Kuhu läheb jahindus.

[Joosep Käba]

Tere mehed. Oleks võind seda ka Eesti Jahimehe voorumi all kirjutada aga pidasin seda kohta paremaks.
Nimelt selles ajakirjas ikka enam ja enam annab lugeda teemal kuidas eesti mees ikka nii loll, et ei oska jahindusest pappi teenida. Aga kas ikka on loll? Ausalt ajab ikka vahel täitsa harja punaseks värk, kui mõni "austusväärne" kodanik väidab, et eestis jahiressurssi raisatakse ja ei osata pappi teenida.
Müüme maha jahipidamisõiguse, müüme maha ulukiliha lõpuks läheb mets ka niikuinii! Siis oleme õnnelikud lähme poodi asju ostma lähme poodi poola surnd sialiha ostma ja oleme õnnelikud. Ja see on täitsa lahe värk, nii peabki olema, nii igalpool maailmas on. Traataiad loomakarju koos hoiavad, teeme ka traataiad üla eestimaa-lahe pappi tuleb saab jälle asju.
Sügise vennas pulli laskis olevat meite maakonna kaalult 3 lihakeha müügiks olnd-lahe. Hea tahtmise juures pigistab sealt 40 krooni kilost välja-lahe vaata kui palju pappi. Ilus jahipäev seljataga emotsioone kuhjaga lähen koju. Kõht nõuab oma-vaatan kappi liha polegi. Ja ruttu poodi 80 krooniga eiteakust toodud ja suht kahtlase kvaliteediga sialiha ostma. Kus see asja mõte on kallid kaasjahimehed?
Sellel aastal kavatsen tõsiselt seltsis selle müügiteema üles võtta. Kas on ikka mõtet, kas tuleb mingit reaalset tulu siit?
Müüd liha 40 krooni kilo, pärast ostad võrreldes sellega mingist saasta asemele 80 krookus kilo! Äkki oskab keegi siit loogikat leida? Mina kurask ei oska. Minu osa selle aastasest müügist nii 400 oli, millest maksusid tasutakse. Nüüd lähen poodi ja sama lihatüki 800 eest saan?????
Äkki mõni jahimees ei söö liha, käib aint müügi jauks püüdmas.
Meite maadel seda põtra muidugi ka sadade kaupa ei pesitse(loe: metsa **** ei ole enam lihtsalt).
Äkki tõmbaks tõesti traadi ümber, et põdrad põllult minema ei jookseks.
Lihasööja nagu ma olen.
PS. Viimasel palgapäeval saatis raamatupidaja koos palgateatega ka väikse mõttetera:
"Härrased nüüd poodi!!! Kellel surres kõige rohkem asju, on selle mängu võitnud."

Ilusat päikselist kevadet.

[Estlander]

Tõesti, selline suhtumine, et kõik müügiks pole jätkusuutlik.
Väga paljud rahaorjad ei mõista, et ilmas on muudki olulisemat peale haisva raha.

[baddmann]

Arvan, et jahinduse jätkusuutlikkus on ikkagi veidikene laiem teema kui pelgalt lihamüügi ja hinna temaatika.

Liha hulgimüügil oleks veidi imelik nõuda kokkuostjalt jaemüügi hinda ehk siis nülgimata uluki lihakere ühe kilogrammi eest sama raha saada, mis poest ostetud, tapamajad jms töötlemisasutused läbinud lihakilogrammi eest. Ka kaupmehed tahavad elada ning mis parata, ka kasumit toota. Keegi ju neist ju vägisi metsloomaliha jahiühenduste käest välja ei nõua, jahimehed ikka ise vabatahtlikult viivad liha nendele. Nii et need kilohinnad ei ole väga võrreldavad.

[aivar00]

