Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[renemr]

Eelnõu läks siis uuele katsele: http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1

[tihane]

Eelnõude infosüsteemis siis link https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 8b90a5fc30.
Tore on näha kooskõlastustabelist, et loeti läbi ka üksikisikute ja teiste organisatsioonide (Jaimeeste mõttekoda) ettepanekud ja lisati juurde eelnõu väljatöötajate selgitused. Ehk ärgitab see edaspidi ka inimesi siit foorumist rohkem andma oma tagasisidet otse seaduse loojatele. Põhimõtteliselt saab tagasisidet vist anda veel ka praegu, teisel kooskõlastusringil, lisades nö. avaliku kommentaari...

[Ain Aavik]

Eelnõude infosüsteemis siis link https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 8b90a5fc30.
Ehk ärgitab see edaspidi ka inimesi siit foorumist rohkem andma oma tagasisidet otse seaduse loojatele. Põhimõtteliselt saab tagasisidet vist anda veel ka praegu, teisel kooskõlastusringil, lisades nö. avaliku kommentaari...

Saab küll ja on vajalik andagi tagasisidet avaliku kommentaariga tuues välja muudki kitsaskohad selles seaduseelnõus.
See eeldab kodanikualgatuse julgust, id kaardiga sisse logimist ja ausat arvamuse avaldamist, näidates ära seaduse kitsaskohad, millega ei saa nõustuda .. tehes samas ka parandusettepanekuid seadustega sätestatud ulatuses ja korras.
Loodan, et siinsed ärksamad foorumlased on selliseks kodanikualgatuseks ka valmis ning teevad seda.

[Ain Aavik]

Jätkan siis siit, kus pooleli jäi ...

http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... 0#EKoSP1bJ

Mitte ühtki julget jahimehest kodanikku ... Kummaline
Ei ühtegi avalikku arvamust peale Jahimeeste Mõttekoja arvamusavalduse.

Teen siit, arvestades kõiki asjaolusid, üsna ühemõttelise järelduse.
Ei huvita kedagi jahimeeste hulgast see uus jahiseadus - no las see siis tuleb ...

Ja sellega lõpetan igasuguse omapoolse tegevuse antud temaatikas.
Olen ennast juba piisavalt palju lolliks teinud ...
------------------------------------------------------------------------------
Siia juurde on siis sobiv see ..

Tõnis Korts: kõigile on parem, kui maaomanikud ja jahimehed koostööd teevad.

Tõenäoliselt kuulutatakse järgmise aasta algul välja uus jahiseadus, mis annab maaomanikele muu hulgas õiguse küsida oma maal jahipidamise eest tasu.

Praegu kooskõlastusringil oleva ning detsembris riigikokku läkitatava seaduseelnõu kohaselt saab maaomanik algatada jahimaade kasutaja väljavahetamise, keelata jahipidamist, küttida ise või volitada oma tuttavaid küttima väikeulukeid ning nõuda jahimeestelt kokkuleppe sõlmimist ulukite tekitatud kahjude hüvitamiseks.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on uue seaduse tulek positiivne. Suur osa praeguse, 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti. «Maa on koondunud rohkem ettevõtjate kätte, inimeste teadlikkus on kasvanud ja jahikultuur edenenud,» nentis ta.

Tõnis Korts, kas tänu seadusele võiksid omanike ja jahimeeste vastuolud leeveneda?

Seadus on kahtlemata väga tähtis, aga probleemid osa omanike ja jahimeeste vahel on olnud ja kahtlemata jäävad ka tulevikus. Kõige tähtsam on probleemide tekkides üksteisega suhelda ja omavahel kokku leppida. Väga palju oleneb kohapealsete isikute suhtlemisest ja suhtumisest. Näiteks seal, kus jahimeeste hulgas on rohkem maaomanikke, mõistetakse mõlema poole huve paremini. Kõigile on ju parem, kui maaomanikud ja jahimehed koostööd teevad.

Kas võite tuua näiteid?

