tšempion.

Meil käivad hindamas väga eri riikide kohtunikud. Meie koerad on sel suvel kirjas 10 näitusel ning kohtunikud on Eestist, Venemaalt, Norrast, Belgiast, Kreekast, Poolast ja Rootsist. Võibolla nad austavad Saksa tüüpi aga võibolla mitte. Saksamaa väärtustab ka koera suurust- kõik üle 10 kg kaaluvatel koertel alandatakse hinnet. Kui kõik kohtunikud Saksamaa eeskujul liiga suured koerad välja praagiks, ei oleks meil selliseid 15 kg takse, nagu selle aasta Cruftsi võitja, kes tappes ka urgu ei mahu.

Selle pärast peakski kohtunikku valima vastavalt sellele, mida kohtunik hindab, mitte lihtsalt hindamisõiguse järgi. Ma olen enam kui veendunud, et meid sel aastal erikal hindav kohtunik teeb hoopis teisi otsuseid kui mõni Saksa kohtunik teeks sest ta kasvatab teistsuguseid takse ja seega ka hindab teisi omadusi. Ma arvan, et minu nooruke on väga ilus aga ma olen väga üllatunud kui meil väga hästi läheb. Sina ka ju iga kohtuniku hindamise alla ei lähe ja erinäitusele kutsutakse ikka erikohtunik- takside erinätusele takside kohtunik, jahikoerte näitusele jahikoertega kursis olev kohtunik (võib ju antud tõu kasvataja olla aga kui ta kasvatab puhtalt näitusekoeri ja arvab, et hiigelrinnaga hiigelsuur koer, kes töös tegelikult eriti ei toimi, ongi ainus ja õige selle tõu esindaja, siis ei saa temalt ka jahis käivate koerte kohta eriti normaaseid hinnanguid). Eriti oluline on pädev kohtunik koerte puhul, kelle omanikud võibolla rohkem kui see üks kord näitusele ei lähegi. Kui kohtunik kirjutab igale normaalkõrguses taksile, et ta on liiga kõrge, siis arvavadki nende omanikud, et taks peab olema SELLINE. Ühe variandina hakataksegi võibolla otsima masajalgset paarilist. Teise võimalusena lüüakse käega, et need kohtunikud on jobud ja ju siis näitusekoerad on sellised krõmpsikud mis neile meeldivad ja ei kõlbagi jahiks ning normaalse koeraga ei olegi mõtet näitusele minna.

[aivar00]

tsiteerin:
EST V CH kinnitamiseks nõutud jahikatse, siis on ka jahiomadusted testitud, nii et niiväga padjakas see koer nüüd kah ei ole.

No kuidas seda peni siis nimetada, kui ta on terve elu elanud padjal ja mingi suvaline kunstliku verejälje katse tehtud ainult selleks, et saaks sellesama CH jaoks vajaliku katse kirja. Mind ajas lausa naerma, kui üks koerakasvataja oma 3-e noore koeraga katse ära tegi ja siis kiitles- vot nüüd saan kohe 1000.- hinnale juurde keevitada. Rohkem aga see peni oma elus ei pruugi isegi metsa näha. Ja vot see ongi jahimeestele vastu hakanud- selle CH tiitliga koos tõuseb kohe automaatselt ka kutsika hind. Mis see muu põhjus on kui nn. CH tiitli järglasi müüakse isegi 7 kuulistena. Elementaarsest turumajandusest pakkumine= nõudlus ei taheta miskit kuuldagi.

[Jägervision]

Nagu igasuguste muude inimgruppide seas on inimesi seinast-seina siis on see nii ka koerakasvatajate seas. Päris ausalt võin öelda, et minu kutsikad ei oleks maksnud sugugi rohkem, kui emal oleks tšempionitiitel küljes ega ka vähem kui tema kahe riigi juuniortšempioni tiitlid oleks olemata. Ja ilmselt maksavad järgmise pesakonna kutsikad täpselt sama palju olenemata sellest, et olen enam kui veendunud, et selleks ajaks on tal vähemalt ühe riigi täiskasvanu tiitel käes.

