hundid

[aadu kadakas]

Na vat. Piisab vaid teema tõstatada, kui leerid hakkavad oma usku demonstreerima. Me ei pea siin Männilit taguma või jahimehi maha tegema, vaid katsuks otsida võimalust tõe väljaselgitamiseks. Iseasi muidugi, kas seda üldse vaja on ja mis edasi saab.

[H:Owl]

Saagu edasi mis saab, ikkagi on parem teha otsuseid ja plaane arvutuste (teadmiste), mitte arvamuste põhjal. Mulle küll tundub, et just "kogenud jahimeestel" on vahel raskusi nende asjade vahel vahet teha. Ei saa küll päriselt välistada ka võimalust, et teadmiste põhjal tehakse valesid lõppjäreldusi stiilis - "kirp kuuleb jalgadega". Selle ärahoidmiseks ja korrigeerimiseks on vajalik kõigi asjaosaliste heasoovlik koostöö, mitte teise poole halvustamine ja naeruvääristamine.

[GC]

Peep palus oma kommentaari edastada...

"asi selles, et nagu tekstistki lugedagi võib, vaadeldakse mainitud Science`i artiklis muutusi viimase 50-60 aasta jooksul (vahemikus 1960-dad - tänapäev), mil suurkiskjad on olnud selges tõusutrendis nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis (pikaajaline trend). Artiklis on kasutatud tänapäeva kirjeldamisel 2011. a seireandmeid (artikkel põhineb ühel 2011. a koostatud rahvusvahelisel raportil), mil meil oli veel kõrge nii ilvese kui ka hundi arvukus. Viimase mõne aasta jooksul on aga mõlemad oluliselt langenud (lühiajaline trend). Niisiis, mõlemad on õiged, erinevus on vaid ajaskaalas (ja muidugi suurusjärkudes ka). Kahjuks ei tule see neist uudiselõikudest välja ning ka pealkirjad on selles mõttes eksitavad. Hinnanguid populatsioonide seisundeile ei näita me erienvatele huvigruppidele erinevalt, ulukiseire aruanded on avalikus veebis Keskkonnagentuuri kodulehel kõigile kättesaadavad (sh inglisekeelse kokkuvõtte ja jooniste allkirjadega) ja ei siinkohal ega ka mujal ole mingit kahepalgelisust."

[Pauli]

Nojah, umbes sama asja püüdsin ma juba ennist tagasihoidlikult vihjata.

[jyri]

Teaduslikku lähenemisse kuulub ka ajaloo teadmine.
Kordan veelkord paljudele teadaolevat ja lihtsat tõde.
Nõuka ajal oli hundi küttimine lausa kohustuslik 24/7 x 52 , maksti ka preemiaid( isegi mina olen saanud).
Tulemus- ei kadunud need hundud kuskile ega ka nende arvukus ei vähenenud! Lisaks polnud ka hulkuvaid koeri metsades- olid omad reeglid nende elimineerimiseks. Lisaks stimuleeriti ka vareste küttimist jne. Peale tuumasõda jäävat ellu vaid tarakanid ja rotid, kuigi ka neid igal pool "tõrjutakse".
Kahjuks ulukiseire "tõelisusest" meil võib järeldada Aafrika seakatku reaalsest eksistensist Eestis- kes teab, kui sügav see on ? Ainult oletused
Siit küsimus Aadule- mis "tõde" sul veel vaja on huntide küsimuses?

[aadu kadakas]

Et "tõde" oleks tõde, eriti muud ei taotlegi. Kasvõi arvudes ja nende tõlgendamisel.
See kahepalgelisuse väljend GC-lt (parandus: Männililt. Vabandan) pani vaatama viimast "Eesti Jahimeest" ja artiklit "Mida neist huntidest uurida?".
Lk. 33 on lõik :
Nii näiteks on Halliste karja suuruseks tänavu kokku kuus isendit (sh kolm kutsikat), kes on lumega ajal liikunud ringi nii ühe, kahe, nelja, viie kui ka kuue kaupa. Kõiki neid kokku liites saaksime aga väga vale tulemuse.
Võtsin kõne sealsele tuttavale jahimehele, kes peaks asjaga ka kursis olema. On kari ja naabritel on veel teine kari ja Lätist pidi ka veel aeg-ajalt kari käima. On lisaks karjale ikkagi ka üksikuid, keda kuidagi ei taheta "näha". Lühidalt pidigi enamasti kõik sealkandis olema ühe mehe tõlgendada ning telemeetria oleks nagu absoluutne teave huntidest. Pole ka kohalike jahimeestega läbisaamine enam kiita ning ongi see olukord, millest ma räägin. Kus see tõde siis on? Isegi see oleks kokkuvõttes parem, kui öeldaks, et ongi selline kaitserežiim huntidel ja selge sott.