Koostöökohti on hulgaliselt. Praegu on paljudel maaomanikel vaja jahimeeste abi kobraste tekitatud üleujutustest vabanemiseks. Eesti metsi ja põlde on kraavidega kuivendatud ning tark kobras oskab neid hõlpsalt paisutada, pannes kinni peakraavi või truubi. Looduses tal jõge sel kombel tõkestada enamasti ei õnnestu. Maaomanikud, kel on vaja kopra tekitatud tamme lõhkuda ning loomi eemale peletada, on olnud pahased jahimeeste peale, et need ei küti piisavalt põlde kahjustavaid loomi. Samas võiksid nad mõista, et ulukeid ei saa metsas kinni hoida. Kui rajatakse ühe kultuuri põlde, on need metsloomadele paratamatult peibutiseks. Jahimehed ei saa kontrollimatult loomi lasta, sest nende arvukus peab püsima piirides, mis tagaks taastootmise jätkumise. Seadus peab määratlema omavastutuse, et inimene kannaks oma vara kaitsmise eest hoolt. Maailmas on selliseid juhtumeid püütud eri moel reguleerida, aga ideaalset varianti ei ole leitud. Väidetavalt tahab Euroopa Liit teha Eestist reservaadi, kuhu on hea tulla ürgset loodust ja suurt kiskjapopulatsiooni uudistama. See on tõepoolest nii. Euroopa Liitu huvitab, et suurkiskjad ilves, karu ja hunt oleksid kaitstud. Tahes-tahtmata on sõralised, kes põldudel kahju teevad, neile söödabaasiks. Põhimõtteliselt ei oleks midagi halba, kui meil oleks reservaat, sest loomad on ju toredad. Küsimus on selles, kes selle luksuse kinni maksab. Kui Euroopal on niisugune huvi, tuleks seda ka rahaga toetada. Vaadake, mis juhtub, kui üksik hunt Euroopas lahti pääseb ja mõne lamba murrab - missugune skandaal puhkeb! Siis nõutakse valjul häälel hundi likvideerimist. Kui Eestist tahetakse teha reservaat, peab kõigest sellest rääkima. Toit ei tule ju iseenesest taevast, vaid sealtsamast põldudelt.

Eesti jahimees ütleb, et kuidagi ei tahaks suurkiskjate kaitset kinni maksta. Omanikel on sama lugu - miks peaksid nemad kahju kannatama, kui avalik huvi on üleeuroopaline?
Kuidas maaomanike ja jahimeeste suhtlemine edeneb? See läheb kenasti, ühised kokkusaamised on sagenenud. Selleks et eri huvigruppe mõista, tuleb omavahel läbi rääkida.
Ka metsakasvatajatel on mure, kui loomad noorendikke hävitavad. Siingi tuleb leida ühiselt kesktee. Eestlane kannatab pikalt, aga kui ükskord vimm prahvatab, on emotsiooni, käredust ja hakkamist küll. Et probleeme eos lahendada, oleks mõistlik pidevalt suhelda.

EGON VALDARU
egon.valdaru@ajaleht.ee

http://www.vjl.ee/?p=1756

Leitav EJS lehelt
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... eevad.html

[unt]

Vaata, Uugamets, Sinu teemat on arutatud ja lahatud kokku 46 leheküljel. See pole mitte tühi asi! Usu mind, et valmiv jahiseadus on nii mõndagi saanud ka nendest mõtetest, mida siia on kirja pandud. Aga ükskord lõpeb jõud ja lõpeb ka tahe. Ja arutada ja ettepanekuid esitada saab ikka mingites raamides, millest seltskond kinni hoiab. Ei ole võimalik saada üksmeelele defineerida aeda, kui osa seltskonnast soovib hoopistükis defineerida aiaauku. Ei saa läheneda jahiseadusele oma ettepanekutega, kui juba eelnõu raamid on paigaldatud hoopis teise formaati.

Miks ma armastan Osmussaart? Sest seal puudub eraomand! Omand on see mis tapab vabaduse. Miks ma olen maaomanik? Sest see on ainuke võimalus selles süsteemis olla mina ise. Seda hinnaga, et olen omaenda teoga, osta maad, läinud vastullu oma põhimõttega, et maal ei pea olema omanikku.

Pealik Seattle kõnest
------------
Oma ema – maad –
ja oma venda – taevast –
kohtleb ta kui asju,
mida ostetakse, röövitakse, müüakse
nagu lambaid või kilisevaid helmeid.
Ta ahnus neelab maa, jättes järele kõrbe.
--------------
Eks see ole ju peaegu omandi definitsioon. Ja kuis saaks siis jahiseadus, kui eesmärgiks on jahipidamine siduda omandiga, sellest palju erineda.

