Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[aadu kadakas]

Uue js eelnõu osas mõned mõtted, mille sõnastus küll alles toores. Kirjutan vaid muutused ja lisamised.

§ 21. Jahiulukite ohjamiskava
(1) Jahiulukite kaitse ja kasutamise korraldamiseks koostatakse jahiulukite ohjamiskavad, mis vähemalt iga 5 aasta pärast täpsustatakse vastavalt ulukite arvukuse ja elupaikade muutustele.
(2) Ojamiskava peab sisaldama:
...
7) Vastava uluki maksimaalse lubatud arvukuse väljatoomist.
Lisaks tuleb eraldi välja tuua ka ohjamisala määratlus. Näitena 1-3 maakonda, arvestades suuri soo- ja metsamassiive, ulukite rändeid ning looduskaitsealasid. Kitse puhul aga nii suurt ala ei ole võimalik ära ohjata - ehk siis siin sobiks jahipiirkond hästi.

§ 19. Maaomandi kasutamine jahipidamiseks.
(1) Kinnisasjal või selle osal tohib jahti pidada, kui kinnisasja omanik ja jahipiirkonna kasutaja on sõlminud kirjaliku kokkuleppe/lepingu. Jahipidamine pole lubatud, kui kinnisasja omanik on jahipidamise kirjalikult keelanud.
Praktikas võiks olla nii: kui jahipiirkonna kasutaja on saatnud kinnisasja omanikule tähitud kirjaga ettepaneku jahindusliku kasutamise lepingu sõlmimiseks, kuid omanik pole reageerinud ütleme 1 kuu jooksul, siis tohib kinnistul jahti pidada seni, kuni omanik soovib lepingut sõlmida või keelab jahipidamise.
Samas oleks näiteks jahipiirkonna kasutaja kohustatud plaanitavast jahist eelnevalt maaomanikule teada andma juhul, kui kinnistu on looduses piiratud või tähistatud.

[Ain Aavik]

Nii palju siis meile antud ''võimalusest'' kaasa rääkida. Kaasa rääkijad on siin
http://www.envir.ee/1075875
ei enamat.
Panen siia üles nii Worldis kui WinRar-ina ja PDF-ina, kui ka linkidena.
Üldiselt kasutatakse http://download.openoffice.org/other.html töökeskkonda linkide puhul. Juurdepandud manused avanevad Mikrosoft offic-i töökeskkonnas ja PDF-ina.

http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=290322
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1

[kakuke]

See on küll äge, et hallhüljes sinna sisse tahetakse kirjutada suurulukina.

[Ats]

Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus.

see on küll normaalne, et lubatakse summutit jahis kasutada aga esimese hooga ei leidnud renditasu suurust.

[Eik]

Summuti tuleb, 22LR'iga võib kähtikuid kõksida, jahijuhataja valitakse jahiliste seast (ei pea enam olema atesteeritud), käsirelvaga väib ainult väikeulukeid surmata. Vibu ka hetkel sees ei ole.
Mis sellel lambil viga on, et seda sisse ei julgeta panna ??
Äkki näed liiga hästi mida lased.

[raindrenkhan]

Koeraga metsas võid ka liikuda väljaspool ajujahi aega. Miskipärast ainult septembri kuus ja seda ka omaniku loal

[-Imre-]

Koeraga metsas võid ka liikuda väljaspool ajujahi aega. Miskipärast ainult septembri kuus ja seda ka omaniku loal

Eks see vist selleks, et saaks koera vormi enne jahi algust

[Olgerd]

Summuti tuleb, 22LR'iga võib kähtikuid kõksida, jahijuhataja valitakse jahiliste seast (ei pea enam olema atesteeritud), käsirelvaga väib ainult väikeulukeid surmata. Vibu ka hetkel sees ei ole.
Mis sellel lambil viga on, et seda sisse ei julgeta panna ??
Äkki näed liiga hästi mida lased.

See võibolla sellepärast, et loomal oleks ka mingi võimalus ennast varjata teatud ajal.(pimedus) Kunagi käis läbi, et kahjustuskohtades on uue seadusega lubatud kasutada kunstliku valgusallikat. Kahjustuskohtadeks on siis vist põllud mitte seasööt, samas kui pole seadusega lahti seletatud kahjustuskoha mõistet, siis pole väga vahet.

[baddmann]

Koeraga metsas võid ka liikuda väljaspool ajujahi aega. Miskipärast ainult septembri kuus ja seda ka omaniku loal

Eks see vist selleks, et saaks koera vormi enne jahi algust

Enne jahi algust ja (suuremas osas) peale looma-ja linnupoegade piisavalt suureks saamist, et koer neid enam nii lihtsalt kätte ei saaks.

BM

[under]

Täitsa segased oma juttuga ikka, et kui ma müün mudelennukeid ja mu laohoone pöleb maha, kas siis peavad mulle selle hüvitama need, kes koguvad mudelennukeid (kellegi hobi)?
Ma sain vähemalt aru nii, et maaomanik kasvatab metsa, ise midagi ei tee selleks, et uluki kahjustusi ära hoida ja siis jahimees peaks selle kinnimaksma või riik? Metsloomad oleks siis nagu jahimeeste poolt lahti lastud metsa? nii öelda maaomanike jutust võib aru saada, et loomad tuleb ära hävitada, siis metsanduses olex riskid miinimuni viidud ja raha tulex... kulutused olex minimaalsed... haige...
Jahimees korjaku oma loomad kokku metsast ja söötku neid laudas mitte minu maapeal... sick mõtteviis...
Ok see oli see mis ma lugesin välja JAHINDUSNÕUKOGU ISTUNGI 28.04.2010
Protokollist nr 1

[sammal.habe]

eelnõu tuleks lugeda ka selles võtmes, et millised olulised asjad saavad paika pandud seaduses, millised aga määratakse ministri määrusega. see viimane on mu meeelst ju palju läbipaistmatuma tekkemehhanismiga kui seadus...

