aga pole ju eriti normaalne et selline massiline murdmine on lahti läinud.hunt
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
PINE MARTEN 
ugedes Su viimast postitust tundub ,et kõik on antud teema valdamises lausa jobud SINU kõrval .Küsiks siinkohal palju oled hundi,hundi jahi ,nende arvukuse ja üldse hundisse puutuvaga kokku puutunud .Ma mõtlen siin vahetut kokkupuudet hundiga eesti oludes ,mitte kuskil kirjanduses loetut.Kui omad eelneva loetelu kohta (praegune tegelik arvukus ,põhjendatud optimaalne arvukus,kui omad kogemust nende nn probleemsete huntide küttimise kogemust),siis jaga oma kogemusi teistelegi 
Vastasel juhul ära suud liiga täis võta 
Pole ma veel kuulnud ,et ajakirjanikud käiksid metsas hunte vägitegudel keelitamas,kirjutattakse ikka sellest mis ebatavalist juba toime pandud,pigem on imelik see ,kui mõni mees kohe kindlalt teab ,et asi külarahva väljamõeldise ja tegu kindlasti hulkuvate koertega jne. jne. Te suured hundi fännajad võiksite rahad kokku panna ja oma karjale tara ümber ehitada ,koht võiks olla n Endla LK all olev hundi paradiis,kuhu inimjalg sääduse järgi nagu astuda ei tohiks.Hoitke ja paljundage seal oma karja ,lisa toitke neid oma lemmikloomadega v talumehe käest ostetud kodu loomadega v mis iganes.Aga ärge tulge tahtma ,et teised inimesd oma koera peaksid hoidma huntide pärast kuskil aedikus ,rääkimata jahipidamisest koeraga. Kivi kotti!
ugedes Su viimast postitust tundub ,et kõik on antud teema valdamises lausa jobud SINU kõrval .Küsiks siinkohal palju oled hundi,hundi jahi ,nende arvukuse ja üldse hundisse puutuvaga kokku puutunud .Ma mõtlen siin vahetut kokkupuudet hundiga eesti oludes ,mitte kuskil kirjanduses loetut.Kui omad eelneva loetelu kohta (praegune tegelik arvukus ,põhjendatud optimaalne arvukus,kui omad kogemust nende nn probleemsete huntide küttimise kogemust),siis jaga oma kogemusi teistelegi Vastasel juhul ära suud liiga täis võta Pole ma veel kuulnud ,et ajakirjanikud käiksid metsas hunte vägitegudel keelitamas,kirjutattakse ikka sellest mis ebatavalist juba toime pandud,pigem on imelik see ,kui mõni mees kohe kindlalt teab ,et asi külarahva väljamõeldise ja tegu kindlasti hulkuvate koertega jne. jne. Te suured hundi fännajad võiksite rahad kokku panna ja oma karjale tara ümber ehitada ,koht võiks olla n Endla LK all olev hundi paradiis,kuhu inimjalg sääduse järgi nagu astuda ei tohiks.Hoitke ja paljundage seal oma karja ,lisa toitke neid oma lemmikloomadega v talumehe käest ostetud kodu loomadega v mis iganes.Aga ärge tulge tahtma ,et teised inimesd oma koera peaksid hoidma huntide pärast kuskil aedikus ,rääkimata jahipidamisest koeraga. Kivi kotti!
-
pine marten
- Postitusi: 48
- Liitunud: T Aug 03, 2004 11:04 am
Mida tahtsin öelda on see, et asjad pole alati must-valged ning ajakirjandusele omane asjade ülepaisutamine on natuke liiale läinud. Otsitakse sensatsiooni ja selle käigus puhutakse asjad liialt suureks. Mida sellega saavutatakse on vaid see, et jahimeestest jääb mulje, kui saamatututest ullikestest, kes ei suuda hundi arvukust reguleerida ning hundist maalitakse pilt kui äärmiselt verejanulisest ja kohutavast kiskjast.