[kakuke]

Seda viimast kadakaaadu postitust lugedes tekkis mul küsimus, et kust kohast on teada, et kuuene hundikari liigub ringi erinevate suuruste gruppidena seal. Kas kõigil kuuel on kaelused kaelas või millest selline teadmine? Puhtalt uudishimust see küsimus.

[GC]

Na vat. Piisab vaid teema tõstatada, kui leerid hakkavad oma usku demonstreerima. Me ei pea siin Männilit taguma või jahimehi maha tegema, vaid katsuks otsida võimalust tõe väljaselgitamiseks. Iseasi muidugi, kas seda üldse vaja on ja mis edasi saab.

Kui nüüd mind silmas pead, siis mina räägin oma kogemustest, sellel pole usuga midagi pistmist!!!
Häda ongi selles, et jahimeeste hulgas on liiga palju inimesi, kes lihtsalt midagi usuvad ja siis seda tõena kuulutavad!

[H:Owl]

Teaduslikku lähenemisse kuulub ka ajaloo teadmine.
Kordan veelkord paljudele teadaolevat ja lihtsat tõde.
Nõuka ajal oli hundi küttimine lausa kohustuslik 24/7 x 52 , maksti ka preemiaid( isegi mina olen saanud).
Tulemus- ei kadunud need hundud kuskile ega ka nende arvukus ei vähenenud!

Täna elusolevate inimeste ajaloos on huntide arvukusel olnud kaks tippu. Sõjajärgsel ajal oli huntide arvukus Eestis kõrge tingimustes, kus sisuliselt puudusid looduses tänased põhilised hundi saakloomad. Kuna jänesedieet muutus vist üksluiseks, pandi rohkem rõhku koduloomade murdmisele, millega teeniti ära kogu progressiivse elanikkonna kirglik ja kauakestev viha. Tol kaugel ajal tegutsenud poolprofesionaalsete hundibrigaadide ponnistuste tulemusena oli ENSV 60-te keskpaigaks sisuliselt wolffrei. Seda kõike tingimustes, kus puudusid lumesaanid, mobiilne side ja praktiliselt ka vintpüssid (tõsi küll, kohati kasutati ka mürki).
Vahepealsel ajal maksti küll väheste huntide vähestele küttidele vanast inertsist preemiat, kuid nii loendus- kui küttimisandmete järgi hunte õieti polnudki ja hundijahti eriti ressursse ei panustatud.
Uue tõusu tipp huntide arvukuses tuli 90-te lõpus, vahetult peale kitse, põdra ja sea arvukuste tippaastaid. Eks murti ka kariloomi ja klaperjaht läkski jälle lahti. Seekord päästis hundi lõpplahendusest mitte jahimeeste suutmatus, vaid lindpriiseisuse kaotamine Brüsseli tugeval toel (kui mitte initsiatiivil). Ja seda me juba ei andesta! Ei huntidele, Brüsselile ega nendega seotud isikutele.
Siit minu väide: Palju korratud, paljudele teadaolevad ja lihtsad tõed (eriti) on saatanast!

[GC]

Et "tõde" oleks tõde, eriti muud ei taotlegi. Kasvõi arvudes ja nende tõlgendamisel.
See kahepalgelisuse väljend GC-lt pani vaatama viimast "Eesti Jahimeest" ja artiklit "Mida neist huntidest uurida?".
Lk. 33 on lõik :
Nii näiteks on Halliste karja suuruseks tänavu kokku kuus isendit (sh kolm kutsikat), kes on lumega ajal liikunud ringi nii ühe, kahe, nelja, viie kui ka kuue kaupa. Kõiki neid kokku liites saaksime aga väga vale tulemuse.
Võtsin kõne sealsele tuttavale jahimehele, kes peaks asjaga ka kursis olema. On kari ja naabritel on veel teine kari ja Lätist pidi ka veel aeg-ajalt kari käima. On lisaks karjale ikkagi ka üksikuid, keda kuidagi ei taheta "näha". Lühidalt pidigi enamasti kõik sealkandis olema ühe mehe tõlgendada ning telemeetria oleks nagu absoluutne teave huntidest. Pole ka kohalike jahimeestega läbisaamine enam kiita ning ongi see olukord, millest ma räägin. Kus see tõde siis on? Isegi see oleks kokkuvõttes parem, kui öeldaks, et ongi selline kaitserežiim huntidel ja selge sott.

