1. leht 2-st
küsitlus uurmistöö jaoks
Postitatud: P Mär 20, 2005 12:00 am
Postitas taivo
Postitatud: P Mär 20, 2005 9:58 am
Postitas shikaree
mulle isiklikult tundub, et kena oleks kui sa räägiks veidikene lähemalt ka a la olen see ja see ning teen selle ja sellise asja jaoks uurimust.
aga küsimus: *Küttida oleks vaja järgmiseid loomi... on üle prahi
Postitatud: P Mär 20, 2005 7:21 pm
Postitas maukar
soovix sis kunagi mingit statistikat ka kui see võimalik on? et kuda üldiselt vastati jne..
Postitatud: P Mär 20, 2005 11:52 pm
Postitas taivo
no mul pean uurimustöö olema aprilli kuuks valmis, ega ma panen diagrammid ja muu statistika muidugi ülesse:). ise olen jahimees. 16 hakkasin:) käin virtsu kandis jahil. elan pärnus ja uurimustööd teen teemal kuidas saada jahimeheks, kuid hetkel huvitab inimeste arvamus. 8 ja 9 klass tegin teemal jahindus eestis ja kokku sain pea 100 lk a4. gümnaasiumis oli vaja ka teha ja mõtlesin et jätkan. sry et ma varem ei ütlend:)
võibolla riputan 3 aasta aasta/uurimustööd üles. aga statistika saate raudselt! hetkel on pea 100 vastajat neti ja paberikandja peal kokku.
muidugi võite levitada seda linki, see jubedalt aitaks mind. tähtaeg ju kukil:(
Postitatud: E Mär 21, 2005 8:09 am
Postitas baddmann
No näete, kuna tegu ikkagi niivõrd noore uurijaga, siis arvan, et saab paljugi andeks (küsimuste sõnastuse vms osas oli muidu endal kah mõni veidi naljakas mõte tekkinud). peaasi, et noortel asja vastu huvi on ning pidage meeles, et selline hästi koostatud uurimustöö kantakse ette ju omavanuste noorte ees: jällegi üks hea võimalus nooremale generatsioonile veidikenegi teadvustada, mis asi see jahindus üldse on
Jõudu Taivole!
BM
Postitatud: E Mär 21, 2005 7:42 pm
Postitas taivo
Tänud.
Muide ma olen tähelepanud et paljud arvavad et jahindus on paha jne. kuid tegelikult on kõiges juba süüdi metsalangetajad jne.
Ettekanne toimub jah noorte inimeste keskel, muidugi zürii saab ka targemaks:)
Postitatud: T Mär 22, 2005 9:43 am
Postitas Feen
Tahaks mainida seda, et kõiges pole ka metsalangetajad süüdi. Väike nõuanne selline, et kõike ei saa kellegi süüks ajada, sest seotud on omavahel hulk pisiasju. Esineb haiguseid, toitumisahel, konkurents, metsalangetajad, muidu lärmajaid... jahimehi... ja mida iganes veel. Mõningate liikide jaoks on metsa langetamine väga teretulnud nähtus, sest raielankidel on neil hea toidubaas jne. (nu, põder nt). Aga mõnest ohustatud liigist (metsis nt) rääkides, on kõll metsaraiumise negatiivsuse mainimine omal kohal.
Postitatud: T Mär 22, 2005 10:17 am
Postitas Shogun
See metsa raiumise teema on nüüd küll üheselt selge - me võime ennast lohutada mõttega ja jutuga, et põdrale meeldib raiesmikul noort võsa mätsutada ja männinoorendikes maiustada, aga... Põder oli olemas enne meid, siinseid foorumlasi, ja on olemas ka peale. Selge on see, et seda kahju, mida metsade langetamine kaasa toob ei korva põdra mõnevõrra parem ninaesine, või see, et 2-3 aastasel raiesmikul mürkel ja metsmaasikas hästi kasvavad. Olles ise metsandust õppinud ja aastaid muidu loodus(-kaitse)huviline olnud, ajavad sellised väited mul päris vere keema. Omaette jutt on muidugi metsade taastumine, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida (tsiteerides üht tuntud kodanikku)