See jahikatse läbi lohistamine tiitli saamiseks on üks asi- lohistage, kui siis kergem hakkab aga suht naiivne on arvata, et sellest koera jahiinstinktid paremaks lähevad. Tõsi, ärkavad küll ja koer hakkab hoolsamalt nina maas käima ja puha aga mida vanemad kaasa andnud ei ole, seda sinna juurde ka ei tule. Probleem ei olegi niiväga neis kasvatajates kes tiitliga kutsikatele jälle tonn ja tonn otsa keevitavad vaid ostjates, kes ei oska küsida ja uurida. Asjatundlik ostja ei osta ülehinnatud koera ja kui sellistel alustel hinda keritakse siis mõni ime et kätte jäävad. Aga asjatundlik ostja ka ei irise hinna üle kui asi seda väärt on. See kätte jäämine ei ole ka päris nii lihtne, et kui hind kõrge või koerad kehvad- tihti hoitakse parimaid kauem kui ei ole piisavalt häid/tegusaid omanikke ilmunud.

[sooviku]

Need viimased Jaana-Mari naistejutud ajasid mind küll segadusse.Räägite,et jahimehed peaksid rohkem tähelepanu koerte välimikule pöörama aga samas tuleb välja,et eri riikide kohtunike eelistused on erinevad.Kui teie eelistate inglise kohtunikke,miks minule ei või siis sakslaste arvamus meeldida?Võib-olla mõni tšuktši kohtunik hindab mu koera üliheaks.
Tegelikult,teemasse tagasi minnes,tahtsin ma küsida,kas näitusel seda vanusepiiri veetakse tõesti nii päevapealt?Et,kui on üks päev üheksast kuust puudu siis on koer kahekskuune.

[Jägervision]

Eidemöla siin

Mingil määral annavad päritoluriigid kohtunike eelistustest aimu (nt. ma ei pane oma vanemat emast taksi Vene kohtunike juurde- mõttetu, kui koer kaalub 7,5-8 kg ja sealsetele meeldivad 10 kg ülespoole). Pigem on see liialdustesse kaldumine kohtunike poolt kes ise tõuga ei tegele või tegelevad ainult näitusekoertega. Muidu ju ei oleks võimalik, et sellised jalutud taksid tšempioniteks saaksid, sest iga silmanägemisega inimene saab aru, et selline koer jahis on suht kasutu. Selle tõttu peaks olema jahikoerte näitusel kohtunik, kes tõlgendab standardit töövõime seisukohalt.

[tädimaali]

Siin teemas juba päris mööda, vabandust.

Millegi pärast on jahimeestel kinnisidee, et näitusekoeraga pole võimalik jahil käia. ON küll ja kuidas veel. Mul on mõlemad - pikakarvaline sai kätte oma 16 riigi CH, karmikal on 9 Ch tiitlit eri riikidest. Töötavad mühinal ja kõigele. Nii suur -väike kui veelindu. Kõik oleneb, MIDA JAHIMEES tegema hakkab. Kui paneb sauna taha aedikusse ootama jahipäeva-ei tööta ka teie kahe jahikoera järglane, hakkad õpetama, töötavad kõik.Instinktid on olemas kõigil.Ülejäänu oleneb ikka sellest, kes nööri teises otsas.
Soovitaks jahimeestel oma eelarvamuste kütkeist välja tulla, enne paaritamist teha kodutööd ja leida parema välimikuga kas või näitusekoerte hulgast paariline ja vot siis saaks ilusast välimikust ja heast tööloomast midagi loota.Kuna jahikoertel on EST V CH kinnitamiseks nõutud jahikatse, siis on ka jahiomadusted testitud, nii et niiväga padjakas see koer nüüd kah ei ole.

