Mida teha kui metsead künnavad maad

[jorr]

Jah,arvan sama mis Honkomeeski,et käisid ka vene ajal metssead kartulis,kuid siis olid majandid(kolhoos-sovhoos) ja mis neile luges see mõni ha tühjaks tehtud kartulipõldu,oligi sügisel vähem koristamist.Ja ega see kartulisort ka kõige parem söögikartul olnud.Erainimestel ikka endaarust kõige paremad söögikartulid maas ja siga tunneb sordivahe ära.
Arvan ka,et see elektrikarjus(olgu siis vool seal nii suur kui tahes),kestab niikaua,kui mõni sigutik või muu loom traadi katki teeb, siis jääb ka kogu põllulapp kaitseta.Muide,ka elektrikarjuse vool ei tohi liiga tugev olla,võib inimeselegi ohtlikuks osutada,olgugi,et tegemist eramaaga.See plekpurgi lugu ehk tõesti parem ja koliseb kauemgi,kui katkenud traadiga elektrikarjus,eriti kui sigutikud sealkandis tina saanud ja ettevaatlikumaks muutunud.Neile plekkpurkidele võiks igal õhtul lisaks ka mõni läbihigistatud riidetükk(sokid-jalarätid) olla,inimese lõhna siga kardab,kuid hommikuks on higilõhn kadunud.Kuid arvan,et aeg ikka teine juba kui vene ajal ja soiguda nüüd sigade teemal(palju neid ja vaja vähendada) ei aita midagi,jahimees nagunii on praegu juba täies rakmes,sokk ja siga.Tuleks lihtsalt arvestada muutunud olukorraga ja vastavalt tegutseda,aeg ei seisa paigal,ning vanade inimeste harjumused tahavad ka muutmist.

[Anti]

Sorri, ei jõudnud kohale. mis tähendab "... kui vead kahe kõrguse pealt ..."?

Vead kaks liini traati: ühe kõrgemalt,teise madalamalt!

[priitorm]

Jah,arvan sama mis Honkomeeski,et käisid ka vene ajal metssead kartulis,kuid siis olid majandid(kolhoos-sovhoos) ja mis neile luges see mõni ha tühjaks tehtud kartulipõldu,oligi sügisel vähem koristamist...

Olen lapsest saati liikunud looduses, näinud metsaheinamaid (looduslikke niite) ja kartulipõlde ka 25 aastat tagasi ning praegust olukorda. Kartulipõldude osas eriti pädev pole, kuid looduslike rohumaade (metsaheinamaade, jms.) osas hakkasid metssigade kahjustused vähemalt Läänemaal oluliselt suurenema ~ aastast 2000. Vormsil näiteks ~ 3-5 a varem. Kui varasemalt olid heinamaad niidetavad ja korras püsinud, siis nimetatust ajast alates on olukord järjest hullemaks läinud.

...Kuid arvan,et aeg ikka teine juba kui vene ajal ja soiguda nüüd sigade teemal(palju neid ja vaja vähendada) ei aita midagi,jahimees nagunii on praegu juba täies rakmes,sokk ja siga.Tuleks lihtsalt arvestada muutunud olukorraga ja vastavalt tegutseda,aeg ei seisa paigal,ning vanade inimeste harjumused tahavad ka muutmist.

Kui jahimees metssigade nuumamisele kuluva energia, aja ja raha kulutaks nende arvu vähendamisele ei oleks neid soigumiseks nimetatud probleeme.
Arvan, et hoopis sigade lisasöötmine, mis tegelikkuses mitmel pool kujunenud sigade vabas looduses kasvatamiseks, tuleks praegusel kujul keelata.

[Feen]

Ma ei hakka heietama sellest, et igas jahiseltsis on neid, kes saavad aru ka maaomaniku murest ning tahavad jahti pidada, kui neid, kellel maaomanikest ükskõik. Lisaks, sead ei tee seni khju kui oma põldu ei satu, sellest hetkest algab seajaht. Ma tean nt ühte jahiseltsi, kus on siga liiga palju aga kuidagi ei taheta aru saada, et probleemid on veel ees, ükski maaomanik pole kirjalikult kaevanud, aga ega see aeg enam kaugel pole.

