kuidas teil asi korraldatud?
meil on asi nii et iga mees kes tahab siga lasta sel peab olema oma söödakoht muidu ta ei saa lihtsalt sealuba ja kõik söödavad hoolega ,paar ,meest kes sööta ei viitsi ega need ei protesti ka et nad luba ei saa ,kitsede ja põtradega on sama lugu ,eetiline piir teise kohast on 300m aga teglikult hoitakse veel pikemat vahemaad ja kõigile jagub ja keegi ei lähe kellegi teise tagant laskma minu arvates pole niisugusel jahtkonnal üldse mõtet kus üksteisele ära tehakse.
243win
või et iga mehele oma sea söödakoht. väidate ka seda et siga on teil igas metsatukas. Minuarust küll mitte, ta ikka suuremas metsas.
teeb siis üks mees metsatukka sea söödakoha kuhu harva siga satub ja teine sinna metsamasiivi kus siga ka magab. Laseb metsamasiivi mees sea ära on siga ka kohe läind ja mida teeb siis mees kel söödakoht väikses tukas..... ootab kuu vahest kaks kuni sead tulevad suurde masiivi tagasi ja sealt vahest väikses tukas olevat söödakohas käia.
Nii saab teisel mehel ju sea loa kehtivus läbi.
teeb siis üks mees metsatukka sea söödakoha kuhu harva siga satub ja teine sinna metsamasiivi kus siga ka magab. Laseb metsamasiivi mees sea ära on siga ka kohe läind ja mida teeb siis mees kel söödakoht väikses tukas..... ootab kuu vahest kaks kuni sead tulevad suurde masiivi tagasi ja sealt vahest väikses tukas olevat söödakohas käia.
Nii saab teisel mehel ju sea loa kehtivus läbi.
just nimelt oma söödakoht ja minul on neid koguni kolm ja sead käivad igapäev,mis metsa puutub,siis siga lepib väga hästi ka väiksemate metsa tukadega , mida siga kardab on koer ja ajujaht ,loomulikult tuleb ka ajujahti pidada aga ikka mõistuse piiris mitte 24h järjest ,ja no päris kohe ei saa muidugi siga kätte vaja ikka oma tund aega oodata.
243win
kui nüüd lugeda siis tuleb välja et mönes seltsis asi ikka täitsa käest ära.olen veendunud et enamikes seltsides on asi nii et 10-20% on jahimehi samapalju kütte ja ülejäänud köik on muidumehed.kes jahimehe ajak´irja lugend see ehk saab aru.meil endil seltsi asi üsna normaalne kuid alati saaks ju paremini-soolakuid 12,seasöödakohti 9,söimi 6 ja 2,5 ha rapsi ka.juhtkond on meil noor ja väga aktiivne salakütte kahjuks on ka möni kuid need sindrinahad olid on ja jäävad,nende vastu ei saa.Just need 10-20% on need kelle ümber on koondunud setsi tegevus.
[quote="galil"]salakütte kahjuks on ka möni kuid need sindrinahad olid on ja jäävad,nende vastu ei saa[/quote]
Kuidas nii, et salaküti vastu ei saa, eriti kui on teada, et neid on "mõni". Ma usun, et kui pisut teemasse süveneda, siis saab ka nendest jagu. Ühel või teisel moel. Siinkohal pean silmas, et kui brakanjäär on teada ja tegemist on muidu normaalse inimesega, siis saab ju niipalju ometi mõjutada ja avitada, et mehel valik oleks, kas teeb paberid või loobub üldse. Kui rääkida ei anna, siis tuleb teha õige tegu ja aidata seadust. Ega seadus ju muud pole kui meie kõigi ühine kokkulepe, kuidas käituda. Kui keegi käituda ei oska, siis on see tema isiklik mure ja korralike inimeste kodanikukohuse töö. Ja niipalju kui mina tean, siis on jahimeeste ning kki abiga päris palju korda loodud... Selge see, et kõiki korrale ei kutsu ja kätte ei saa. Siiski on tähelepanelikel ja asjalikel jahimeestel võimalus lüüa oma jahimaadel kord majja. Nn. kiirmehi, kes kimavad mööda juhuslikke põlde ja süüdimatult kõmmutavad autost, seejuures mitte alati isegi saagi järele ei lähe, on raskem ja vaata et kõige vajalikumgi paika panna.
