9,3x62

[jyri]

Seletage mulle, diletandile , mis tähtsus on kaliibril, kui kuuli energiat arvutatakse sama moodi( m x v2/2) kõikidele kaliibritele ja uluki peatab energia see osa, mis "ulukisse jääb". Ehk täismantel lendab kerest läbi ja jätab ainult augukese, eri konstruiga poolmantlid annavad suure osa oma hetkeenergiast ära ja seda nimetataksegi "peatusvõimeks" . Siit ka minu järeldus ( kogemuste puudumisel puht teoreetiline ), et pole vahet millest tulistad, vahe ongi vaid peatusjõu erinevusest nii kaliibris-kui konstruktsioonis . Kirjeldatakse Joulides.
Ise lasin koera eest põssat ( siledast rauast, ca. 25m pealt) mis pani punuma, veri taga. Läkski ära vaatamata sellele, et piirasime isegi 3 km tagant, ikka läks karjaga( seepärast vist koer enam peatada ei saanudki) kiirust vähendamata. Läksin siis tagasi laskmise kohta uurima( koera gepsul koht säilinud) ja avastasin, et vahetult enne tabamist läbis kuul ca. 8cm läbimõõduga puu, mille taga siga just oli. Ise aravan, et sellesse puuse kuuli energia jäigi, siga sai ainult "kriimustada" väikese energiaga. Kuskilt on meeles, et kiirusel 80 m/s on minimaalne surmamise energia. Olgu laenguks haavlid või kuul.
Siit järeldus-kaliibri vahe väljendub ainult ballistikas, ehk lennutraektooris. Kõik muu on konstruktsiooni omapärast sõltuv peatusvõime, % -s hetkeenergiast .

[andrus]

ehk siis....selgitus vähem haritutele?

[kakuke]

Kui siledast talvel makku või sooltesse sellise kuuli ajad, siis jääb ka lippama jupiks ajaks. Ja siis päästab vaid koera visadus. Paar sellist taksidega kätte saadud eelmine aasta.

[Välek]

Jüri, alguses palud seletada:

Seletage mulle, diletandile , mis tähtsus on kaliibril,.

Lõpus on juba asi selge:

Siit järeldus-kaliibri vahe väljendub ainult ballistikas, ehk lennutraektooris. Kõik muu on konstruktsiooni omapärast sõltuv peatusvõime, % -s hetkeenergiast .

Raske aru saada, kas tahad arvamust avaldada või arvamust kuulda. Ok, Jüri , teeme asja lihtsaks- on suur vahe, kas kedagi torgitakse taskunoa või suure pussnoaga. Vibujahis, on tähtis roll lõikurotsiku diameetris. Suur on haavakanali diameetri vahe, kas lased 223 või 45/70. Väga oluline on sisenemis ja eelkõige väljumisava läbimõõt, samuti haavakanali läbimõõtu. Rohkem verd ja kiirem mahajäämine, kuna vigastused on suuremad.

[jahe]

Ma tahaks puht huvipärast lihtsalt teada,miks ma pidin laskma põdra koera eest, keda lasti 338win-magist ja kes liikus peale lasku ca 1km.Lask tabas natuke alla ja natuke taha on ju ometi korralik jäme toru,mis peatab hirmsasti ja tekkitab suured haavakanalid,aga vat maha ei jää.Pealegi ei olnud mitte üks tilk verd ja mees väitis, et lasi kindlapeale mööda, tal nii jäme kaliiber oleks pidand kohe kukkuma jne.See on lihtsalt üks viimane näide väga paljudest.Harige mind

[aivar00]

Ei surma see jäme kaliiber ise ühtegi looma. Selge see, et 6,5 tahab täpsemat tabamust, et loom kohe siruli jääks. Loota aga jämeda kaliibri omamise korral, et loom per.e lasuga ka kohe kukub ikka liiast. 07.12 lasin 9,3 -ga 18 grammise Oryxiga ca 40 m pealt rabas võsa vahelt pullile abakohalt selgroo alla nii, et ca 3cm läbimõõduga pajuoks oli samuti pooleks lõigatud. Loom kukkus koheselt küll pikali aga ära ei surnud. Püsti ei saanud aga maas keerutas ennast tagajalgadega kui karussell. Tuli sooritada armupauk. Kui oleks oma 6,5 ja 10,1 gr kuuliga kustiga olnud, siis oleks jätnud laskmata - võsa viib selle kerge kuuli kergemini kõrvale. Lahkamisel ilmnes, et terve selgroo ümbrus tabamiskohast oli üks suur verevalum - see kuuli energia pidi tolle verevalumi tekitama - muidu ju elupuhust vigastust (selgroo kont iseenesest terve) ei olnud...
See Jüri mainitud valem on õige küll, kuid näiteks 308 nii rasket kuuli nagu 9,3 ei saagi laadida (juba vajalik rohu kogus ei mahuks hülsi).
Selline "kogemus" on mul antud kaliibriga juba 2 korda. 2 aastat tagasi rabas purunes 150 -lt meetrilt lastes ca 8cm läbimõõduga mänd ja põder kukkus peale tabamust umbes 40 m jooksmise järel. Siis tabas kuul looma aba taha. Lihtsalt püssi vedamise ajal ei märka neid takistusi kui vead ja päästad automaatselt.
Sellepärast ma endale 9,3x62 ka ostsin. 6,5 aga hea kitse ja rebase jahiks.

[Välek]

Jahe, mis Sa arvad, mis oleks juhtunud, kui oleks 6,5 või 30 kaliibrit kasutanud... 338 iseenesest veel "noor kahur", aga põdra tänu sellele kätte saitegi.

