Tere mehed äkki keegi oskab kommenteerida järgmisi relvi
Reminkton 700ADL
Reminkton 700VLS
kaliiber 223 mõlemil relval Millet-Combo optikajalad
Reminkton
-
Patterdale
- Postitusi: 195
- Liitunud: L Nov 06, 2004 12:32 pm
Reminkton
Dog and man are truely partners in the hunt.
Remington ADL:
Suhteliselt vana disain, enam tootmises ei ole. Tegu on nn. entry-level relvaga ehk teisisõnu: hind on odavam, aga sellepoolest kaotad disainis jms. Suurimaks puuduseks on see, et relva saab laadida ainult ülevalt st. tõmmates lukk lahti ja laadides padrunid salve ükshaaval.
Remington VLS:
Varminti e. näriliste jahiks mõeldud relv, lamineeritud kaba, jäme 26 tolline raud, .308 kaliibris sobib ka suurulukijahiks, kindlasti on relv väga täpne, relval on ameerikas vähekasutatav Monte Carlo kabadisain. Pika raua ja suure kaalu tõttu (ca 4,3kg) ilmselt metsas madistamiseks eriti ei sobi.
Suhteliselt vana disain, enam tootmises ei ole. Tegu on nn. entry-level relvaga ehk teisisõnu: hind on odavam, aga sellepoolest kaotad disainis jms. Suurimaks puuduseks on see, et relva saab laadida ainult ülevalt st. tõmmates lukk lahti ja laadides padrunid salve ükshaaval.
Remington VLS:
Varminti e. näriliste jahiks mõeldud relv, lamineeritud kaba, jäme 26 tolline raud, .308 kaliibris sobib ka suurulukijahiks, kindlasti on relv väga täpne, relval on ameerikas vähekasutatav Monte Carlo kabadisain. Pika raua ja suure kaalu tõttu (ca 4,3kg) ilmselt metsas madistamiseks eriti ei sobi.
VLS peaks äraseletatuna tähendama "varmint, laminated stock" - s.t. raske, molübdeenterasest raua ja laminaatpuidust kabaga relv. Laminaatpuit on kabamaterjalina eelistatum pähklipuu ees oma väksema temperatuurile ja õhuniiskusele reageerimise poolest, sest materjal on kihiti lakiga immutatud ja kokku pressitud, s.t. rohkem "surnud", ega mängi ilmastiku käes. Pähklipuu mängib igal juhul rohkem, ning sõltuvalt luku ja kaba ühendusviisist võib teinekord tabamispunkt üsna oluliselt muutuda. USA mereväe snaiprid kogesid seda eriti halval kombel Vietnamis, kus niiskus ja tempreratuur nede püsside kabasid nii töötlesid, et tabamispunkti oli raske samas kohas hoida. Külm koos niiskusega teeb sama. Sealtpeale tehakse täpsuspüsside kabad sünteetikast/kevlarist, enamasti pannakse sisse alumiiniumplokk millele kinnitatakse lukk. Või siis terasest/alumiiniumist sambad, et lukk kabaga otse ühendatud poleks, ja et kontaktipunkt oleks metall metalliga - mängib vähem. VLS on täpne riist, heas reputatsioonis.
mango kirjutas: Pähklipuu mängib igal juhul rohkem, ning sõltuvalt luku ja kaba ühendusviisist võib teinekord tabamispunkt üsna oluliselt muutuda.
Aita nüüd vähe lõpuni mõelda,kuidas ta seda püssi siis väänab.Loogika ütleb,et sihik toru peal ja kuhu ta siis ikka nihkuda saab ning kõik mis tahapoole padrunipesa jääb ei peaks rolli mängima,kui kaba jäikus välja jätta.
Loogika on selles osas küll veatu, kuid tõsisasi on, et kui lukk & toru on kaba külge kinnitatud ja see kaba end väänab, siis nihkub ära tavapärane suhe silma ja sihiku vahel, s.t. asi istub teisiti kätte kui tavaliselt, ja täpsus pole enam see. Võib muidugi vaielda, et optika olemus muudab selle nihke nulliks, kuid tegelik elu ja teooria siin miskipärast ei klapi. Tõsiasi on, et ühelegi snaiprile või tõsisemale võistlejale ei maksa pähklipuust eriti rääkida. Ja ma ei usu, et need kõik moeorjad on. Kui muud veel moodi orjavad, siis sõjavägi nüüd küll mitte. Enamasti kohtame sünteetikat või kevlarit või laminaate. Profid räägivad oma listides, et "mängivad" kõik materjalid - kuid ühed rohkem, teised oluliselt vähem. Accuracy International (AI) püssidel on isegi sünteetika ainult lae väliskatteks (luku juures), sees on kõik metall. Suurema jäikuse saavutamiseks liimivad benchrest-laskurid (täpsuslaskmise tehnoloogia pioneerid) luku sünteetilisse kabasse eriti vingete epoksiidsegudega jäädavalt kinni, nii et tekib üks jäik "kaigas". Ja need sellid ei tee midagi ilmaasjata, oskavad raha lugeda üsna täpselt. Snaiprite puhul on nii, et ühe mehe null (valitud algne tabamispunkt, millest teisi kalkuleeritakse) pole teise mehe null - sama püssi, optika ja moona puhul. S.t. lasta saab oma püssiga, mitte sõbra omaga. Kui sõbra püssi kasutada, mis muidu sõbra käes miili pealt sääse silma tabab, tuleb korrektsioonid enda järgi ümber teha, enne lahingusse ei minda. Seega, teema on reaalselt olemas, mitte väljamõeldud jura. Tavalise eesti jahi puhul on see kõik loomulikult juuksekarva poolitamine. Aga rebase puhul 400m peal enam mitte.