Ei ole nõus, vaadates laiemalt ja üldisemalt. Olles teinud päris mitmeid kordi meie katseid - verejälge, veelindu, olen nõus selles osas Maega, et nt see III järk peaaegu et ei näita midagi peale selle, et koer tegi "midagi". II järk - koera töö oli OK, I - hea või väga hea. Verejälje või veelinnu III järgu teeb ära suvaline, ka selleks tööks absoluutselt mittearetatud muki (hea näide nt taks veelinnul). Edasi on iseasi, mida sealt tulemusest kellelegi näha on, mida selle nähtavaga aretuses saab valida. Miks peaks keegi võtmagi omale koera, keda peab pärast vastavaks tööks ulmepikalt koolitama (nt hullult vette julgustama, meelitama, õpetama lindu kätte tooma), kui võib olla ka geneetiliselt selline koer, kes 3 kuuselt hüppab sillalt kõhukat ning toob pardi sulle kõrvale, istudes pardiga, kuni sul mahti võtta jne? 70% vähemalt on geneetika määrata, mina ei näe küll mingit mõtet ennast moodsa välimiku nimel pärast rõngasse treenida. Iseasi, jah, kui enam oma standardisse ei mahu, aga enamasti on standard suur ja lai ja ka töökoerad mahuvad sinna täiesti ok-lt - standard, mis on omal ajal just töökoerte pealt kirjutatud, ei saa ju loogiliselt võttes välistada koeri, kes on vastavalt oma esialgsele tööle aretatud füüsisega, mis peaks kestma võimalikult pikalt.
Selle peale, et palju on kinni sellest, mida inimene selle koeraga tegema hakkab, ütles mulle üks Rootsi tuntumaid jahikohtunikke ja kolme generatsiooni jahitshempionide (ülikõrge ja väga vähestele koertele kättesaadav tiitel) aretaja, et ta võib võtta (hästiaretatud) 3-aastase koera, kes pole metsas käinudki, nö kapi tagant välja ja viia metsa. Ja see koer töötab. Ehk et tegelikult väga häid geene omavat töökoera on ikka päris-päris raske tugevalt ära rikkuda mitte õpetamise või valesti õpetamisega. Küll aga on päris kerge ära rikkuda viletsaid töögeene omavat koera.
See, et moodsa välimusega näitusekoeraga saab jahti pidada, on kindlasti tõsi, saab suvalise mukiga - ise part veest või kaldaveest välja urkides, seisulinnu puhul saab mõned linnud lasta ka koera eest, kes seisakut ei tee jne jne jne. Kas see näitusekoer ikka ajab sama hästi mühinal ja kõike, kui tööliini koer, kelle aretuses on põlvkondade viisi iga pisemgi tööomadus ära testitud põhjalikult (nt siis saksa katsed on paljudel saksa tõugudel päris põhjalikud ja informatiivsed), tõutunnistusele kirja pandud, ja aretuses ongi juhindutud sellest. Nt minu tõus esineb nö tummi koeri, koeri, kes ajavad kilgates jälge ja koeri, kes ajavad häälega visuaalil. Kui sa seda omadust ei testi, nagu nt näitusekoerte puhul, kus on puhas juhus, et sul suurema osa ajast ei satu kokku tumm ja tumm, kes annavad endast valdavalt tumma järglaskonda, sekka visuaalil ehk ajavaid mõned, siis loogiliselt, mismoodi see omadus saabki olla sama hea kui tööliinis, kus tumm läheb aretusse ainult teatud kombinatsioonides. Jahimehele samas on hääl ülioluline omadus. Kindlasti on taksidel kaa omadusi, mis ikka päris ise ei püsi koeras, kui aretusvalikuid teadlikult ei tee.
Nagu olen varemgi öelnud, jahile minna saab suva koeraga või ka ilma. Iseasi, mis nõudeid oma koeramaterjalile esitada.
Kuigi minu tõug on kah aretatud multifunktsionaalseks, siis mul küll ei ole julgust pidevalt väita, et mu koerad ajavad siga sama hästi kui laika, lähevad kährikule urgu järgi sama hästi kui taks ja üleüldse jahivad ülihästi kõike, mis liigub. Mõnda saagitüüpi ülihästi, mõnda ok-lt, ja see ongi normaalne, kõike ülihästi ühe koera sisse ei ole kunagi võimalik saada, väitku inimesed oma koerte kohta mida iganes. Multifunktsionaalset koera võttev jahimees loogiliselt arvestabki, et tema koer teeb 20-t erinevat ülesannet, aga mitte kõiki nii ülihästi, kui 1-e ala spetsialist-koer.

