No mis te mehed nii tõsiseltvõetavat vastust annab ikka välja mõelda See kuuluks rohkem naljanurga alla. Samas keegi mainis, et paljud vanemad mehed ei jaga vintraudsetest relvadest ööd ega mütsi- nüüd siis ehe näide ka selle kohta olemas
Peepk pani tegelt kümnesse, mulle tundub. http://en.wikipedia.org/wiki/50_BMG Jorrile silmaringi laiendamiseks, et vasakpoolne on 50 BMG ja paremalt teine 223 Rem ja siis vasakult kolmas 308 Win, millest 30-06 on nats pikem.
tulid ära õiged vastused. Kui fotol mõõtkava või võrdluseks sobivat taustsüsteemi pole siis ei ole võimalik kindlaks teha padruni külgvaate põhjal millisega neist kolmest tegu. Kõik nad on üksteise vähendatud-suurendatud koopiad.
Üks halb asi peaks olema, et kui kroomikiht vigastada saab, siis poevad sealtkaudu "pahad kemikaalid" raua terast närima. Kätte neid enam kroomi ja terase vahelt ei saa ja raud ussitab kibekiiresti kasutuskõlbmatuks. Vähemalt nõnda vanad indiaanlased rääkisid.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Mosse vastus vintrelva puhul kindlasti õige aga kroomitud siledal midagi muud silmas pidasin mis pole enda välja mõeldud ja ilmselt sellepärast sama ajastu väljamaa siledad ilma kroomita.Praegusi uusi lääne relvi ei tea,pole lihtsalt selle pilguga uurind.
Paistab et peab ise vastama,kroomitud raud on kehvem kuna haavlite sisselöögi võime kehvem ja haavlid loobib rohkem laiali võrreldes tava kroomimata rauaga,miks nii,aga vene kirjandusest see meelde jäänd ja kui heasti mõelda siis pole silma jäänd ühtegi vanemat ja kallist väljamaa haavlikat kroomrauaga .Võib olla vene püssi kehvemat materjali ja raua kuluvust kroomimisega taheti vähendada ja kuidas uutel väljamaa püsside raud seest ,kroom või mitte vot seda ei tea,pole osand nagu vaadata.Aga küsiks siis uue küssa et kes ja millal võttis esimesena patendi roostet mittepõhjustava sütiku kasutamiseks.
Minul küll kirjas et aasta varem aga võib olla Sinu poolt leitud aasta õigem ,pole ju ise kohal olnud kui asi tehti tuginen sellele mis raamatus kirjas,seega loeme vastuse õigeks.See aastake siia-sinna ,noh las ta olla siis.
Eestis kohatav Euroopa mürgiseim taim sinine käoking kasvab vanades aedades, mõisaparkides, vanade talumajade ümber ning seda kasvatatakse tavalise ilutaimena aias. Õnneks käokinga puudutamine inimest ei tapa, aga kui taime murda ja mahl välja tuleb, siis see on ohtlik. Juulis-augustis õitsev käoking peidab endas hingamismürke. Väga mürgised on käokinga sugulased kukekannused.