Mina isiklikult kipun hundi arvukuse kohe pealt uskuma pigem Peep Männilit kui leheneegreid, kelle jutu järgi metsas enam muid loomi peale hundi ei kohta.
Ei arva, et olen kõiketeadja, samas olen siiski püüdnud jälgida ühe karja tegemisi minu kodukandis mõned aastad tagasi, kuigi jah, paraku pean tunnistama, et suurem osa minu teadmistest on pärit kellegi teise sulest. Ei ole osalenud ka üheski suures lipujahis. Kümme aastat tagasi (viimase kindla hundiarvukuse kõrgajal) olid minu kõrvatagused veel märjad (ehk on praegugi niisked, sest inimene õpib ju kogu elu). Samas, see on siiski foorum, kus viljakas diskussioon peaks olema teretulnud.
Üht asja küsin veel, enne kui mind hundipoputajana pommitama hakatakse- kas metskitsede ja põtrade arvukus on tõesti vähenema hakanud ?? Jahiseltsid saavad võrreldes u kaheksa aasta taguse mõõnaga võrreldes kordi rohkem põdralubasid, sama on ka metskitsega. Äkki peaks mõnel pool jälgima hoopiski seda, kuidas kevadisel põlluvaheteel jeebud jm vuravad ning kuidas eemalt koplist tumedad vindimatsud kostuvad.
Mina isiklikult kipun hundi arvukuse kohe pealt uskuma pigem Peep Männilit kui leheneegreid, kelle jutu järgi metsas enam muid loomi peale hundi ei kohta.
Ei arva, et olen kõiketeadja, samas olen siiski püüdnud jälgida ühe karja tegemisi minu kodukandis mõned aastad tagasi, kuigi jah, paraku pean tunnistama, et suurem osa minu teadmistest on pärit kellegi teise sulest. Ei ole osalenud ka üheski suures lipujahis. Kümme aastat tagasi (viimase kindla hundiarvukuse kõrgajal) olid minu kõrvatagused veel märjad (ehk on praegugi niisked, sest inimene õpib ju kogu elu). Samas, see on siiski foorum, kus viljakas diskussioon peaks olema teretulnud.
Üht asja küsin veel, enne kui mind hundipoputajana pommitama hakatakse- kas metskitsede ja põtrade arvukus on tõesti vähenema hakanud ?? Jahiseltsid saavad võrreldes u kaheksa aasta taguse mõõnaga võrreldes kordi rohkem põdralubasid, sama on ka metskitsega. Äkki peaks mõnel pool jälgima hoopiski seda, kuidas kevadisel põlluvaheteel jeebud jm vuravad ning kuidas eemalt koplist tumedad vindimatsud kostuvad.
Säästev mõtlemine on üle kõige!
-
pine marten
- Postitusi: 48
- Liitunud: T Aug 03, 2004 11:04 am
Jäin praegu mõtlema, miks kaheksakümnendatel ei suudetud hunti Eestis ära hävitada, hoolimata intensiivsest jahist ja hundijahibrigaadidest. Meestele maksti ju keskmist palka, kütus ja transport maksti kinni. Jaht käis talv läbi. Siis tulid üleminekuajad ja 1995 oli hundiuputus. Kas siis metsa on nii palju maha võetud vahepeal, et hundil enam peidupaika pole? Või mis on muutunud? Kas Venemaal on hunte kõvasti vähemaks jäänud ja pole enam migratsiooni? Kui olin noor jahimees, räägiti mulle jahindusklubis, et hunte Eestist hävitada vaevalt, et õnnestub. Ja siis ei õnnestunudki, hoolimata intensiivsest jahist. Mis on nüüd teisiti, et hunt on ohustatud liik? Tõesti, peale elupaikade hävitamise ei oska muud välja mõelda. Keegi spetsialist võiks seda ehk seletada.