Postitatud: T Mär 22, 2005 10:23 am
Postitas Pauli
Enne meid olid olemas maastaapsed metsatulekahjud - tulemus sarnane lageraietele. Aga loomulikult pole metsaraie põdrale üheselt kasulik, kõik oleneb ikka tasakaalust (antud juhul metsa ja raiesmike vahel).
Postitatud: T Mär 22, 2005 10:59 am
Postitas Shogun
Metsatulekahju on midagi muud, hoopis muud. See muudab pinnast viljakamaks, samas rikkumata näiteks sügavamalt mullahorisonti. Muidugi, oleneb, millise tulekahju vormiga tegemist (ladvatuli, maatuli vm). Lihtlabasest looduse reostamisest metsalangetamisel ei maksa rääkidagi. Kursavennad ikka muljetavad mõnikord, kuidas asi käib. Läheb trakatsil hüdrovoolik katki, mis teha? Ega's miskit - õli maha sorinal ja siis vaatame edasi. Tühjade plastkanistrite ja muu kolaga on igaüks ise kindlasti kokku puutunud

Postitatud: T Mär 22, 2005 11:13 am
Postitas Istuv Sõnn
Shogunil on täiesti loogiline jutt.
Postitatud: T Mär 22, 2005 12:44 pm
Postitas taivo
ega jah, ma ka nõus et tegemist on mitmete faktoritega. see on lihtsalt esimene näide mis pähe kargab.

Postitatud: T Mär 22, 2005 8:48 pm
Postitas Siili
Ei usu, et hüdro õli maha valatakse , selle liiter ikkagi 30-40 krooni pluss kahjud loodusele. On ka bioõlid ( rapsi baasil, kasutatakse vesiehituste juures).See inf peaks olema väär.
Postitatud: T Mär 22, 2005 10:07 pm
Postitas 4x4 Urukoer
Feen kirjutas:Tahaks mainida seda, et kõiges pole ka metsalangetajad süüdi. Väike nõuanne selline, et kõike ei saa kellegi süüks ajada, sest seotud on omavahel hulk pisiasju. Esineb haiguseid, toitumisahel, konkurents, metsalangetajad, muidu lärmajaid... jahimehi... ja mida iganes veel. Mõningate liikide jaoks on metsa langetamine väga teretulnud nähtus, sest raielankidel on neil hea toidubaas jne. (nu, põder nt). Aga mõnest ohustatud liigist (metsis nt) rääkides, on kõll metsaraiumise negatiivsuse mainimine omal kohal.
Metsise pesitsusaladel on juba aastaid raiepiirangud ja mängualadel on aastaringne raiekeeld.Selle eest on hoolt kandnud KKi ,loomulikult ei tea nad kõiki kohti kuid seda võite neile teie kõik teada anda.Omal kogemus haigru pesitsusalaga kuhu pandi ajutine raiekeeld,metsas polnud haigrute lõhnagi.Sai KKi välja kutsutud ja käidud neid haigruid päris otsimas aga tee või tina nendest polnud haisugi.
Postitatud: K Mär 23, 2005 12:25 am
Postitas mustlesk
Siili kirjutas:Ei usu, et hüdro õli maha valatakse , selle liiter ikkagi 30-40 krooni pluss kahjud loodusele. On ka bioõlid ( rapsi baasil, kasutatakse vesiehituste juures).See inf peaks olema väär.
Kindlasti keegi valab,olen ise kuulnud kuidas mootoriõli vahetades lastakse vana õli maha,see oli küll aastaid tagasi ja ma loodan,et selliseid hulle enam väga palju ei ole.Mis hüdroõlisse puutub siis seda satub maha kogu aeg ja sugugi mitte meelega,kui ikka lööb peasurve vooliku katki,siis enne masinat seisma ei saa,kui paarsada liitrit vastu maad.Lisaks kasutavad harvesterid ju keti määrimiseks õli,kui ühel masinal kulub ööpäevas ca 20 L ketiõli,siis võib igaüks ise arvestada kui palju õli nii loodusesse satub.Loomulikult on olemas keskkonna sõbralikud õlid,kuid kasutatakse seda mis odavam(kahjuks),ja ma tean mis ma räägin,sest olin ise 8 aastat metsas masinate peal.