Eks see oma maade järelvalve on tegelt suht oluline osa kogu jahimaa hooldamisest.
Meil süsteem lihtne ja üldjoontes toimiv ka. Iga mees peab tooma teatud hulga vilja ja kartulid + vihad ja hein. Kui kaupa ei too, annad pappi.See kõik antakse teatud meeste kätte, kes viivad kauba õigesse kohta. Olemas on põhikohad, kus PEAB alati manti olema, seda siis sea ja kitse puhul. Rajatakse ka söödapõlde, vilja, kartulit ja rapsi. Lisaks söötmisele on pandud lihtne kohustus ka röövulukite osas, iga üks peab aastas vähemalt 1 rebase või kährikKOERA kätte saama, vareste ja muu sellisega on meil ka veel ruumi arenede. Selge see, et arenguruumi on ka muudes asjades
Selle röövuluki teemaga käsikäes on meil huvitaval kombes vähenenud drastiliselt ka hulkuvate koduloomade arv...
Kui keegi taha ka ise lisasöötmist teha, on põhimõtteliselt kõik teed avatud, lihtsalt koht tuleb eelnevalt kokku leppida. Neid kordi on ka kui keegi käib nö teise mehe platsis. Sellisel juhul peavad mehed kiiresti kokkuleppele saama, et tüli majja ei tuleks... Üldjoontes probleeme pole. Kuna lähedal on ka põllumajanduslikku tegevust, siis on platidel alati korralik vili ja/või kartul. Nt viimane kord viidi mu omasse lausa pestud kartulit, tehke järele
H.
Kuidas nii, et salaküti vastu ei saa, eriti kui on teada, et neid on "mõni". Ma usun, et kui pisut teemasse süveneda, siis saab ka nendest jagu. Ühel või teisel moel. Siinkohal pean silmas, et kui brakanjäär on teada ja tegemist on muidu normaalse inimesega, siis saab ju niipalju ometi mõjutada ja avitada, et mehel valik oleks, kas teeb paberid või loobub üldse. Kui rääkida ei anna, siis tuleb teha õige tegu ja aidata seadust. Ega seadus ju muud pole kui meie kõigi ühine kokkulepe, kuidas käituda. Kui keegi käituda ei oska, siis on see tema isiklik mure ja korralike inimeste kodanikukohuse töö. Ja niipalju kui mina tean, siis on jahimeeste ning kki abiga päris palju korda loodud... Selge see, et kõiki korrale ei kutsu ja kätte ei saa. Siiski on tähelepanelikel ja asjalikel jahimeestel võimalus lüüa oma jahimaadel kord majja. Nn. kiirmehi, kes kimavad mööda juhuslikke põlde ja süüdimatult kõmmutavad autost, seejuures mitte alati isegi saagi järele ei lähe, on raskem ja vaata et kõige vajalikumgi paika panna.
Eks see oma maade järelvalve on tegelt suht oluline osa kogu jahimaa hooldamisest.
Meil süsteem lihtne ja üldjoontes toimiv ka. Iga mees peab tooma teatud hulga vilja ja kartulid + vihad ja hein. Kui kaupa ei too, annad pappi.See kõik antakse teatud meeste kätte, kes viivad kauba õigesse kohta. Olemas on põhikohad, kus PEAB alati manti olema, seda siis sea ja kitse puhul. Rajatakse ka söödapõlde, vilja, kartulit ja rapsi. Lisaks söötmisele on pandud lihtne kohustus ka röövulukite osas, iga üks peab aastas vähemalt 1 rebase või kährikKOERA kätte saama, vareste ja muu sellisega on meil ka veel ruumi arenede. Selge see, et arenguruumi on ka muudes asjades
Selle röövuluki teemaga käsikäes on meil huvitaval kombes vähenenud drastiliselt ka hulkuvate koduloomade arv...
