Šaakal

[Välek]

Isegi kui nad on ukrainlaste geenidega, ei tähenda see tingimata seda, et nad siia ise jalutasid.

[aivar00]

Minu silmis vahet ei ole mis geenid neil on. Olgu või hiinlased
Aitab meile kährikust küll. Nüüd läheb lumi ka kohe ära ning nende kinnipüüdmine saab paras peavalu olema.

[Ahto Kattai]

Mitte ei mõista ,miks meie organisatsioon vaikib? Vägisi kipub loomakallistajate tahe peale jääma,mitte kuskilt ei ole konkreetset vasusisu paista! Algul vaadatakse ja analüüsitakse ääri veeri ja siis ongi .....meie loom valmis!

[Välek]

Vaadates, kuidas stabiilselt ebanormaalsusi korda saadetakse, ei oleks siin midagi imestada, kui šaakalile öeldakse "welcome to estonia", ja torgatakse kaitsealuse liigi pass pihku.

[uluk]

Vaadates, kuidas stabiilselt ebanormaalsusi korda saadetakse, ei oleks siin midagi imestada, kui šaakalile öeldakse "welcome to estonia", ja torgatakse kaitsealuse liigi pass pihku.

Siis metskitsele ja metsseale head aega, kui need šaakalid järgi jooksevad.

[Ahto Kattai]

Erinevalt teistest šaakalitest, kes on Aafrika päritoluga, on harilik šaakal, nagu ka hunt, arvatavasti tekkinud Aasias. Hariliku šaakali otsene esivanem arvatakse olevat Canis kuruksaensis. Teiseks esivanemaks on peetud Canis arnensist, kes hiljem osutus sarnasemaks koiotiga.

Geneetilised uuringud on näidanud, et harilik šaakal on lähemas suguluses hallhundi ja koiotiga kui teiste šaakalitega. Geneetilised tõendid on kooskõlas koljukujuga, mis sarnaneb pigem hundi ja koioti kui teiste šaakalitega.

Mitte üksnes kutsikad, vaid ka täiskasvanud šaakalid saavad kergesti taltsaks. Minevikus on neist põlvnenud mitu primitiivset koeratõugu.[2]

Aeroflot kasutab alates 2002 Sulimovi koeri lõhkeainete otsimiseks. Need on saadud šaakalite ja koerte ristamise tulemusena ja sisaldavad šaakalite verd veerandi ulatuses. Aga kolmandas põlvkonnas ilmneb nende hübriidkoerte väiksem viljakus, samuti suured suhtlusprobleemid ja geneetilised haigused. See on viinud järeldusele, et koerad ja šaakalid ei ole nii lähedalt sugulased kui kunagi arvati.

See siis pisuke lugemine vikipeediast.
Ja Delfi artikkel:


Merilin Kruuse

http://www.DELFI.ee


Läänemaal tabatud imelik elukas. Foto: Margus Viipsi

Läänemaal tabatud noor šaakal poleks ilmselt ilma inimese abita siia jõudnud, ütles Delfile Eesti terioloogia seltsi esimees Tiit Maran.

Maran usub, et hariliku šaakali leidmisele Läänemaal leidub loogiline seletus, kuid milline see on, on raske öelda. „Arvan, et see šaakal siia ilma inimese abita ei saanud,” rääkis Maran.

„Esmalt oletasin, et võib-olla kusagilt loomaaiast põgenenud loom, aga andmebaasid ei näita meie läheduses sellise looma olemasolu loomaaedades. Lähimad loomaaiad, kus seda liiki on, on Krakow, Osnabrück, Sofia, Szeged, Budapest, Debrecen. Nii et oleks kauge tulemine... liiga kauge, et usutav olla, aga uskumatu on see lugu niigi,” kommenteeris Maran.
Zooloogi sõnul on ka võimalus, et šaakal on sattunud siia koos suuremat sorti kaubalastiga, aga kuidas täpselt, seda ei oska ta pakkuda. „Oleks küll ime, kui see kuidagi selgeks saaks. Aga kunagi ei tea,” rääkis Maran.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil kirjeldas eile ERRi uudisteportaalile, et kihvajuure lõigu läbimõõdu järgi tundub, et tegu oli alla aastavanuse loomaga. Seetõttu on vähetõenäoline, et ta siia kuskilt kaugelt rännanud on. Pigem toodi ta Eestisse kutsikana või ta on siin sündinud.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis eile Delfile, et šaakal on lõunapoolse levikuga loom, kelle levila ulatub Kesk-Aafrikast Kesk-Aasiasse kuni Hindustani poolsaareni.

„Eestile lähemad alad, kus neid võib kohata, on Kaukaasia, Moldova, Ungari, Austria, Tšehhi ning Ida-Ukraina. Neil aladel on täheldatud šaakali arvukuse tõusu,” lisas Lotman.

Siiski ei saa Lotmani sõnul praegustele faktidele tuginedes kinnitada ega ümber lükata võimalust, et just arvukuse kasvu tõttu sealmail on Läänemaal tabatud šaakal (või tema vanemad) Eestisse rännanud.

2000. aasta talvel olevat esimest korda šaakalit nähtud ka Rootsis, mistõttu on väidetud, et traditsiooniliselt Aafrikas, Lähis-Idas ja Balkanil elav kiskja on leidnud endale sobivaid elutingimusi ka põhjalas.

[Prohvet Maltsvet]

Vaadates, kuidas stabiilselt ebanormaalsusi korda saadetakse, ei oleks siin midagi imestada, kui šaakalile öeldakse "welcome to estonia", ja torgatakse kaitsealuse liigi pass pihku.

