Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

[kakuke]

Kullakesed, selleks, et mingis vürstiriigis saaks laskekatse sooritamiseks kasutada tripoodi vms tuge, selleks peab omama ka vastavaid tingimusi. Kõik kohalike olusid ei tea, aga oi mis mõnuga tatti pritsitakse. Mul veel on küsimus neile kõigetargematele, et mille poolest näiteks benchresti tugi ei peaks sobima sinna alla? Püssi külge kinni ei käi, aga paremat tuge samas püssi sisse laskmiseks ma ei tea ka.
Ps. Ja uskuge mind, laskekatsete vastuvõtmine on jahimehepraktika juures üks ebameeldivamaid asju, mis tal oma vürstiriigis teha tuleb. Samas oluliselt parema meelega ma olen nende snaiprite tekitatud verejälgedel käinud.
Pps. Ja kui rääkida jahipraktikast edasi, siis omajagu laske olen jahis sooritanud just lamades ja püssi külge mehhaaniliselt kinnitatavatelt jalgadelt.Kindlamat asendit/võimalust hea lask jahis sooritada on mul raske välja mõelda.

[Beretta]

Päris mõistlik jutt, Teie kõrgeausus. Ainult mis pagana tingimustest tripoodi ( sama hästi bipoodi, monopoodi) kasutamise juures Te räägite, et miski kohalik eripära vöi sedamoodi? Laskekatse ametlikus laskepaigas peaks olema ühetaoline Saue-Putlast Obinitsani. Ma saaks veel aru, kui Narova kallastel selline mõtteviis levib, et nüüd teete kuda ma ütlen, seal tahad kõik olla nigut Vladimir Vladimirovits- pervõi paren po derevne.... a v dervne odin dom. Ei ole võimalik eesti keeles nõnna ilmekalt öelda.

[sammal.habe]

Tartu vürstiriigis vast ikka üks natukene laiapõhjalisem organ asju otsustab kui Vürst Suur Kakk Samas tekib küsimus, mida teha nendega kes mujalt Tartu tiiru laskekatset tegema tulevad... Aga ärme ruttame asjust ette ja tegeleme hiromantiaga.

[kakuke]

Tartu vürstiriigis vast ikka üks natukene laiapõhjalisem organ asju otsustab kui Vürst Suur Kakk Samas tekib küsimus, mida teha nendega kes mujalt Tartu tiiru laskekatset tegema tulevad... Aga ärme ruttame asjust ette ja tegeleme hiromantiaga.

Ei ole see suurvürsti välja mõeldud asi, et kuidas toimuma hakkab. Mina ainult küsisin (sellelt laiapõhjaliselt organisatsioonilt), et kuidas, sain vastuse, mille ka siia edastasin. Vale puu all haugute. Aga ma saan väga hästi aru, et asi võib isiklik olla.

[Beretta]

Asi selge Oleks kohe öelnud, et edastan laiapõhjalise organisatsiooni (Jurjevi uezdi?) seisukoha, poleks keegi ka Sinu peale haukund. Õnnetuseks panid selle kirja nii, et pigem sai sellest aru kui Sinu otsusest. Anna andeks. Nüüd aga tahaks tõesti teada, kes seda otsustab

[Beretta]

Loe ja imesta
2) harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades.
Seda punkti saab ju täita ainult ilma toeta, sest ükskõik mis laskeasendi sisse võtad, ei saa sa enam tuge kasutada sest kas toelt või asendist Või oskab keegi öelda kuidas lasta ilma laskeasendita? Ministeeriumis ei pruugi keeletoimetajat olla ja ministriälla ilmselt ei lugenud, mis jamale alla kirjutab

[Feen]

Ma kahtlustan, et Tartu olud võimaldavad istuda seamajakeses, toetada küünarnukk lauale, ja sedasi lasta (arvatavasti leidub seal mõni variant veel aga ma pakkusin esimese pähe tulnud variandi välja). Kui siis ka selle katse ära ei tee, hmmm... äkki peaks kalapüügile vms mõtlema hakkama.

[linnukütt]