Sigade eemal hoidmiseks on olemas veel harnehirmutised, aed ümber, hernehirmutis põldu ning 99% tõenäosusega leiab siga naabripõllu hoopis üles. Sama asi hanedega, kui hirmutis püsti, siis ei taha sinna maha tulla, läheb eemale kus tonti näha pole. Heinamaade ja aedade päästmine läheb selliselt muidugi natukene keeruliseks ning kui siga ikka väga palju on ja nad väga tahavad, tulevad ka läbi aia ja hirmutiste.

[jorr]

Muideks,oli vist saksas,kus juba nati aastaid tagasi keelati metssigade söötmine vabas looduses ametlikult ära.Ise näen sellel söötmisel praegu mõtet aint selles,et meelitada sead kindlal päeval kuhugi laskepuki juurte,kuid selleks ei pea sööta koormate kaupa metsa vedama,vaid aitab näiteks väga hästi värske kala või isegi kalajäätmete kasutamine.Hais levib kaugele ja meelitab nii metsanotsud kohale.Ja kui viia pihutäis või paar kalajäätmeid(sobivad ka heeringapead jms.) kindlal päeval ja kindlal kellaajal(mitte nii,et koorem maha ja siis passime pimedani,ehk näkkab),siis laskeelamus kindel.Kuid siingi on oma konkurent kähriku näol olemas,kuid kährik ka jahiloom ja nagu keegi mainis,neid(kährikuid) ikka palju,saabki vähemaks.Ja nagu eespool mehed juba kirjutasid,aastaringne sigade söötmine metsas tuleks lõpetada ja sügisel küttida ka emised ära,et vähendada metsseapesakondade arvukust.Kopral ju eriti ei teha seda emasloomade kaitset ja mõnelpool kõvasti vähemaks jäänud.

[Mart]

Hull asi nende sigadega. Oleme proovinud mitmeid Euroopas ja Kanadas toodetud peleteid, aga ei miskit. Siga arvas, et lükkab üldse need tokid ümber, kus repellendi tilguti küljes, haiseb vähem.
Küll oleme saanud aga hea tulemuse kitsede eemalhoidmisega metsakultuuridest. Kuna metsaomanike huvi on aga leige olnud, on ju sellele ka vaja kulutada, siis lõpetasime nende toomise.

[sooviku]

Näädsa ja jälle jahimees süüdi,et kits kuuse ää sööb.Ise ei raatsita selle vastu sentigi tilgutada.

[kakuke]

Näädsa ja jälle jahimees süüdi,et kits kuuse ää sööb.Ise ei raatsita selle vastu sentigi tilgutada.

Ei ole asi nii hull ühti. Kui oled sügiseti Trapperi klient, kes Cervacoli soetab siis näed, et kohakuti pead ise väga tragi olema, et õigel ajal jaole saada, kuna läheb teist hooajal nagu sooja saia. Asi pigem selles, et inimesed loevad raha ja tallavad sisse käidud radu. Samas nagu on jahimehi, kes teiste omandit ei austa, nii on ka maaomanike, kes oma metsast lugu ei pea.

[duv]

See söötmise lõpetamine ju ainult valaks õli tulle, siis kui see hoobilt lõpetada, siis ju langevad need nälginud sigade hordid kohe põldudele toitu otsima. Olge mureta lahendus sõraliste rohkusele on varsti tulemas, läbi euroseaduste ja täitsa ilma rahata, küsimus ainult selles, kas see jälle meile meeldib. Nimelt kasvab meie suurkiskjate(eriti hundid) arvukus, seose korraliku toidulauaga üsna jõudsalt ega peatu praeguste küttimismahtude juures. Esialgu ei paista see muidugi eriti silma, sest kiskjad erinevalt sigadest, kitsedest on äärmiselt varjatud eluviisiga nii, et arvukuse kasvu üksnes kaudselt saab järeldada. Nii on mõnel pool hundid juba ka sellistesse kohtadesse pesitsema jäänud, kus nad varemalt ainult talviti läbi liikusid. Küll olen täheldanud sõraliste arvu vähenemist seda nii metsas, kui ka maanteedel liikudes. Loomulikult on saartel oma eraldatuse tõttu ka teisem olukord, aga pole välistatud, et ka seal võib olukord suurkiskjate paljunemisel lõpuks muutuda. Oli ju siiani hunte kütitud aastaringselt, pea kõikide vahenditega ja täiesti pole neid suudetud ikkagi ära hävitada, kui nüüd neid kasvatama on asutud, siis see nõuab ka suuremat sõraliste arvukust ja nüüd ainult maaomanike hädakisa peale neid hävitama tõtates, loome ainult olukorra milles järjekordselt süüdi oleme.