[aadu kadakas]

Nagu Unt juba viitas, siis kindlasti pole siinne arutelu jäänud tähelepanuta. Seega Uugamets, ära meelt heida ning tegelikult Sind pisut tundes - ei Sa heidagi. Pealegi on siin tegu tuuleveskitega võitlusega.
Maailm muutub ikka rajusti ning ettekujutus, et iga inimene suudab olla läbi eraomandi hea peremees, on vilets. Lihtsal põhjusel, et inimene ise ei püsi vastaval tasemel.

[rajaleidja]

Tundus, justkui see artikkel sobiks siia jahiseaduse teemasse: http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5595

[aadu kadakas]

Statistika on võimas relv. No näiteks võrdluste tegemisel. Enam ei saa juba aastaid kõnelda üksnes erametsas toimuvatest üleraietest, vaid riigimetsas käib sama asi. Mõnevõrra organiseeritum on muidugi riigimetsas taasmetsastamine, ehkki ka seal jäetakse üha enam raiesmikke looduslikule uuenemisele.
Tegelikult peaks vaatama seda aspekti, et kuidas on metsatööstus oma vajamineva metsamaterjali staabiilselt jooksma saanud ehk mis hetkel on RMK raiemaht hüppeliselt kasvanud ning üllataval kombel erametsade oma kahanenud ja mida EEML siis jõuliselt ergutada püüab. Ja pole ju saladus, et ajalisest perioodist rääkides ühtib riigimetsas toimuv meeletu raie Kallase ametisse panemisega. Ning mis puutub RMK omavahenditesse, siis seda kasutatakse jõuliselt ka siis, kui eramaalased ei raiu märgade olude tõttu, aga RMK laseb täies mahus edasi. Saab ju omavahenditest teed korda jmt.
See, et metsaseadus on seadustanud röövraie, on omaette teema.

[Ain Aavik]

Oma elatud 53 aasta jooksul olen ma nii mõndagi näinud, alates hutsuulide lageraietest metskondade aegu vene ajal, kus kasvab praeguseks juba tubli mets ...
Praegune RMK poolt pakutav nn alltöövõtt metsa ülestöötajatele on aga selline äärmus, mis paneb tubli ja tugeva ning pika malaka järgi haarama.
Eks vast kaugemas tulevikus kasvab ka praegustel lageraietele peale praeguse rööbastuse ja mudaaukluse asemele ehk isetaastuvana mets, iseasi, kui palju see aega võtab.

Loodusega on nii, et tõmmates tasakaalust välja ühe osa, läheb teine osa isevoolus tasakaalutusse .. teisisõnu, metsas toimuv mõjutab otseselt metsloomade ja lindude asurkondi ja mitte vähe.
Aga kogu kisa ja palli tagumine avalikus meedias on rajatud jahimeeste ja kahjustuste üheülbalisele temaatikale ja ''omanike õigustele'' ilma mingi vastutuse ja kohustusteta. Ainus eesmärk on, tähelepanu eemale juhtimine sellest, mis metsloomade ja lindude elupaikadega tegelikkuses toimub ehk metsaga.

Ahnus ja raha on prioriteet number üks.

Nagu ma eespool ühes postituses juba ütlesin, puudub meie riigis igasugustel juhtidel nägemus, mis ulatuks kaugemale tänase päeva ahnest tarbijalikkusest.

[aadu kadakas]

Üks vanem artikkel antud teemal, ehkki sellel ajal riigimetsas alles "tuure tõsiselt koguma hakati":
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... tikkel=326
"Jätan siin ja edaspidi teadlikult kõrvale kõik need loodusväärtused, millele mets loob asendamatu keskkonna." Tsitaat artiklist.
Selles artiklis pole autor hakanud targu selgitama, millised loodusväärtused kaovad intensiivse ja ka läbimõtlemata metsamajandamise tõttu. Sealhulgas on tegemist vägagi jahindusse puutuva temaatikaga.
On kuulda, et järgmisel kevadel kipub asi veelgi halvenema, kui 10 aasta raiemaht on põhimõtteliselt võimalik seaduslikult ühe hoobiga ära kasutada.