Eelmine vastus kadus kuhugi netiavarustesse. Olles natuke laskmise ja määruse sisuga kursis katsun vastata.
Sportlaskmises kuulipüssidest sooritatakse kombineeritud harjutus kolmest asendist: lamades-, püsti- ja põlveltasendist. Lamedesasend on keelatud seda ei kommenteeri.Püstiasendist ei loeta toeks laskuri kätt, mille küünarnukk toetub laskmisel vastu laskuri keha ning põlveltasendist ei loeta toeks kätt, mis toetub küünarnukiga laskuri põlvele. Vaadake harjutust VSS, kus püstiasendist mägikitse märki lastes saab kasutada abistavat tuge. See abistav tugi on sisuliselt monopood. Seega saab ikka küll erituge laskmisel kasutada. On veel imelikke võistlusharjutusi, kus laskmisasend on istudes, või kasutatakse peeglit ja lastakse selja taga olevat märki peeglit kasutades jms. Laske aga nendest asenditest, istuge toolil, maapinnal jms, kui aga sellistest asenditest pihta saate.
Kõrgistmelt lastes te ju tuge kasutate. Või lasevad snaiprid ka kõrgistmelt sokku vabakäelt "kümnesse". Vähe usutav mulle.
Feen kirjutas "Tartu olud võimaldavad istuda seamajakeses, toetada küünarnukk lauale, ja sedasi lasta ". Laske aga, kui sedasi lasete. Kui katset ära ei tee, st 10 cm läbimõõduga märgile viis korda pihta ei saa, katsetage kalapüügiga.
Kakuke kirjutas: " Ja kui rääkida jahipraktikast edasi, siis omajagu laske olen jahis sooritanud just lamades ja püssi külge mehhaaniliselt kinnitatavatelt jalgadelt.Kindlamat asendit/võimalust hea lask jahis sooritada on mul raske välja mõelda".
Jummala õige jutt. Aga jahimees peab ise ka lasta oskama, seepärast siis püssile kinnitatud jalad jms abivahendid on keelatud. Jahipraktikas tarige laskurikotte ja püssijalgu palju kulub jahile kaasa ja laske neilt ka nii kaua, kui süda soovib. Keegi seda ju ei keela, aga laskekatse seisvale märgile sooritame me ikkagi ilma nende abistavate vahenditeta.

[aadu kadakas]

Vaatasin soomlaste analoogi ning kaitseliidu formaate.

Sportlaskmises kuulipüssidest sooritatakse kombineeritud harjutus kolmest asendist: lamades-, püsti- ja põlveltasendist.

Huvitav jah, miks üks järgmine asi on suudetud teha segaseks ning annab toitu tõlgendustele.
Linnuküti poolt viidatud kolm posängi leiame kenasti ka nt kaitseliidu vastavast formaadist ning Soome puhul ka asi sarnane (lamades pole, kuid on lisatud istudes). Läbiv joon - selgesõnalisus ja mingite tugede lubamist ei näe. Kui nüüd lamades laskmine välja jätta, siis põlvelt ja püsti (miks mitte ka istudes) võiks olla asendid, kust sooritatakse laskekatse. Ja kui laskja ei suuda mõistliku tasemega lasku sooritada, võttes toe nn enda kehast või püssirihmast, siis ei sooritagi. Tõepoolest, pukist tuge võttes suudab pea igaüks korraliku lasu teha, kuid kas peaks selle "taseme" nüüd laskekatsesse tagasi teisendama või?
Kipub olema nii, et laskekatse, laskeharjutuski sumatakse mingisuguse jahisituatsiooni konteksti ja siis jätkub kriitikat ning juttu kauemakski. Äkki hakkaks arutama, kas kraavipervel teise mehe ***** pealt tuge võttes looma õnnestunult lasnud sooviks laskekatset tiirus ka samamoodi teha?

[linnukütt]

Asi lihtsalt selles, et laske ilma tuge kasutamata kuus lasku 10 cm märgi sisse. st proovige järele, kas on lihtne või mitte. Enne kui 10 cm märgi suuruse peale jäädi, proovisin ise N korda ja panime ka mõned tavalised jahimehed seda harjutust laskma. Toelt on märk meestele lastav, istudes, põlvelt või püstiasendist jääb vanematele meestele (kes ei viitsi ajujahis käia, kellel on nats kehvem reaktsioon kui noorematel kaaslastel), kelledele mõeldes see katse üldse kehtestati ja kes iga päev tiirus püssi ei pauguta, ilmselt vaid unistuseks. Sõltub muidugi püssi jooksust ja korrasolekust ka. See 10 cm läbimõõduga ring on tegelikult metssea ja mägikitse 10 silma harjutuses VSS. Seda VSS`is küll 100 m pealt, aga ikkagi. Palju on siis neid mehi, kes VSS metssiga ja mägikitse 50 võimalikust saavad 50 silma tavalise jahikuulipüssiga, mitte võistlusteks kohandatud relvaga.
Soomlased lasevad seisvat märki vist 75 m pealt (võin ka eksida, ei viitsi googeldada ja otsida) ning märgi läbimõõt on erinevates harjutustes tublisti suurem. Vaadake ka soomlaste märkide diameetreid. Kui mälu ei peta, siis karukatse märgi suurus oli vist 17 cm, teistel suurem.
Head punnitamist siis meestele, kes pole võistluslaskurid ja proovivad seisvat märki ilma abistava toeta lasta.