Kui keegi taha ka ise lisasöötmist teha, on põhimõtteliselt kõik teed avatud, lihtsalt koht tuleb eelnevalt kokku leppida. Neid kordi on ka kui keegi käib nö teise mehe platsis. Sellisel juhul peavad mehed kiiresti kokkuleppele saama, et tüli majja ei tuleks... Üldjoontes probleeme pole. Kuna lähedal on ka põllumajanduslikku tegevust, siis on platidel alati korralik vili ja/või kartul. Nt viimane kord viidi mu omasse lausa pestud kartulit, tehke järele
H.
Tundub, et enamus nii ei arva, aga minu arvates on see ikka üks suur tobedus neid sigu seal metsas nuumata. Tehke nendele siis juba aed ümber.Siis pole karta, et nad viimati naaberjahimaale lähevad, kuna seal viimati parem ninaesine juhtub olema. ,,Küttimise " osas ei muutu ju suurt midagi, sead on nii kui nii poolenisti kodustatud ja teavad juba oma toitjaid nii nägu kui lõhna järgi. Mõelge kui hea on teha valiklaskmist. Tegelikult see laskmine ongi juba liiast, püüame nad sealt siis juba suure kastlõksuga kinni ja saadame lihakombinaati töötlemisele. Nagu näete tuleb üks jama välja, aga selle jama poole oleme teel. Nii raske on normaalsele inimesele seletada miks me seda ikkagi teeme. Miks on vaja ikkagi seda emakest loodust rohkem ja rohkem tasakaalust välja lüüa?Me takistame hukkumast nõrku isendeid ja nii muutub iga järgnev põlvkond veidi nõrgemaks. Kui loodusliku toidubaasi kõigile ei jätku ,siis järelikult ei peaks neid sigu nii palju ka olema. See et meile meeldib sea jahti pidada ei ole mingi argument.
Midagi pole teha, aga siga meie kliimas vajab lisasöötmist. Mõni aasta külmub maa liialt ära ja lumikatte paksus ületab piirid.
Mnjahh .... ma ei saa aru, et miks kodanik Vari käib jahis (kui käib?) ja ei lase loodusel omasoodu talitada, et las loodus ise reguleerib sõraliste arvukust, vaid käib tasakaalu häirimas (ainult võtmas)
Mnjahh .... ma ei saa aru, et miks kodanik Vari käib jahis (kui käib?) ja ei lase loodusel omasoodu talitada, et las loodus ise reguleerib sõraliste arvukust, vaid käib tasakaalu häirimas (ainult võtmas)
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
kakuke kirjutas:Midagi pole teha, aga siga meie kliimas vajab lisasöötmist. Mõni aasta külmub maa liialt ära ja lumikatte paksus ületab piirid.
Mnjahh .... ma ei saa aru, et miks kodanik Vari käib jahis (kui käib?) ja ei lase loodusel omasoodu talitada, et las suurkiskjad ise reguleerivad sõraliste arvukust
Täpselt, Kakuke. Metssiga vajab lisasöötmist, kui seda ei tehtaks, siis oleks üks võimalusi sea levila taandumine lõuna poole. Puhtdarvinistlikust aspektist oleks see loomulik ning nii peakski olema. Seale antakse lisasööta, et ta siin laiuskraadidel elaks, et teda oleks rohkem ja et teda saaks jahtida. See on puhtobjektiivsest vaatenurgast õigustatud ainult jahimeeste huvides, keegi teine metssea olemasolust eriti kasu ei saa - ah jah, suurkiskjad kah mingil määral. Loodusliku mitmekesisuse kui üleüldise kasusaaja võib nimekirja lülitada tinglikult, kuna osa teadlasi on näiteks arvamusel, et loodusliku mitmekesisuse kunstlik tekitamine/täiendamine ei ole see päris õige asi. Lisaks on metssea rohkearvulisus kindlasti vähemalt paiguti teistele looma-ja taimeliikidele koormaks, kuigi tundub, et seda aspekti on piisavalt vähe uuritud.