Antakse elamisluba. Praegu käib 3 irli ministri poolt push-itud elamislubade lihtustatud korras andmise promomine

[JOOSU]

Huvitav, kui tulevad Vietnamlased üle piiri, saadetakse nad kohtupinki, kui tuleb mingi Ohtlik kiskja mujalt maailmast on vaja ta kohe Omastada aga tagajärgedele ei mõtle keegi.

[Välek]

:M Huvitav, kui tulevad Vietnamlased üle piiri, saadetakse nad kohtupinki, kui tuleb mingi Ohtlik kiskja mujalt maailmast on vaja ta kohe Omastada aga tagajärgedele ei mõtle keegi.

Paljud netikommentaatorid vastaksid umbes nii: Kõnni ise ukrainast siia, loo pere, kasvata ülesse, püsi elus ja jagele huntide ja koertega. Kas oleks õiglane pärast selliseid kannatusi kedagi lindpriiks kuulutada? Šaakalil on õigus elada. Mida nad Sulle kurja on teinud, ahh? Paarist konnast ja varesest on kahju ve? Saaks aga midagi tulistada koguaeg!!!

[Pauli]

Tublidele mitsuurinlastele mõtisklemiseks tuletan meelde, et ka halljänes ja hirv on Eesti loodusesse üsna hiljaaegu saabunud. Aga noh, nemad on ju kasulikud loomad.
Ärge hakake nüüd mind süüdistama shaakalile pai tegemises - sellist soovi pole ma vähimalgi määral avaldanud.

[honkomees]

Tublidele mitsuurinlastele mõtisklemiseks tuletan meelde, et ka halljänes ja hirv on Eesti loodusesse üsna hiljaaegu saabunud. Aga noh, nemad on ju kasulikud loomad ....

jah, ega pole siiani aru saanud sellest hirve poputamisest, võõrliik ja . Meie mehed mõtlevad pigem hirmuga, et kui lööb ka sisse, mis siis põdra arvukusest saab. Liha kah põdral kordades maitsvam. Esialgu on hirv meie maadel suht juhukülaline.

[rajaleidja]

Tublidele mitsuurinlastele mõtisklemiseks tuletan meelde, et ka halljänes ja hirv on Eesti loodusesse üsna hiljaaegu saabunud. Aga noh, nemad on ju kasulikud loomad.
Ärge hakake nüüd mind süüdistama shaakalile pai tegemises - sellist soovi pole ma vähimalgi määral avaldanud.

Pauli ütles välja selle, mida ammu pidin kirjutama Tuleb šaakal, kes võib süüa ehk kitse ja siga. Koristame ruttu ära. Hunt, kes pole küll võõrliik, tuleks likvideerida. Pole kuulnud, et saarlastel hirvega selline plaan oleks. Ei söö ta ju meilt sigu eest ära. Sama lugu kährikuga. Miks kährikule keegi nõiajahti ei pea. Paar aastat üle eesti intensiivset küttimist ja asi oleks kontrolli all. Neid kahju tekitajaid on mitmeid teisi, aga millegi pärast karjutakse ainult nende loomade kohta, kes jagavad meiega ühte toidulauda.
NB: Ei arva ka, et šaakal peaks meie metsadesse jääma. Veel vähem, kui inimene on ta siia toonud.

[Ahto Kattai]

Pauli ütles välja selle, mida ammu pidin kirjutama Tuleb šaakal, kes võib süüa ehk kitse ja siga. Koristame ruttu ära. Hunt, kes pole küll võõrliik, tuleks likvideerida. Pole kuulnud, et saarlastel hirvega selline plaan oleks. Ei söö ta ju meilt sigu eest ära. Sama lugu kährikuga. Miks kährikule keegi nõiajahti ei pea.

Paraku ta nii on ,kes jahti tahab pidada peab konkurendi hävitama ,mina küll tahan,vastasel juhul juhtub nii nagu suure naabri juures paljude piirkondades on juhtunud, ainukeseks looma jäljeks hunt v karu,kui sedagi.Rääkides kährikust,siis alati oleks olnud kergem põhjust vältida ,kui tagajärgedega võidelda.

[Ats]

Üksik šaakal on ilmselt ka juba Hiiumaale jõudnud

http://www.epl.ee/news/eesti/uksik-saak ... d=66133394

[Ain Aavik]

Vahendan pisut infot EJS-i kirjade poole pealt.
http://www.ejs.ee/et/tutvustus/kirjad.html


Seisukoha pärimine šaakali küsimuses sai Keskkonnaministeeriumilt vastuse.

Šaakali looduslikust levilast siia jõudmine iseseisvalt, ilma et vahepealsel alal oleks teada ühtki osapopulatsiooni, on väga ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes peab Keskkonnaministeerium Läänemaa šaakaleid võõrliigiks ning seega on tegu liigiga, mida tuleb Eesti looduse jaoks pidada ebasoovitavaks.

Uue võõrliigipopulatsiooni leidmise puhul tegutsemiseks on rahvusvahelisel tasemel koostatud mitmeid juhiseid, mille üks olulisemaid põhimõtteid on liik võimalikult kiirelt loodusest eemaldada, enne kui see muutub väga keerukaks ja kalliks või teostamatuks. Peame otstarbekaks lähtuda eeltoodud põhimõtetest ning oleme seisukohal, et šaakal tuleks Eesti loodusest eemaldada.

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on kindlasti huvitatud koostööst Eesti Jahimeeste Seltsiga nii informatsiooni levitamisel ja ekspertide koondamisel kui praktilistes ettevõtmistes loomade loodusest eemaldamise ettevalmistamisel ja vajalike tööde läbiviimisel.