Rääkisin seda metsade mahavõtmise probleemi ka pärast loengut suurkiskjatest spetsidega. Nad arvasid, et võsas, kraavikallastel ja raiestikel on loomadel parem toidubaas ja loomi on seda rohkem ja metsis on vahest ainuke liik, kes vajab vanasid metsi. Nii et probleeme pole ja muudkui võtame metsi edasi maha. Meie jahiseltskond on siiski teist meelt. On näha olnud, kuidas loomade arvukus väheneb. Karul pole enam nii palju kohti kuhu talveunne jääda, sigadel pole kuusikualuseid, põtradel pole end jooksuajal kusagile rahulikku kohta peita, tedremängude kõrval kaasikud (söögibaas-urvad) maha võetud. Pidime isegi enamiku seltskonnaga jahimaid vahetama, kuna territoorium varastati lihtsalt metsast liiga tühjaks ja polnud enam, mida jahtida. Loomadele peavad ikka eelkõige elupaik ja varje-, sigimis- söögivõimalused jääma. Nende arvukus on võrdeline elupaikade rohkusega. Millegipärast mul süveneb arvamus, et ka hunt vajab ikka eelkõige metsi. Vähem metsa - vähem hunti. Eks küladevahelisest metsatukast on hundikarja veidi kergem piirata kui ürgmetsast, kus tuleb suuskadel luuret teha. Ja Euroopa keskosas saadi hundiga hakkama siiski eelkõige maastiku muutumise tõttu- kus ta seal avamaastikul elab? Selle asemel, et jahikeeluaegadega hunte kaitsta, oleks ehk õigem metsalõikamist piirata- aga seal ju suur raha taga. Ja jahimehed head patuoinad, keda alati süüdlaseks teha, kui loomi vähe. Võeti maha metsisemäng- asurkond kaob viimseni, kuigi ühtegi pole tapetud. Laseb salakütt metsise- õudne skandaal- näed, tema pärast enam loomi polegi.
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Vot vot Teder. 5 punkti sulle. Vaikselt siin ise ootasin lootsin, et keegi ka seda metsa teemat puudutaks aga vaikus. Tundub nagu tabu teema olevat, metsa hoidmine ja säästlik kasutamine. Foorum toimib juba pikka aega ja polegi nagu näind teemat mis suhtumist metsasse puudutaks. Tundub nagu ei puutuks mets üldsegi jahindusse. 
Teate ju ise, mis olukord enamikus eesti metsades praegu on-vesi vööni. Ja siis vaatad neid vennikesi, kes sial mudas müttavad, et viimase kui toika kätte saaks. Ma ei mõtle töömeest, kes tihti ka olude sunnil seal peab olema. Ma mõtle seda meest kuhu see papp läheb.
Üks omiku mõtsin kitsejahti minna a sattusin hoopis värske langi peale, kust viimanegi kuusejupp oli minema veetud ja rööbas põlvini. Jäigi jaht pooleli, istusin värskelt vaiguse kännu peale, meenutasin seda ilusat metsa ja hingasin viimast vaiguhõngu mis kunagise metsa kohal veel hõljus. Vat meel läks kohe kurvaks ja polnd enam mingit tahtmist jahti pidada. Kahju kui mõtled, et oma silmad siin enam metsa ei näe ja sai istutud ja seda viimast võimalust kasutatud. Minu silmis mehed kes sellisel ajal raiet teevad ja mehed kes meie metsaseadusi koostavad on ühel pulgal hulkuva koera omanikuga.
Teate ju ise, mis olukord enamikus eesti metsades praegu on-vesi vööni. Ja siis vaatad neid vennikesi, kes sial mudas müttavad, et viimase kui toika kätte saaks. Ma ei mõtle töömeest, kes tihti ka olude sunnil seal peab olema. Ma mõtle seda meest kuhu see papp läheb.