Nii et kumbki vaatenurk ei ole absoluutselt vale ega absoluutselt õigeim, lihtsalt jahimeestel on aeg pea liiva alt välja võtta ja ausalt eelkõige endale tunnistada, miks mõnda tegevust viljeletakse.
Päikest
BM
Kui VARI omab siin foorumis mõttekaaslasi ,siis soovitan neil läbi lugeda oma jahimaade korralduskava.Teha asi üksipulgi selgeks mida tähendab seal toodud MINIMAALNE ulukihoole jahtkonna piires.Ei hakka siin kellelegi rääkima jahimeheeetikast jne.Korralduskavas on selgelt väljaöeldud -Ulukihoolde tegematajätmine võib viia jahimaade ümberjagamisele teistele jahirentnikele.Neid jahimehi,kes seda ootavad on oi oi kui palju!
Alati on rohkem kui 2 võimalust!
Õiguslikus mõttes on muidugi jahimaakorralduskava läbi jahipiirkonna kasutusõiguse loa kohustuslik. Jahimaakorralduskava on koostatud eesmärgiga majandada jahimaid, s.o eesmärgiga tagada, et jahimaadel oleks teatud andmete põhjal välja arvutatud arvukusevalemeid järgides saadav ulukite arvukus, millest siis teatav osa oleks võimalik (loe: kohustuslik) küttida. See on jahimehepõhine e. küttimispõhine lähenemine, mitte loodusliku loomastiku põhine lähenemine.
Minu väide oligi, et jahimeestel on aeg enesele aru anda, et ulukihoolde näol ei ole tegu mingisuguse abstraktse ja ümmarguse heateoga loodusele, vaid ikkagi kalkuleeritud normide täitmiseks (või ka suuremas mahus) viljeletava tegevusega, mis on oma lõppeesmärgina nii või teisiti suunatud küttimise võimaldamisele jahimeeskonna hüvanguks. Erinevused ulukiliigiti on loomulikult olemas, aga põhimõte on kõigil siiski üks. Ma ei kiida takka neile jahipiirkondade kasutajatele, kes jätavad oma kohustused teadlikult täitmata, kuid ma ei leia ka, et metssea arvukuse tõstmise nimel tuleb näiteks tema elupaigaks ebasoovitavas põllumajandusmaastikus kõigest hingest vaeva näha.
Kui aga vaadata tõepoolest konkreetseid jahimaakorralduskavasid, siis neid ma siinkohal 100 % tõsiseltvõetavatena ei kommenteeriks. Jah, jahipiirkonna kasutajad, ise olete andnud neile oma esindajate allkirjade näol heakskiidu, nüüd tuleb neid loomulikult täita, midagi ei ole parata. Samas on ridamisi j.k. kavasid, kus ulukihooldusvõtted pärinevad eelmise sajandi 1970-datest ning kus toodud söödakogused võimaldaksid pidada parajat metssea-või metskitsefarmi. Nii et ka j.k. kavade tähenduses ei ole alati pahatihti tegu LISAsöötmisega, vaid hoopiski "metsloomapidamisega".
Kui kohustus on võetud, siis tuleb seda loomulikult täita. Mis aga ei tähenda, et ei või astuda reaalseid samme tulevikus oma kohustuse optimeerimiseks ja mõistusevastasuse vähendamiseks.