[aadu kadakas]

Metsäkauriskokeessa sekä hirvi- ja peurakokeessa käytetään maalikuviota, jossa osuma-alueen halkaisija on 23 senttimetriä, ja karhukokeessa maalikuviota, jonka osuma-alueen halkaisija on 17 senttimetriä.
Jah, tublisti suurem. 75 m kauguselt tõepoolest. Häda siis meil seda 10 cm taotleda, ehkki kaugus väiksem. Kipub olema sellise rahvaliiga ning võistlustaseme vildakas sümbioos.
Mõte laskekatsel ikka see, et mees+relv saavad üksteisega nii hakkama, et vähemalt mingi mõistlik kesktase tuleks esile. Muul ajal aga:

Aga jahimees peab ise ka lasta oskama, seepärast siis püssile kinnitatud jalad jms abivahendid on keelatud. Jahipraktikas tarige laskurikotte ja püssijalgu palju kulub jahile kaasa ja laske neilt ka nii kaua, kui süda soovib. Keegi seda ju ei keela, aga laskekatse seisvale märgile sooritame me ikkagi ilma nende abistavate vahenditeta.

[Pauli]

Tartu vojevoodkonna tõlgendustesse on üsna suurel määral mässitud minu tagasihoidlik isik, nii et jätke Kakuke rahule. Loogika on lihtne: nagu Feen juba vihjas, on Tartu tiirus võimalik 50 m seamärki lasta laua taga istudes ja seetõttu sündiski kaalumise ja arutamise järel otsus, et bipodid, tripodid ja liivakotid, benchrest alustest rääkimata, jäävad ukse taha. Sest kui inimene ikka küünarnukke või lausa püssi lauale toetades ka ei suuda katset ära teha, siis ... polegi nagu midagi lisada.

Määrusest endast: olin peale Linnuküti ka mina põgusalt selle määruse sünni juures ja võin öelda, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Päris mitu apsakat on sisse lipsanud, neist vähemalt üks kahjuks ka sisuline. Aga üldkokkuvõttes, kui lähtuda ikkagi asja mõttest ja taustateadmiste abil libiseda üle vigadest, on ikkagi tegu sammuga edasi. Ehk saab mõne aja pärast ka need vead ära parandada ja siis on asi juba päris hea.

[Pauli]

Ahjaa, üks asi veel.

Milleks seda laskekatset üldse vaja on peale tiirude nuumamise (minu isiklik subjektiivne arvamus)?
Autojuht saab load ja rohkem eksamit tegema ei pea, käsitulirelva saad kätte ja kõik, ei mingit tiirutamast. Kes tahab käib nagunii laskmas, kes ei, see ei suuda tiiruski laskmist selgeks saada.

(Ja nüüd võivad tublid laskekatse austajad kisama hakata)

Ja hakkangi kisama. Esiteks, kui võrrelda laskekatsete vastuvõtmise töömahtu ja instruktorite närvikulu laekuva rahaga, siis on see üsna kahjumlik ettevõtmine. Teiseks, keskmiselt kord kuus trehvab tiirus sellist isendit, kellet tuleks relvaluba viivitamatult ära võtta, sest tal puudub igasugune arusaam sellest, mida ta oma tulenuiaga teeb. Võib-olla ma olen naiivne, aga loodan siiski, et ehk on laskekatsest niigi palju kasu, et kui kord kahe aasta tagant on instruktor jahimehe peale 3-4 korda karjunud "Lukk lahti!!!", siis jätab ta laetud ja vinnastatud püssiga autosse istumata, tulemuseks täiesti elus ja terve naabrimees.

[linnukütt]

Võtsin Soome katse siiski ette. Seal te teete 90 sek jooksul 4 lasku ning eksida ei tohi. Tuge tohib nii meil kui neil kasutada. Poolteist minutit 4 lasu kohta on paras kiirlaskmine. Eriti püstiasendist ja poltlukuga püsse kasutades. Meil seevastu saab rahulikult, kaalutletult lasta ning eksida võib ka ühel lasul. Olen ise korra Soomes seda katset proovinud (lasksin põlveltasendit kasutades) ning polnud ta täiskaliiberrelvast nii väga lihtne midagist.
Ülejäänud osa seletas Pauli juba ära.
Allpool siis tõlketa Soome katse tingimused.
"Metsäkauriskokeessa sekä hirvi- ja peurakokeessa käytetään maalikuviota, jossa osuma-alueen halkaisija on 23 senttimetriä, ja karhukokeessa maalikuviota, jonka osuma-alueen halkaisija on 17 senttimetriä.
Kokeessa ammutaan paikallaan olevaan maalikuvioon neljä laukausta vapaavalintaisesta pysty-, istuma- tai polviasennosta 75 metrin etäisyydeltä. Aikaa neljän laukauksen ampumiseen on 90 sekuntia ensimmäisestä laukauksesta laskettuna. Ampuessa saa käyttää tukea, kunhan asetta ei lukita mekaanisesti alustaan. Samassa ampumakoetilaisuudessa ampuja saa yrittää koetta (kauris, hirvi tai karhu) enintään viisi kertaa."

[aadu kadakas]

Saab viis korda üritada.