[Pauli]

Hm, jälle uus eelnõu üllitatud. Kommenteeriks mõnda punkti:
§ 27. Jahiluba (4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta väikeulukiküttimise loa oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Loale kantavad jahiulukid ja loa kehtivusaja jahiaasta piires määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku volitatud isikule antud jahiloale, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva.
- Normaalne. Ära on muudetud see varasem jaburus, kus jahipiirkonna kasutajal polnud nende va volitatud isikute suhtes mingit sõnaõigust. 10 päeva on siiski paljuvõitu ja ka lubatud ulukid võiks siiski jahipiirkonna kasutaja otsustada jääda. Muidu on nii, et kirjutame välja hanelubasid koprakahjustuse likvideerimiseks.
§ 30. Jahisaadus (3) Lõikes 2 nimetatud suuruluk või selle osad kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal.
- See lollus on ikka sisse jäänud. Kas keegi kujutab päriselt ette, et ma hakkan surnud põdrale Tartu-Valga maantee perve sisse hauda kaevama?
§ 31. Jahisaaduse käitlemine (2) Jahiuluki liha ja toornahkade müük nende veterinaarkontrollita on keelatud.
- Kas seda peab mõistma nii, et esmaülevaatuse paberid kaotavad kehtivuse? Või on tegu lihtsalt ebamäärase sõnastusega (ja esmaülevaatus loetakse ka vet.kontrolliks)?
§ 35. Jahipiirkonna kasutusõigus (7) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal. JA § 41. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui: 2) jahipiirkonna pindala 2/3 ulatuses on maaomanikud esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks
- Endiselt ei meeldi mulle see pindalapõhisus. Õiglast lahendust pole siin võimalik ilmselt saavutada - keegi jääb vaidlustes ikka kaotajaks, aga mina eelistaksin siiski popse mõisnikele. Ehk siis inimesi pindalale.
§ 42. Jahiulukite tekitatud kahjustuste hüvitamine (4) Kokkuleppe puudumisel on jahipiirkonna kasutaja kohustatud maaomaniku nõudmisel hüvitama jahiulukite tekitatud kahjustused, mis ületavad maaomaniku omavastutusmäära, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kahjustatud ala hektari kohta. (5) Maaomaniku omavastutusmäär on 100 eurot kahjustatud ala hektari kohta.
- Summad summadeks, aga normaalne on põhimõte, et ka jahimeeste kuludel on mingi teoreetiline piir ees, pealegi samas suurusjärgus maaomaniku omavastutusega - ühes supis me ju oleme, siis on normaalne, et ka helpida tuleb seda võrdselt.
§ 42. Jahiulukite tekitatud kahjustuste hüvitamine (6) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama jahiulukite tekitatud kahju, kui maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal. (7) Jahiulukite tekitatud kahju hüvitab riik käesoleva paragrahviga kehtestatud korras, kui: 2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on peatanud jahipidamise kahju tekitanud jahiulukile.
- See on minuarust elementaarne.

[honkomees]

Selle hüvitamise juures on põhiprobleemiks kõrvalkinnistute omanikud, kui naaber ei lase armsaid koprakesi ja nende pesakuhilaid koos tammidega puutuda, siis peaks ta ka naabrite üleujutatud metsade kahjustused hüvitama, mitte jahipiirkonna kasutaja. Sama ka põtrade ja sigade kohta, jahita piirkonda jäävad elama väga väiksele alale ja teevad sealt rüüsteretki ...

[kakuke]

§ 27. Jahiluba (4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta väikeulukiküttimise loa oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Loale kantavad jahiulukid ja loa kehtivusaja jahiaasta piires määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku volitatud isikule antud jahiloale, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva.
- Normaalne. Ära on muudetud see varasem jaburus, kus jahipiirkonna kasutajal polnud nende va volitatud isikute suhtes mingit sõnaõigust. 10 päeva on siiski paljuvõitu ja ka lubatud ulukid võiks siiski jahipiirkonna kasutaja otsustada jääda. Muidu on nii, et kirjutame välja hanelubasid koprakahjustuse likvideerimiseks.

Kas jahipiirkonna kasutajal on kade meel, kui keegid teised kama 2 milliseid väiukeulukeid kütib?
Ja pole öeldud kuskil, et seda jahiluba ei või küsida 365/10=ca 36 x aastas.
Aga trahv selle andmata jätmisel on üpriski kopsakas.

[Ats]

omaette üllitis on muidugi Jahiseaduse eelnõu seletuskirjas punkt "5.4 Majanduslik mõju Üsna hea ülevaate jahinduse majanduslikust potentsaiaalist annab Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavates jahipiirkondades korraldatavate oksjonite tulemused. Oksjoni korras renditud riigimetsamaa lahustükkide (ca 2000 ha) keskmiseks hektari hinnaks 20 krooni. Sealjuures ühe põdra, metssea ja metskitse küttimise hinnaks kujunes keskmiselt vastavalt 6863 kr, 3431 kr ja 1715 kr. Kui esitatud numbrid üldistada kogu Eestile, siis Eesti jahimehed oleks maksimaalselt valmis nimetatud ulukite kõttimise eest kokku maksma 77 mln krooni. Kui aga lähtuda ühe uluki hinnast ja kõrvutada seda näiteks 2010. aasta küttimismahuga, on tulemuseks veelgi suurem summa ehk 123 mln krooni. Sealjuures ei ole veel arvestatud punahirve, suurkiskjate ja teiste ulukite (väikeulukite) jahinduslikku potentsiaali."
seega .....