Päikest
BM
Minu väide oligi, et jahimeestel on aeg enesele aru anda, et ulukihoolde näol ei ole tegu mingisuguse abstraktse ja ümmarguse heateoga loodusele, vaid ikkagi kalkuleeritud normide täitmiseks (või ka suuremas mahus) viljeletava tegevusega, mis on oma lõppeesmärgina nii või teisiti suunatud küttimise võimaldamisele jahimeeskonna hüvanguks. Erinevused ulukiliigiti on loomulikult olemas, aga põhimõte on kõigil siiski üks. Ma ei kiida takka neile jahipiirkondade kasutajatele, kes jätavad oma kohustused teadlikult täitmata, kuid ma ei leia ka, et metssea arvukuse tõstmise nimel tuleb näiteks tema elupaigaks ebasoovitavas põllumajandusmaastikus kõigest hingest vaeva näha.
Kui aga vaadata tõepoolest konkreetseid jahimaakorralduskavasid, siis neid ma siinkohal 100 % tõsiseltvõetavatena ei kommenteeriks. Jah, jahipiirkonna kasutajad, ise olete andnud neile oma esindajate allkirjade näol heakskiidu, nüüd tuleb neid loomulikult täita, midagi ei ole parata. Samas on ridamisi j.k. kavasid, kus ulukihooldusvõtted pärinevad eelmise sajandi 1970-datest ning kus toodud söödakogused võimaldaksid pidada parajat metssea-või metskitsefarmi. Nii et ka j.k. kavade tähenduses ei ole alati pahatihti tegu LISAsöötmisega, vaid hoopiski "metsloomapidamisega".
Kui kohustus on võetud, siis tuleb seda loomulikult täita. Mis aga ei tähenda, et ei või astuda reaalseid samme tulevikus oma kohustuse optimeerimiseks ja mõistusevastasuse vähendamiseks.
Päikest
BM
isiklikult arvan et ulukihoole on põhiline ,mis tagab loomade kõrge arvukuse,mõni mees võib muidugi väita et loomapidamine ja sigade nuumamine tuleb ära lõpetada,aga tavaliselt on nad ise esimesed kes vinguvad et loomi on vähe,ajavad kõik huntide süüks ja hädaldavad et meie metsadesse loomad sisse ei jää,meie jahtkonnas on ulukihoole iga jahimehe püha kohus,näituseks soolakuid on ainuüksi 46tk ja ilusatest sarvekandjatest juba puudust pole,varsti hakkabki sokujaht pihta,päris hea kui õhtu jooksul näed mitut ilusat looma ,hoopis lollim tunne on laskma minna viimast poega.
243win
Eks ma olen eluaeg selle pärast nahutada saanud, et ei suuda kuidagi enamuse tüüpmõtlemisega kaasa minna. Erimeelsusi karjaloomad ei salli. See on nagu punane rätik pullile. Ma loodan ,et keegi end solvatuna ei tunne(solvata ei ole minu eesmärk) ,inimesed lihtsalt on erinevad. Aitäh Baddmannile kahe sisuka kirjatüki eest, olen sellega täiesti päri. Kahju, et väga paljud püüavad end heategiatena näidata ja on väga solvunud siis kui mittejahimehed neid petisteks peavad. Võrdluseks harrastuskalastajad nimetavad samalaadset tegevust veekogus koha sisse söötmiseks. Pole mina kuulnud, et mõni neist seda lisasöötmiseks nimetab. Tundub, et nende suhtumine on ausam.
Kui mõnel pool lausa pestud kartuleid metsa sigadele veetakse, siis pole miski ime kui neid varsti ka keetma ja küpsetama hakatakse.javascript:emoticon(':D')
Kui mõnel pool lausa pestud kartuleid metsa sigadele veetakse, siis pole miski ime kui neid varsti ka keetma ja küpsetama hakatakse.javascript:emoticon(':D')