[tädimaali]

Samas täiesti loogiliselt võttes maksab nt roosa Barbie-kruvikeeraja 50 krooni, hiinas toodetud 10-korra-kruvikeeraja 200kr aga 10a-garantiiga prohv. tööriist 5 tuhat krooni.
Koeratõud on erinevad, nende katsetamiseks ja täies tööjõus nägemiseks (et edasisi aretusvalikuid teha) läheb erinev aeg, pingutus ja raha. Võttes laika - siis tema keskm. eluiga on väidetavalt tänu tööle võrdlemisi lühike, varaküps ja suht vähest ettevalmistust vajav tõug, suhteliselt suur primitiivsus ja laiem geenipõhi omab tervise mõttes omi eeliseid aretuses, usutavasti meie kohalikud töölaikade tekitajad eriti ei vaeva pead lähisuguluse, värskete verede tagaajamisega kaugel-kallil maal (tõugude kodumaad võivad olla väga erineva hinnatasemega, Venemaa vs nt Rootsi või UK) ja terviseuuringutega. See kõik kokku annab ka võimaluse müüa kutsikaid odavamalt. Ja see ei tähenda, et kõik muud tõud sama hinnaga peaksid "minema". Ma usun, et ise "peale maksmisest" ei ole huvitatud keegi.

[vollifedja]

Meie ei eelista inglise kohtunikke-ma ei arva neist midagi-kuna nn vanas maailmas on hoopis teised ametliku standartid. Samuti ei MEELDI Põhjamaade omad(Norra, Rootsi), kus millegi pärast on taksitõug liig suureks aretatud ja hinnatakse kah suuri, üle 10 kg. (kui isegi mu 10 kg karmikule öeldi väike!)-kõik ülejäänud on hää. Olen kõigi all edukalt käinud ja ka tiitleid omistatud.
Ja jään enda kogemuse juurde-kunstjäljel tööle õpetatud koer töötab ka jahis suurepäraselt. Sõltumata, kus ta peale jahti-enne jahti ja jahi vahepeal magab (mul voodis., mõlemad)ja mis tiitleid muidu omab. Kui tahetakse, koer jahis tööe panna, tuleb õpetada nii kunstlikul katsel, kui anda võimalus päris tööks. Killu, sinu koerad ju alustasid ka kunstkatsetega?
Loomulikult,kui olen ostnud oma koera välismaalt , uurides eelnevalt põhjalikult põlvnemist, näinud vaeva, aega, (raha) katsete, näituste,õpetamise peale-on mu koera järglased ka kallimad-kuna eeldusi heaks tööks ja välimikuks on suurem tõenäosus , ja seda on kerge ka tõestada.

[maris]

2010 Jahikoerte passistamisnäitus toimub 4.septembril Viljandimaal Teesoo lasketiirus.
Täpsemat infot saab Eest Jahikoerte Tõuühingu kodulehelt
http://www.jahikoer.ejs.ee/

Kas keegi foorumlastest käis ka?