Üks omiku mõtsin kitsejahti minna a sattusin hoopis värske langi peale, kust viimanegi kuusejupp oli minema veetud ja rööbas põlvini. Jäigi jaht pooleli, istusin värskelt vaiguse kännu peale, meenutasin seda ilusat metsa ja hingasin viimast vaiguhõngu mis kunagise metsa kohal veel hõljus. Vat meel läks kohe kurvaks ja polnd enam mingit tahtmist jahti pidada. Kahju kui mõtled, et oma silmad siin enam metsa ei näe ja sai istutud ja seda viimast võimalust kasutatud. Minu silmis mehed kes sellisel ajal raiet teevad ja mehed kes meie metsaseadusi koostavad on ühel pulgal hulkuva koera omanikuga.
hunt paistab hea teema olevat ikka on midagi lisada,paar nädalat tagasi nägin hunti lausa päeval,sõitsin autoga sigade sööda peale vaatan hunt põllu peal, eriluba oli küll olemas aga kahjuks oli püss kotis,niikaua hunt muidugi ei oodanud,maad oli ka pisut paljuvõitu umbes 200m,aga paugu oleks ära teinud,üks asi veel minu arvates karu ja hundi arvukus omavahel ei klapi,ümarguselt loetakse meil 500karu ja ainult 100hunti,kas karu on meil 5korda rohkem kui hunti...........vaevalt,ehki pole pea spetsialist sel alal usun siiski et karude arvukuse võiks kahega jagada ja hundi arvukuse võiks kahega korrutada või mis teie arvate.
243win
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Karu arvata kindlasti üle pakutud ja teadagi miks-ei loe ,ei pea ka jahti! Hundi tegeliku arvukust vist oska ka keegi täpselt öelda.Mind paneb imestama see ,kuidas pakutakse see optimaalne arvukus (eestis vist pidavat olema selleks 150v 200)Kas asi käib tõesti nii ,et ametnik imeb pliiatsit ,kuulutab -vot nii palju on õige ja mida kõrgem ametnik seda rohkem on takkakiitjaid.'''Et vot kui see mees juba nii ütles ,siis ikka nii ka kindlasti on.Olgu minuarust nende numbritega kuidas on,olgu see siis 50 v150,aga kui loomad juba metsast külasse pressivad on asi liiast.Minu meelest on asi optimaalne siis ,kui loom on metsas olemas ja ka seal oma toimetamisi toimetab,mitte ei pressi inimeste hulka. Kivi kotti!
loen ja püüan lugeda allteksti. kas hunt on metsaloom või jahimehe vaenlane? kas keegi teeks teene ja loetleks üles jahimehe vaenlased? kas hunt on salakütt? kas kahejalgne salakütt on väiksem salakütt?
kas metsaloomad asuvad jahimehe toidusahvris või on jahimees ka üks "metsaloom"?
ise ma kuhugi sektsiooni ei kuulu. niipalju kui teisi jahimehi tunnen, siis 100% on vähesel määral salakütid. sõltumata sotsiaalsest seisundist. ka jahialal töötajad, inspektorid.
kui mõni hunt/kari asulasse tungib, siis miks ei kasutata sama terminit ja sõjakisa rebase puhul näiteks.
ise tunnen südames, et kui uluk on jahimehe vaenlane, siis on jahimehega asjad sandisti. võiks loa ära anda.
kas metsaloomad asuvad jahimehe toidusahvris või on jahimees ka üks "metsaloom"?
ise ma kuhugi sektsiooni ei kuulu. niipalju kui teisi jahimehi tunnen, siis 100% on vähesel määral salakütid. sõltumata sotsiaalsest seisundist. ka jahialal töötajad, inspektorid.
kui mõni hunt/kari asulasse tungib, siis miks ei kasutata sama terminit ja sõjakisa rebase puhul näiteks.
ise tunnen südames, et kui uluk on jahimehe vaenlane, siis on jahimehega asjad sandisti. võiks loa ära anda.