Selle müügiga ongi vist nii, et kes tahab raha ja kes liha. Meie jahiseltsis on kõik loomad endale jäetud. 2004 hooajal üks põder oma seltsi meestele oksjonil maha müüdud. Müügiteema tekkiski ainult seetõttu, et soovime endale nn " jahionni" koos laskepaigaga ehitada. Seltsis aga vanemaid mehi palju, kes ei ole võimelised lihtsalt maksma seda suuremat maksu. Pisku sealt müügist küll tuleb, kuid kui 10 000 eeku on olemas, siis selle eest annab juba midagi valmis teha. Mingeid "turiste" ja massilist müüki küll ei ole plaaninud. Samas, kui seltsielu ei toimu puudub ka nn "kambavaim". Sai alles maha peetud korralik kevadpidu koos põdraprae ja naistega. Seltsi liikmetest oli osavõtt 90 %, kuigi osad vanemad mehed aktiivselt jahil ei jõua enam käia. Minu arvates kõlas seal tore mõte, et vähemalt peol saab meestega aega veeta, kellega koos metsas 40-50 aastat jahil käidud. Samas see kõige mahamüümine tundub veel moes olevat. Eestimaad on küll vähe järgi, aga kahjuks pean tõdema, seda, et kel raha ja võim, sellel ikka kipub õigus olema. Need eraseltsid niipalju minu andmetel ei müügi, kui nn "riigimajandid" kelle käest paljud jahimehed lihtsalt ei jõua lubasid osta. Lõppkokkuvõttes on kuskilt jäänud meelde lause "kõik on müüdav, küsimus ainult hinnas" mis on minu arvates ilmnenud selgelt nii tagastatud maade talumeeste metsamüümistega ja hiljem raha maha joomistega, kui ka kasumit tootvate strateegiliste ettevõtete müügiga riigiisade poolt. Samas seda hala on kõik kohad täis ja siin foorumis seda veel korrata ei tahaks.

[honkomees]

Ei mõista seda oma seltsi meestele oksjonil lubade müümist - pärast vaesemate poolt kadedust kui palju ja ongi kambavaim läinud, tulevad kisklemised, igasugu artiklid jms.
Selge see et natuke tuleks teenida, et ulukihoolet teha, aga siis ikka võõrastele load või parem lihatööstustele liha - saab vähemalt ikka jahilõbu. Aga see müük ei tohiks muutuda peamiseks, no võib-olla nii 10-15 % põdralubadest-põtradest, st 1-2 põtra tavaliselt. Siis saab ikka iga laupäev-pühapäev jahti ka pidada, muidu istu kodus ja vahi lakke

[Joosep Käba]

Egas need kilogrammihindadele nii rõhku ei pannud. Lihtsalt põhimõttest tahtsin kirjutada. Piisavalt palju kirjutatud meie ajakirjas kuidas eesti Jahimees raiskab ressurssi-sööb liha ära, mitte ei müü maha papi teenimise nimel "nagu õige oleks".
Vat see teema oli hingel ja tahtsin teada mis kolleegid arvavad.
Kirjutasin ka, Eesti Jahimehe voorumi alla oleks võind teema panna, kuna meie austusväärsete jahindusjuhtide sulest sellist juttu palju silma hakand antud ajakirja vahendusel.

[honkomees]

Vaat läheb jah imelikus suunas aga peaks

no vaadake ja imestage,kuda mõned mehed soomes ja mujal põdrajahti teevad:täitsa jala,koer kaasa,varustus on kõik matkakotis(magamiskott,kuivad riided,toit jms)püss ja laskemoon mitmeks päevaks kaasas ja kui põdra lasevad,siis vahest isegi 10 kilti teeni.ja tassivad seljakotis vähehaaval ära...eks ole põnev?

No mis seal imestada, loe vene jahindust, seal põhiteemaks varustus nädalaseks jahiretkeks, millega koera toita jne. Kui sul ikka kümneid kilomeetreid teedeta ala, siis on selline jaht ainumõeldav ja loomulikult on selline jaht kõikse ehtsam, ikka ürgsema näoga. Vot selles suunas peaks jahindus arenema, siin on ikka looduslähedust, sporti jms ja vähem majandust

[honkomees]

Huvitav, kas kusagil sellist jahiturismiteenust pakutakse, et viiakse suure metsamassiivi või tundra serva, kaart pihku ja nädalaks jahile, nt Venemaal oleks küll põnev sedasi

[hunt]

Huvitav, kas kusagil sellist jahiturismiteenust pakutakse, et viiakse suure metsamassiivi või tundra serva, kaart pihku ja nädalaks jahile, nt Venemaal oleks küll põnev sedasi

kui taigasse, siis sellise reisipaketi sees on kindlasti ainult üheotsa lennupilet

[Teder]