[jyri]

Tädimaalile küsimus-mis see laika lühike eluiga on?Kellega võrreldes?Sõbra läänekas,eluaeg töötanu,suri 18(!) aastaselt.Mu praeguste koerte esivanem hukkus(!) jahil,olles 13,5 aastane.Ja veelindu ja verejälge töötas,vaatamata oma tõu primitiivsusele,paremini,kui mõned Sinu kiidetud nuustikutest diivanterjerid.Praegustest vanem on üle 11 a ja teeb tööd.Võhma ainult on vähem,aga sea koodi hammustab läbi vaatamata 1 kihva puudumisele.Ja termini "varaküpsus" kasutamine näitab Sinu ei muud kui puudulikke teadmisi laikadest-isegi kirjanduses on selgesõnaga kirjutatud,et mõned isendid(läänekad ja idakad) alustavad tööd alles 3-aastaselt.Ja ei vaja ettevalmistust-no see on eriline pärl Sinu superteadmisi laikadest iseloomustama.Nagu ka informeerimatus faktidest,kus Eestisse tuuakse koeri Lätist,Valgevenest,Venest jne.Iga aasta ja päris mitu.
Nii et kui arvad,et ainuke metsaskäimise masin on Hummer,NIVA-ga polevat midagist teha,võid ka oma arusaamadest koertest kuskil mujal foorumis targutada.Eriti shampoonidest ja rätikutest,mida kõige parem vihma kätte sattunud kutsa turgutamiseks vaja.Seda Sa vist jagad tõesti ülihästi.Aga laikadest ära kirjuta-tegele parem ilmaennustusega,läheb rohkem täppi.Võibolla.

[maris]

Tädi Maalil pole diivaniterjeritega suurt midagi pistmist. Ma usun, et on väga vähe neid, kes oma jahitõugu koera koolitusse ja võistlustesse sellises suurusjärgus aega ja finantsi pannud on, kui tema.

Aga kui laikad nii kaua elavad ja kaua tööd teevad, siis miks on siitki foorumist läbi käinud jutt, et pole mõtet koera alla üle tuhande krooni panna, nagunii kaua kasutada ei saa? Või käib see ainult hagijate kohta ?

[jyri]

Marisele-just see samune koertega tegelemine,millest juttu oli.Kui laika saab üks kord sea käest lüüa,siis öeldakse, et juhtub.Kui korra aastas,siis "saatus".Aga kui igal jahil-siis on ikka loll isend küll,kes ei võta õppust.Ja tuhhiga kutsikate soetajad ei eeldagi just sellepärast,et nende kutsast pikka tolku saab-kas hunt pistab pintslisse või siga tapab-aga nendest ju tõesti pikki tegijaid pole.Nagu mainitud Hiinas toodetud kruvikeeraja-10 korda keerad ja ongi katki.Sama ka nendelt kontrollimata vanematelt võetud kutsikad.Mis teha.Sestap käivadki jutud boniteeringu taaselustamisest ja kõigest,sellega kaasnevast.

[jyri]

Tädi Maalil pole diivaniterjeritega suurt midagi pistmist. Ma usun, et on väga vähe neid, kes oma jahitõugu koera koolitusse ja võistlustesse sellises suurusjärgus aega ja finantsi pannud on, kui tema.

?

Jahikoer ja jahitõugu koer on kaks iseasja!
Jahikoer on koer,kellega käiakse jahil,kus ta on abiks vastavalt oma tõu iseärasustele.Ja investeeritakse koera õpetamisse-Eestis aedikus siga,Valgevenes karu ja kuntslik urg jne. kuniks koerast saab asja.Ja investeeringute suurusjärk vastab rahakoti võimalustele ja võib ulatuda vääägagi suureks.
Aga jahitõugu koer on enamuselt diivanterjer ja panustatkse rohkem välimiku(shampoonid,kammid,rätikud) ja võistlustesse/näitustesse,mis tegelikult on teater,tsirkus ja muu etendus.Seda muidugi keelata ei saa,ainult ei maksa oma sihukest kutsat jahikoeraks tituleerida ja siin foorumis targutada sellel teemal.

[maris]

Selle peale võiks vastata sinu enda sõnadega - kui sa asjast (loe: tädi maali koertest ja jahivõistlustest ja jahilkäimistest) midagi ei tea, siis parem ära kirjuta