Kui Sa nüüd ikka süveneksid teemasse, siis saaksid aru, et see pole minu väljend... "kahepalgelisus"!
Mis muud juttu puudutab, siis just nii see vale huntide arvukuse määramine toimubki..."meil kari, neil kari"!
Lihtsalt ääremärkusena lisan, et Peep ei teadnud siis veel huntidest midagi kui mina oma esimesed lasin.

[honkomees]

... Täna elusolevate inimeste ajaloos on huntide arvukusel olnud kaks tippu. Sõjajärgsel ajal oli huntide arvukus Eestis kõrge ...Tol kaugel ajal tegutsenud poolprofesionaalsete hundibrigaadide ponnistuste tulemusena oli ENSV 60-te keskpaigaks sisuliselt wolffrei. Seda kõike tingimustes, kus puudusid lumesaanid, mobiilne side ja praktiliselt ka vintpüssid (tõsi küll, kohati kasutati ka mürki) ...

Tollest sõjajärgsest ajast tean isa juttude järgi ja jaht toimus ikkagi palju efektiivsemalt kui praegu, kuna kasutada oli praktiliselt piiramatu ressurs, riiklik toetus nii masinate kui kütuse näol, hulka kasutada olevaid mehi, keda alati töölt vabastati pühaks ürituseks. Mürk ja kutsikate urust püüdmine andis kõige enam tulemust. Tänaseks on need efektiivsed hunditõrjevahendid keelatud ...

Hundijahis on ikkagi efektiivne vahend haavlipüss ja peenem kartetš, mitte vintpüss (ei liigu hunt lagedal), side jms ei ole määrav, lumesaane pole meie jahimehed kasutanud, hundijahis sealhulgas. Samas on äärmiselt töömahuka lipujahi jaoks vaja "vabu" (st mittetöötavaid) mehi igal hetkel, mida tänapäeval väga raske leida. Seega jäävad huntidele alti pääsuvõimalused, kuna mehi on ebapiisavalt.

... Uue tõusu tipp huntide arvukuses tuli 90-te lõpus, vahetult peale kitse, põdra ja sea arvukuste tippaastaid. ... Seekord päästis hundi lõpplahendusest mitte jahimeeste suutmatus, vaid lindpriiseisuse kaotamine Brüsseli tugeval toel (kui mitte initsiatiivil). Ja seda me juba ei andesta! Ei huntidele, Brüsselile ega nendega seotud isikutele.
...

Huntide teine tipp oli tõesti 90-ndatel, aga ikka suht alguses, siis kui kaitseliitlased ja muidu relvi saanud salakütid tegid põdraarvukusele 1:0.

Enda elueal pole kogu nooruse jooksul 1960 kuni 1990-ndateni hundijälgi massiliselt näinud, siis oli see üsna levinud ja sai ka hundijahti tehtud, aga alates ca 1995-1997 kuni ca 2010 aastani ehk umbes 15 aasta jooksul oli olukord jälle kontrolli all ja polnud mingit põhjust hundijahiks. Aga viimased aastad on vähemalt meie kandi hundijälgedega ja nende tegevusaktiivsusega lood hullemadki kui 1990-ndatel.

P.S. Tegelikult on ka ilvese seis meil sama õitsev, aga jaht kinni ja kitse arvukus langeb ikka veel aastast aastasse ehkki talved juba mitu aastat pehmed.

Teaduslikku lähenemisse kuulub ka ajaloo teadmine.
Kordan veelkord paljudele teadaolevat ja lihtsat tõde.
Nõuka ajal oli hundi küttimine lausa kohustuslik 24/7 x 52 , maksti ka preemiaid( isegi mina olen saanud).
Tulemus- ei kadunud need hundud kuskile ega ka nende arvukus ei vähenenud!

Subjektiivse arvamusena oleks Eestile optimaalne nii 20-30 hunti, mitte 10 korda enam nagu praegu reaalne arv võiks olla.

[unt]

Subjektiivse arvamusena oleks Eestile optimaalne nii 20-30 hunti, mitte 10 korda enam nagu praegu reaalne arv võiks olla.