Mulle meeldib ka see jahimatk rohkem, sügisel sõbraga ikka vahel matkame oma maadel kõige metsikumates kohtades.
Mina ka ei tahaks, et meie jahis liigselt domineeriks see ulukite arvelt rahateenimine. Mõni sektsioon on seda teed läinud ja teevad välismaalastega pappi. Mina ei ole aga klienditeenindaja tüüp ja oma karud ja suured pullid laseksin ma parema meelega ise. Meil oli selle pärast ka ütlemist, et karuluba ja suure pulli luba kõrvale läksid ja sellega meile nagu heategu tehti ja ressursimaksu lubati kinni maksta. Välismaalane ei saanud karu lastud ja karuloast ilma ja tulu ka ei ole. Isegi lepingu sõlmimise juures meid polnud, muidu oleks lepingu nii teinud, et oleks raha sisse kasseerinud ka ilma laskmiseta. Ja mis näoga järgmisel aastal luba küsida kui lastud ei saanud? Ja miks me sellest tagantjärgi kuulsime? Ja mis jutt see on, et karuloa andmise tingimus oli selle välismaalasele maha müümine ja keskkonnateenistus muidu ei anna luba. Keegi teenib pappi, meile tuleb kont rendimaksu tasumise näol (kui tuleb). Me ei ole sellest rahast huvitatud ja eelistame ise jahti pidada. Miks peaksin ma minema karu Soome laskma. Maksan seal ju hiiglahinna.
Kas me oleme siis praht matsirahvas, kes peab ainult vasikaid, väikseid pulle, lehmi ja kitsi ja talli laskma, nagu limiidid ette näevad (ühesõnaga teeme ära musta töö, millele välismaalased ei pretendeeri, aga limiidi järgi lasta tuleb!). Kõi trofeeloomad välismaalastele? Mine ja lase parti ja rebast-kährikut-vareseid-kajakaid. Musta on müüdud loomade rahadega palju tehtud, on ostetud püsse eliitisikutele müüdud loomade raha eest jne. Olen selle poolt, et mitte ühtegi looma välismaalastele. Näide: üks ametnik julges isegi väita pärast seda kui jahim,eestelt mõne jahiuluki laskmise õigus ära võeti (ma ei mäleta enam kas oli see tedre ja metsise lõplik keelu alla panemine või midagi muud, igatahes oli tegemist lindudega)- "me ju andsime teile vastutasuks õiguse lasta hallrästaid ja kajakaid".

[baddmann]

Egas need kilogrammihindadele nii rõhku ei pannud. Lihtsalt põhimõttest tahtsin kirjutada. Piisavalt palju kirjutatud meie ajakirjas kuidas eesti Jahimees raiskab ressurssi-sööb liha ära, mitte ei müü maha papi teenimise nimel "nagu õige oleks".
Vat see teema oli hingel ja tahtsin teada mis kolleegid arvavad.
Kirjutasin ka, Eesti Jahimehe voorumi alla oleks võind teema panna, kuna meie austusväärsete jahindusjuhtide sulest sellist juttu palju silma hakand antud ajakirja vahendusel.

Vaat asi ongi selles - mitte et tahta jahisaaduste müügiga mõnetist ülepakkumist õigustada vms - et jaht on lõbu, hobi, meelelahutus jne. See kõik aga maksab ja mitte vähe. Eestis on asi VEEL ülemõistuse odav. Kas maksab jahimees ise oma muudest ressurssidest või üritab jahindusest osa hobile kulutatud raha tagasi teenida, selle üle saab otsustada ainult jahimees (läbi oma organisatsioonide) ise. Kui ühel hetkel hakkame ka maaomanikele raha maksma (millele ei ole praegu ühtegi õiguslikku vastuväidet ja ei saagi olla, kuna maaomanik saab oma maal keelata seaduslikes piirides täpselt sellist tegevust nagu tal tuju on), siis tulevad kõne alla ilmselt mõlemad lahendused korraga - nii tuleb oma töötasust raha jahinduseks kõrvale panna kui ka põdraliha tuleb müüa.

Puudu on selliste olukordade ja tulevikuperspektiivide piisavalt üksikasjalikust selgitamisest tavalistele reajahimeestele, niimoodi tekivad need paksu verd tekitavad käärimised vahel lausa ilma põhjuseta (seda et pahatihti ka tegelik põhjus olemas on, ei ole vaja kahjuks lisada). Selles osas on muidugi reajahimehel endal vaja initsiatiiv enda kätte võtta.