[jyri]

. Kui oleks oma 6,5 ja 10,1 gr kuuliga kustiga olnud, siis oleks jätnud laskmata - võsa viib selle kerge kuuli kergemini kõrvale.

Mis vahet on MEGA 6,5 10,1g ja MEGA 7,62 9,7g-l?Energiat 6,5 isegi rohkem sama algkiiruse juures. Aga 7,62 kiirused on madalamad,kui 6,5. Oma kombost olen lasknud läbi võsa nii MEGA 12g, kui ka "pehmema" 9,7g-ga. Vahet pole, kui pauk enamvähem õigesse kohta, loom kukub. Ja võsa ei vii seda kuuli minema ja just seepärast kasutangi neid oma 10 viimast aastat vähemalt.Odav ja kindel.

[Pauli]

Kui kuul ikka oma teekonnal ühtegi suuremat veresoont või vähe tihedamat kude, millesse energia ära anda, ei kohta, siis pole 308 ja 338 tõesti suuremat vahet. Pole see kaliibri (ehk kuuli läbimõõdu) vahe ju väga suur. 338 lendab peale põdra läbimist lihtsalt kaugemale. Ehk siis jäme kaliiber ei tee imesid. Mis siiski ei tähenda, et jämedad torud lausa mõtetud oleksid.

[Välek]

Vahet pole, kui pauk enamvähem õigesse kohta, loom kukub. .

Nüüd Jüri räägime sellest, mis siis saab, kui pauk enamvähem õigesse kohta ei lähe Sinu 6,5 millimeetrisest. Seal need vahed nüüd sisse tulevad. Jämedaga ajad kilomeetri või mitu . Aeg ajalt leiad kehval juhul verd ka, paremal juhul on korralik veri taga.Tõenäosus, et ta lõpuks kätte saad, on märgatavalt suurem. Peenega tead isegi kuidas lood on, tean mina ka.

[kalur]

Minu jaoks on loll jutt see ,et teatud mehed kes omavad jämedamaid torusid ilguvad peenemate torude omanike üle. Sellisel juhul võiks granaadiheitjaga jahil käija.Kindlalt jääb maha.

[jyri]

Vahet pole, kui pauk enamvähem õigesse kohta, loom kukub. .

Nüüd Jüri räägime sellest, mis siis saab, kui pauk enamvähem õigesse kohta ei lähe Sinu 6,5 millimeetrisest. Seal need vahed nüüd sisse tulevad. Jämedaga ajad kilomeetri või mitu . Aeg ajalt leiad kehval juhul verd ka, paremal juhul on korralik veri taga.Tõenäosus, et ta lõpuks kätte saad, on märgatavalt suurem. Peenega tead isegi kuidas lood on, tean mina ka.

Ma just Aivarile tõin näiteks, et peenike 6,5 omab suuremat energiat kui mõni .308 sama kuuliga. Ja sinu jutul on 2 ( kaks) erinevat külge. Kui kuul läbistab kere ja ei avane( või vähe avaneb), ja kui kuul avaneb hästi. Esimesel juhul pole mingit vahet, kas auk 9,3 või 6,5 . Kui elulised organid pole riivatud loom võib väga kaugele minna. Teisel juhul oleneb peatusvõime ainult sellest, kui "laiaks" kuul avaneb ja palju omast energiast sisse jätab. Sõltumata kaliibrist. Ja siin juba võib "paremat" tulemust oodata just väiksemalt kaliibrilt, sest lisaks vigastustele tuleb ka shokk, mida kiiretel Mag.lastust kuulidel ei esine, sest paneb nõelana läbi täielikult avanemata.
Aga eks kellele tütar aga kellele ema

P.S.Mäletan esimese EV relvaseaduse ettevalmistamist, millest ka siin vist mainisin- oli erinevaid variante minimaalse/maksimaalse kaliibri kehtestamiseks. Üks oli kuuli energia järgi, vist 100m peal ei tohtinud olla alla 2kJ. Sõltumata kaliibrist.Miskis riigis see nii on. Nii et "tapab" ikka energia, mitte läbimõõt või ballistika.

[andrus]

võimalik,et ma ei rubiita Jyri juttu lahti aga...
6.5x55 10.1 oryx 100m 698ms ja 2463J
308 11.7 oryx 100m 715ms ja 2989J
9.3x62 18.5 oryx 100m 638ms ja 3764J

milline neist nüüd kiirem on ja suuremat-väiksemat energaiat omab?

[rajaleidja]

Ja siin juba võib "paremat" tulemust oodata just väiksemalt kaliibrilt, sest lisaks vigastustele tuleb ka shokk, mida kiiretel Mag.lastust kuulidel ei esine, sest paneb nõelana läbi täielikult avanemata.

Omades ühe relvana ka mag`i, julgen sellele vastu vaielda

[jyri]

võimalik,et ma ei rubiita Jyri juttu lahti aga...
6.5x55 10.1 oryx 100m 698ms ja 2463J
308 11.7 oryx 100m 715ms ja 2989J
9.3x62 18.5 oryx 100m 638ms ja 3764J

milline neist nüüd kiirem on ja suuremat-väiksemat energaiat omab?

Sa võrdle ikka 10g +-kuule omavahel. Sellest oli juttu Aivariga. Minu 6,5mm laeng on 10,1g ja 820-840 m/s suudmes. 9,3 ja 18g on loomulikult suurem energia, aga laskmisesse tuleb see traektoor, ehk ballistika, sisse. Ja palju ta sellest 4kJ peatamiseks jätab, kui juhuslikult ei avane ehk "kui tabab mitte sinna, kuhu vaja"? Ainult dõrka keres. Siit see "kuldne keskmine" ehk ema ja tütar.