-
Külaline
......Olgu minuarust nende numbritega kuidas on,olgu see siis 50 v150,aga kui loomad juba metsast külasse pressivad on asi liiast.Minu meelest on asi optimaalne siis ,kui loom on metsas olemas ja ka seal oma toimetamisi toimetab,mitte ei pressi inimeste hulka. Kivi kotti!...............
Hundi puhul ei peegelda kahjuks inimesele tekitatud kahjustuste ulatus alati nende arvukust. Hunt, kes on mind ehk sadu kordi näinud ja mina teda ainsatki korda, elab Luigemetsa-Selgise ja Välgi metsamassiivis, ja kujutad ette täiesti ihuüksi. Olen päevi ta jälgi ajanud ja pimedas tema ulgumist kuulanud (seda teeb ta erakordselt harva). Siiski murdis ta hiljuti Selgisel vanamehe krantsi, keda vana millegi pärast Postimehes laikaks nimetab, aga see selleks. Oli igvesti tige peni, aga see ka pole hetkel teema. Milleni ma jõuda tahan on see, et ei saa ju väita nagu oleks seal hundiuputus, pigem vastupidi. See heidik ei suuda põtru-kitsi murda, võib-olla siis seetõttu noolib koduloomi. Ja samas on põdrad Luigemetsa kuusenoorendikes ikka koledat tööd teinud, ei tahaks seal metsaomaniku nahas olla.
Siit teemat arendades, siis igaühel tundub, et on omad isiklikud huvid metsa näol olemas- keda huvitab tore metseapraad ja jahielamus, kes vaatab kuidas tihumeetrid tulevad, kes tahab marju-seeni ja niisama matkata ning saada elamust karujälje leidmisest. Seega ei tohi vastastikku pähe istuda ja peab arvestama igamehe õigusega, mõistke siis seda kuidas tahate.
See jutt läks teemast kaugele, aga ma tahtsin tegelikult öelda, et niikaua kui Eestis on kasvõi 1 hunt ei saa keegi garanteerida, et ei murta koeri-lambaid, misiganes koduloomi. Seega polegi oluline, kas Eestis on 50 ehk 250 hunti, kahjustused võivad olla sama suured, kui kütitakse suvaliselt ja ei oleks eksperte, kes jagaksid lubasid sinna, kuhu neid vaja on ja kus huntide arvukuse piiramine on tõesti vajalik. Mis puudutab seda pakutud arvu 150-200, siis mina olen nii aru saanud, et selline asurkond peaks tagama hundipopulatsiooni jätkusuutlikuse Eestis ja selle arv saamisel on sisse arvestatud juba loomulik suremus, jahisurve, migratsioon ja ennustatud ka kahjustused koduloomadele. Nii et kohe pliiatsit imedes see arv ikka ei tulnud.
Ja nüüd küsimus suurele ringile, kas peaks eelkirjeldatud hundi hävitama kuna ta toitumisharjumused ei ole inimesele just eriti meeldivad? Lisaks siia veel eelnimetatud noorendike kahjustustele, et Vara vallas on eriti palju kährikuid ja omajagu ka rebaseid. Kes asub selle hundi kohale, kuna saabub sinna hundikari, kes käitub nii nagu inimene soovib? Kas on olemas sellist hunti, kelle kohta ei ole ühelgi inimesel miskit iriseda?
Seega minu ainuke soovitus on et jätaks juba selle nõiajahi ja peaks hoopis hundijahti siis kui selleks on õige aeg ja õige koht.
Paremat.........
http://www.postimees.ee/201004/tartu_po ... 147768.php
Kuna ma tunnen sealset kanti ja inimesi, siis ma soovitaks sellest jutust uskuda ehk poolt ja pool saate ikka veel petta, aga muidu murdmist on olnud. Ja hunte on seal kohe kindlasti 1, kui viimaste nädalatega juurde pole tulnud.