[Joosep Käba]

Väga hea baddmann. Ma sinuga selle maaomanike teema pealt täiesti nõus(tuligi üks vajalik teema lisaks üles ). Ise ei oma mitte ühtegi hektarit hetkel- pean vajalikuks seda mainida.
Aga praeguste maksude süsteemi heaks kiita ei saa.
Riik maa pialt mitu korda tulu saab. Maaomanik oma maamaksu maksab, tulumaksu sealt tulnd teenistuselt ja ega ma neid kõiki makse ei tiagi.
Nüüd riik omakord jahimehe käest tahab maksu sama maatüki kasutamise eest. Kaarel Roht rääkis et ei ole maa eest on ulukifondi kasutamise eest. Aga ikkagi jaht käib ju kellegi maa kasutamisega muidu seda looma ju polekski ja arvestus ka hektari järgi. Nii, et nimetame asja kuda tahame mitu korda maksu ühe maa eest maksame. Kui nüüd veel maaomanik suuruluki jahti peab mõne pundiga ja piirkonda ka tema maakesed jäävad, maksabki ju sisuliselt kaks korda riigile.
Olen seisukohal, et see maa kvaliteedi põhjal tasutav piirkonna kasutusõiguse(või mis kurask iganes ta nimi on) tasu peaks puhtalt minema maaomanikule. Siis nagu oleks maaomaniku huvides ka natuke loodust ja metsa hoida ja huvi, et tema maal ulukeid jätkuvalt oleks.
Ulukiküttimise lubade majamdamine ja nendelt tulev papp siis läbi riigi keskkonna heaks, saab salaküttidele ja metsavargustele tõsisemalt pilku pial hoida ja võibolla isegi mõne koolitatud jahinõunike süsteemi aretada.
Aga noh eks me telekast kõik näe kuhu riigi(loe: meie endi) papp praega läheb.
Päikest ja peagi rebane kotis on.

[Siili]

Ikka ei saada aru, et maks on uluki fondi pealt. Maa on ainult tüübi määramiseks, millises metsas millised loomad ja kui palju elab. Sellised vastupidi väitvad härrad ongi tihti otseste vastuolude põhjustajad maaomanikega. Loetakse ja võetakse sellised sõnavõtud tõe pähe.

[Ahto Kattai]

Ikka ei saada aru, et maks on uluki fondi pealt. Maa on ainult tüübi määramiseks, millises metsas millised loomad ja kui palju elab. Sellised vastupidi väitvad härrad ongi tihti otseste vastuolude põhjustajad maaomanikega. Loetakse ja võetakse sellised sõnavõtud tõe pähe.

Vaat vaidleks sulle siinkohal vastu küll .Riik võtku raha oma maade pealt ja teised omanikud saagu oma .Olen JOSSI ja Tedre jutuga päri.Mõned aastad tagasi oli selgelt eraldi välja toodud uluki resursi maks ja maa maks,kuna riik aga selle raha (ja iga aastaga rohkemgi)tahab kätte saada ja kuna Jossi jutus (ja mitte ainult tema) on loogika ,siis kuulutati kogu maks ulukiu maksuks ja asi vask.Kahjuks see EV-s nii käib.Härra Roht teatab ,et kevadine nepijaht on tabu ;härra Männil loeb oma hunte -karusid ja" teab täpselt" kus need elavad ja kes lasta tohivad ;keegi teab palju jahimees riigile võlgu on jne.Samas ,aga kui kohalik jahimees ei tohi hunti/karu lasta ,sest lemiit (Männili kehtestatud)on täis ,kirjutab h Männil täpselt sinna kohta nimelise loa(nii karule ,kui hundile) ministeerjumi asjapulgale (minu jaoks oli nimi võõras ,aga võin järgi küsida kellele) ja järelpärimisele vastab -mis ma teha saan ,kui kästakse ,siis tekkib küll küsimus -millises õigusriigis me elame?
Ei vaidle vastu ,et iga lõbu maksab ,aga iga peremees saagu siiski oma .Olgu see siis aluseks võttes hektarit ,sest ei ela see praegu riigi omaks kuulutatud uluk õhust vaid tarvitab toiduks kellegi resurssi
Kivi kotti!

[ozz]

Soovitan kõigil, eneseharimise mõttes, alljärgnevat kirja lugeda!


> Tere!

> Püüan Teiega kaasa mõelda jahi teema ja ei soovi mitte kuidagi

> jahiseadust tõlgendada vaid täita !