[kakuke]

See söötmise lõpetamine ju ainult valaks õli tulle, siis kui see hoobilt lõpetada, siis ju langevad need nälginud sigade hordid kohe põldudele toitu otsima. ...

Imelik, ma teadsin siiani, et jahimeestel ikka ulukite arvukuse reguleerimise roll ka, mitte üksnes kohustus süüa metsa viia. Püss kapis ikka on või on seal selle asemel viljaämber?

[jorr]

Hundid jah,kuid kas meil varsti enam hunte ongi ja kuidas seda koerhunti jahtida,lasta hunditaolist koera ei tohi.Kitsearvukuse võtab ilves küll alla,juba praegu on kohti kus ilvest rohkem ja kits haruldane.

[duv]

See söötmise lõpetamine ju ainult valaks õli tulle, siis kui see hoobilt lõpetada, siis ju langevad need nälginud sigade hordid kohe põldudele toitu otsima. ...

Imelik, ma teadsin siiani, et jahimeestel ikka ulukite arvukuse reguleerimise roll ka, mitte üksnes kohustus süüa metsa viia. Püss kapis ikka on või on seal selle asemel viljaämber?

Tean küll. Tean ka seda, kus söötmise tõttu arvukus väga kõrge nii, et sead teatud kella ajal alati kohal on nagu koduloomad. Küll need püssid sel ka pauguvad, kuidas muidu need sead, siis oma toidu välja teenivad. Kui nüüd seal söötmine järsult lõpetada, kas arved, et sead siis näljaga heina sööma hakkavad või, et jahimehed nad enne põllumeeste hädakisa ära jõuavad küttida.

[aivar00]

Huvitav loogika-
tsiteerin: Tean küll. Tean ka seda, kus söötmise tõttu arvukus väga kõrge nii, et sead teatud kella ajal alati kohal on nagu koduloomad. Küll need püssid sel ka pauguvad, kuidas muidu need sead, siis oma toidu välja teenivad. Kui nüüd seal söötmine järsult lõpetada, kas arved, et sead siis näljaga heina sööma hakkavad või, et jahimehed nad enne põllumeeste hädakisa ära jõuavad küttida.

Võib-olla massiliselt sigu söötvad mehed arvavad just vastupidi- mida rohkem söödad seda vähem põldu lähevad

Ise olen tähele pannud peale majandite laialiminekut- need külad kus kasvas põllul "kultuurmalts" rinnuni olid sead ikka metsas alles( söödal käisid vast veidi paremini, kuid ikka tahtsid head ninaesist) ja need külad kus põldu edasi hariti olid kahjustused ikka ühesugused.
Minu arusaamise järgi sa võid seale ka "kuldmune" tonnide viisi sisse sööta- temal ikka tuhnimise ja tõngumise vajadus geenides. Vaata kasvõi kodusiga- söödad teise laudas jämedaks ja nii kui õue lahti lased kohe kärs mulda... Kasvõi peale rokaämbri tühjaks söömist.

[Üllar Tamm]

Muideks,oli vist saksas,kus juba nati aastaid tagasi keelati metssigade söötmine vabas looduses ametlikult ära.

Enne, kui meie sigade arvukus Saksa tasemele jõuab, jõutakse meil mitu korda sõjaseisukord välja kuulutada Kevadel lugesin Soome jahiajakirjast, et ainult Berliini linnas ca 7000 notsut ringi tatsas Aprilliks oli nende ridu juba ca 500 isendi võrra harvendatud aasta algusest arvates. Notsud pidid juba nii kavalad olema, et panevad kohe jooksuga linna peitu, kui linna ümber jaht pihta hakkab Just endise Ida-Saksa aladel tundub siga korralikult olema. Mõni meie maaomanik saaks vist kohe südamerabanduse, kui näeks sigade tegevuse jälgi seal
Meil on see ajalehe esikülje uudis, kui mõni loom kogemata kombel linna satub

[Zake]

selline küsimus,et kas praegu leiab juba sigudik midagi kartulipõllust omale hamba alla?