Nujah, siis nad mahuksid ilusasti loomaaeda ära

[linnukütt]

Ma elus palju asju näinud ning näinud rohkem hundi arvukuse tippe kui kaks. Tegelikult, kui vaadata huntide küttimist aastast 1954-2014, siis tippaastaid on märksa enam olnud. Oleneb mis küttimisarvu tipuks pidada. Loendusarvuga ärritama ei hakka. Kes tahab võib graafiku küttimisest ise koostada, ma lugesin tipuks aasta, kus kütiti aastas ligilähedaselt 150 hunti. Need aastad oleksid:
1955 - 206 is; 1956 - 148;1957 - 149 is.; I tipp kümme aastat peale sõja lõppu
1976 - 156;1977 - 135 is; 1978 - 187 is; II tipp koos järellainetusega aastani 1981
1993 - 153;1994 - 205 is;
1995 - 302 is;(pikk lame tipp viis aastat 1993 - 1997); III tipp siis 1993-1997
1996 - 196 is;
IV tipp aastatel 2008-2011
2008 ja 2011 lasti 156 ja 151 hunti aastas (2009 - 103 ja 2010 130 is), aga 2004 algas EL ajastu ning hunti juhiti juba teaduslikult planeeritud meetodeid kasutades. Tipu teket ei suudetud sellele vaatamata maha lõigata. Enne seda kasutati jahimeeste kõhutunnet ja teadmisi. Kui vaadata 1954- 2014 aastaid, pole küttimise kõikumistel vahet, kas küttimisel kasutati või ei kasutatud planeerimist.Sama kiirelt kui arvukus läks ülesse, läks ta sama kiirelt ka alla.

aastad 1954 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85-89 90-94 95-99 00-03
kütiti aastas 123 150 24 4 28 142 123 70 125 171 37

aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kütiti aastas 34 18 41 39 156 103 130 151 80 78 38

Ei osanud graafikut panna. Aastaid palju, siis grupeerisin kuni EL astumiseni aastad viie kaupa ja arvutasin keskmiselt aastas kütitud huntide arvu.

[Ain Aavik]

Lugupeetavad .. ärge võtke isiklikult.

See on vaid üks järjekordne heietus sellest, et tõde on kusagil seal väljaspool olemas - tuleb see vaid hoolika otsimise tulemusel üles leida.
Ja see tõde eksisteerib vaid nende jaoks, kes seda aksepteerivad ja ka tunnistada julgevad.
Paraku viimased on küll nood indiviidid, kelledel on olemas nägemus, mis ulatub kaugemale tulevikku ilma et isiklikku omakasu silmas oleks peetud.

Olid meil metsavahid - kunagi ammu .. eks ole ka olnud imelikul kombel sääraseid aegu

Ja olid ka hundid kuidagi kummalisel kombel, eks ole.
Muudki suurkiskjad ja ulukid ning isegi metsas olid olemas.

Teadsid nood metsavahid loomadest ja nende liikumisest tunduvalt rohkem ja omasid ülevaadet, kui praegused seirajad (keda on umbes sada korda vähem, kui toona) Mis siis, et seirajatele on kätte jagatud kaasaed vahendid ja metoodikad..
Metskondades ca 2000 metsavahti veel 1997 aastal .. imelik, eks ole.

Mis on praegusel hetkel tegelikult toimumas ulukite ja suurkiskjate arvukusega, teavad vaid nood inimesed, kes igapäevaselt mööda metsadest alles jäänud padrikuid viitsivad ringi liikuda rohkem kondiauruga, mitte erinevatel transpordivahenditel, unustades mugavuse ja laiskuse (öeldakse küll vabanduseks hõivatuse)


Toona, enne 1990-ndaid, oli teada suurkiskjate arvukus ja seda nii hundi, ilvese, kui karu ja muude pisemate röövikute kohta. Kas tänane teave on objektiivsem?

Süsteem lõhuti, samuti muutusid paljud põhimõtted nii metsa majandamise, kui ulukiressursi koha pealt. Sellega alustati iseseisvuse saabudes ja see on siiani jätkuv.
Kas ka jätkusuutlik ja kui siis millises suunas?

Eks sellega on vist samuti nagu selle kõlava sõnaga ''demokraatia'', kus vähemuse otsused ja arvamus domineerib enamuse üle ja enamus on ''alati ebapädevam'' kui see isehakanud eliit saadaoleva materiaalse hüve eest.

[honkomees]

Subjektiivse arvamusena oleks Eestile optimaalne nii 20-30 hunti, mitte 10 korda enam nagu praegu reaalne arv võiks olla.

Nujah, siis nad mahuksid ilusasti loomaaeda ära

no loomaaiad jms jätame ikka välja, looduses 2 hunti maakonna kohta elik 1 kari 3-5 maakonna peale (aga sellisel alal nad võivad rännata ju küll) on enam kui küll, jõuavad ka teha pahandust aga vast mitte nii palju kui praegu ja taluvad lambakasvatajad ja koerapidajad selle ära.