> Interneti ja ajakirjanduse vahendusel on nii mõnigi maaomanik *õhku

> täis puhutud" ja ta arvabki, et just tema tahtmised on seadusest

> ülimad. Iga omanik võib oma vara, kinnisasja, kasutada ja käsutada

> oma tahte ja seaduse alusel. Tema õigusi ja vabadusi saab piirata

> teiste isikute õiguste- ja vabaduste- ning keskkonnakaitse

> eesmärkidel.

> Jahindus * ulukite arvukuse reguleerimine, laiaulatusliku

> puhkevõimaluse loomine elanikkonnale jm, on põhjuslikud eesmärgid

> kinnisasja omaniku õiguste piiramiseks ja reguleerimiseks ka

> jahiseaduse

> kaudu.

> Vaieldamatult on jahiseadus põhiseaduse alusel omaniku õigust ahistav

> õigusakt, mis annab eelnevalt omanikule kuulunud õigused hoopiski

> riigile, keskkonnaministeeriumile, -ministrile, -teenistusele,

> -inspektsioonile, jahimaa korraldajale, liikurmasina juhile,

> jahirentnikule, teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

> Kinnisasja omaniku õigusi ja vabadusi piiratakse teiste inimeste

> (üldsus) õiguste ja vabaduste ning keskkonnakaitsel ainuüksi

> alljärgnevas:

> 1.Jahimaa suurus ja piirikirjeldus, jahikorralduse juhend ja

> valdkonnad, mida lahendab ministeerium või minister.

> 2.Jahimaa kasutusõiguse luba ja valdkonnad, mida lahendab

> keskkonnateenistus.

> 3.Valdkonnad, mida lahendab politsei, päästeteenistus, veterinaaramet,

> kaitstava loodusobjekti valitseja jm (marutaud, liikluses viga saadud

> ulukid, kaitsealused ulukid ja objektid jm).

> 4.Jahipiirkonna kasutusõiguse luba sünnib koostöös

> keskkonnateenistuse, maaomaniku ja jahirentnikuga arvestades

> jahikorralduse kavas püstitatud nõudeid.

> 5.Ulukite arvukust reguleerib ja jahti korraldab jahipiirkonna

> kasutaja, mitte maaomanik.

> 6.Jahisaagi äraviimiseks, haavatud uluki jälitamiseks, ulukite

> loenduseks ei ole vajalik maaomaniku luba jne, jne.

> Kas maaomanik saab jahipidamist keelata ? Jah saab, aga ainult talle

> antud volituste piires ! Maaomaniku kohustus on keelata jahipidamine

> näiteks temale esitatud kaitsekohustuse teatise alusel, mida teised

> isikud ei tea ega peagi teadma!. Omal algatusel maaomanik jahti

> keelata

> nagu ei saakski, sest ulukite arvukuse reguleerimine,

> jahipidamisvõimaluste loomine, jahipiirkonna moodustamine,

> jahikorralduskava koostamine on antud otsustada teistele

> institutsioonidele, mitte maaomanikule. Kui minister on määranud

> jahimaa

> pindalaks 10660 ha siis see nii ka on, või kahtleb keegi ministri

> pädevuses ja ütleb, et see nii ei ole ja sellest pindalast tuleb maha

> arvata jahimaa, millel maaomanik ei ole andnud õigust jahti pidada ja

> selle keelanud.

> Jahiseadus ei anna maaomanikule õigusi rohkem, kui tal oli seda enne

> jahiseaduse vastuvõtmist. Vastupidi, suurendatud on ju ainult teiste

> isikute õigusi ja vabadusi toimetada omaniku maal juba seaduse alusel.

> Uluk ei kuulu maaomanikule, kui ei ole tõendatud vastupidist.

> Järelikult

> puudub maaomanikul õigus uluki suhtes otsuseid langetada. Maaomanik

> võib

> seaduses sätestatud juhtudel seadusest tulenevaid nõudeid vaid

> leevendada, mitte karmistada ja lubada näiteks oma maal pimeda ajal,

> piiratud territooriumil jm jahti pidada. Ka piiratud territooriumil on

> võimalik jahti pidada, kui seda tehakse loomade kaudu leviva

> nakkusohu tõkestamiseks jahiseaduse § 44 (3) alusel, mida siis siin

> veel

> muust kirjutada, sest seadus reguleerib köik vajaliku.

> Vale teabe edastamine ajakirjanduses ja sellest tulenevalt vaenu

> õhutamine maaomanike ja jahimaa kasutajate vahel on lubamatu.