Hundi puhul ei peegelda kahjuks inimesele tekitatud kahjustuste ulatus alati nende arvukust. Hunt, kes on mind ehk sadu kordi näinud ja mina teda ainsatki korda, elab Luigemetsa-Selgise ja Välgi metsamassiivis, ja kujutad ette täiesti ihuüksi. Olen päevi ta jälgi ajanud ja pimedas tema ulgumist kuulanud (seda teeb ta erakordselt harva). Siiski murdis ta hiljuti Selgisel vanamehe krantsi, keda vana millegi pärast Postimehes laikaks nimetab, aga see selleks. Oli igvesti tige peni, aga see ka pole hetkel teema. Milleni ma jõuda tahan on see, et ei saa ju väita nagu oleks seal hundiuputus, pigem vastupidi. See heidik ei suuda põtru-kitsi murda, võib-olla siis seetõttu noolib koduloomi. Ja samas on põdrad Luigemetsa kuusenoorendikes ikka koledat tööd teinud, ei tahaks seal metsaomaniku nahas olla.
Siit teemat arendades, siis igaühel tundub, et on omad isiklikud huvid metsa näol olemas- keda huvitab tore metseapraad ja jahielamus, kes vaatab kuidas tihumeetrid tulevad, kes tahab marju-seeni ja niisama matkata ning saada elamust karujälje leidmisest. Seega ei tohi vastastikku pähe istuda ja peab arvestama igamehe õigusega, mõistke siis seda kuidas tahate.
See jutt läks teemast kaugele, aga ma tahtsin tegelikult öelda, et niikaua kui Eestis on kasvõi 1 hunt ei saa keegi garanteerida, et ei murta koeri-lambaid, misiganes koduloomi. Seega polegi oluline, kas Eestis on 50 ehk 250 hunti, kahjustused võivad olla sama suured, kui kütitakse suvaliselt ja ei oleks eksperte, kes jagaksid lubasid sinna, kuhu neid vaja on ja kus huntide arvukuse piiramine on tõesti vajalik. Mis puudutab seda pakutud arvu 150-200, siis mina olen nii aru saanud, et selline asurkond peaks tagama hundipopulatsiooni jätkusuutlikuse Eestis ja selle arv saamisel on sisse arvestatud juba loomulik suremus, jahisurve, migratsioon ja ennustatud ka kahjustused koduloomadele. Nii et kohe pliiatsit imedes see arv ikka ei tulnud.
Ja nüüd küsimus suurele ringile, kas peaks eelkirjeldatud hundi hävitama kuna ta toitumisharjumused ei ole inimesele just eriti meeldivad? Lisaks siia veel eelnimetatud noorendike kahjustustele, et Vara vallas on eriti palju kährikuid ja omajagu ka rebaseid. Kes asub selle hundi kohale, kuna saabub sinna hundikari, kes käitub nii nagu inimene soovib? Kas on olemas sellist hunti, kelle kohta ei ole ühelgi inimesel miskit iriseda?
Seega minu ainuke soovitus on et jätaks juba selle nõiajahi ja peaks hoopis hundijahti siis kui selleks on õige aeg ja õige koht.
Paremat.........
http://www.postimees.ee/201004/tartu_po ... 147768.php
Kuna ma tunnen sealset kanti ja inimesi, siis ma soovitaks sellest jutust uskuda ehk poolt ja pool saate ikka veel petta, aga muidu murdmist on olnud. Ja hunte on seal kohe kindlasti 1, kui viimaste nädalatega juurde pole tulnud.
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
http://news.hot.ee/vaata_uudis.php?id=149891
... Hundiuurija Marko Kübarsepp ei näe aga selles midagi tavatut, kui hundid koeri murravad. Ta käis Puurmani vallas olukorraga tutvumas ja arvab, et koeraomanikud on oma lemmikute suhtes hoolimatud.
jälle hundid koerte kallal
... Hundiuurija Marko Kübarsepp ei näe aga selles midagi tavatut, kui hundid koeri murravad. Ta käis Puurmani vallas olukorraga tutvumas ja arvab, et koeraomanikud on oma lemmikute suhtes hoolimatud.
jälle hundid koerte kallal