[Välek]

Täiesti sobiv artikkel siia teemasse. Pärast uue jahiseaduse jõustumist saaks kasutada käesoleva artikli põhja. Mõned nimed, ametid, sõnad ja tegevused asendada jahindusteemalistega ja kiire artikkel ongi valmis. http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=65365086 Kellel võimalust ja veidi aega on, võiks selle artikli tulevikuvormi jahindussüsteemi lõhkumisest ja läbikukkumisest juba ette siia postitada. Oleks aastate pärast hea vaadata ja võrrelda värskeid ja "vanu värskeid" artikleid.

[aadu kadakas]

Ma pisut kahetsen, et ma ei ladustanud informatsiooni 15 a. tagusest ajast, kui tegelikult lobiti rmk algust läbi eramaalastele mõeldud üliliberaalse metsaseaduse. Kasvõi see, et esialgu oli vaja suurt muutust riigimetsa osas, et oleks maaelu areng läbi suure tööhõive jmt, kuid siis retoorika muutus. Kaotati kontroll igas mõttes, pandi kits kärneriks ning näidati, kui halb seis erametsanduses oli/on (seda tehakse siiani). Kusjuures oligi, kuid seda enamasti seaduslikul moel. Ma üldse ei imesta, et jahindusega käitutakse sarnaselt. Lobitakse justkui nö väikese eramaalse huvides tegelikult riigimaade ja suuremate ettevõtete kitsa ringi huve ning ühel hetkel näidatakse iga statistikaga, kui halvasti ikka eramaadel jahindusega on. Samas ongi kehvasti, kuid seda ongi vaja, et katta tegelikult toimuvat pilti nii riigimaal, kui suurte firmade maadel.
Eks siis näis...

[Ain Aavik]

Päris huvitav on olnud jälgida umbes 10 ja enama aasta lõikes seda pilti
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
ja selle pildi muutumist ''lapitekiks'', kus on metsade pindala vähenenud lageraiete näol selle 10 mainitud aasta lõikes. Esialgu vaadates väikest pilti avaneval lehel, siis tundub see küllaltki roheline, kui aga suuremaks kerida, siis see pilt muutub kõnekaks.
Kahju on sellest, et paar arvutit on taastumatult selle aja jooksul üles öelnud ja nood mainitud aja kohta tehtud pildid print scereeni ja paint programmi abil toonasest metsast on jäädavalt kaduma läinud.
See hea võrdlusmaterjal on vaid enda mälus.

Selle kõige kõrvale on päris hea lugemismaterjal maalehes Leili Mihkelsonilt

http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5595
http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5599

Kahju ainult, et esimeses kirjutises on materjal, mis kasutada on aastast 2010. Tegelikud numbrid erinevad ilmselt sellises ulatuses, mida siin riigis rahva ette veel praegu ei lasta.
Sama toimub maa-ameti lingi lehel, kus andmed on kolme ja enama aasta tagused.
Selle ajaga on pilt siinse riigi metsades tunduvalt muutunud lagedamaks.

Kui lugeda Mati Polli kirjutist maalehe veergudel
http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuud ... d=65331548
Ja vaadata ning ka näha seda, mis toimub tegelikkuses siinse riigi veel alles jäänud metsades, siis muutub pilt selgemaks. Kuskilt peaks leidma ka andmed, kui palju on meil kaitsealuseid metsi ja siis selle kõige kõrvale võib panna andmed tegelikust metsaraide mahtudest ... siis näeme, kui palju on tegelikult tegemist ahnusest ajendatud üleraidega siin riigis.
Kui siis võtta järgmiseks teemaks jahindus ja ulukite elupaigad ... muutub pilt veelgi selgemaks.

Kogu seda tegevust ja igasugu seadusandluse loomingut iseloomustab harituse ning analüüsivõime puudumine .. jätkusuutlikust tulevikust nii metsanduses, kui ka jahinduse osas pole mõtetki enam juttu teha.

[aadu kadakas]

"Strateegilisemad otsused on riigimetsanduses tehtud ja jätkub evolutsiooniline areng."
Tsitaat Pollilt.
Ma olen siiani aru saanud, et inimesed ikka ise suunavad asju ühte või teise suunda

[rajaleidja]

http://www.postimees.ee/1075720/polluma ... e-eelnouga