Otsijaht ja hiilimisjaht

[baddmann]

Tõstsin teema "Lemmikjahi" alt siia ümber, kuna tundub, et on päris erinevaid arusaamu.

Leian, et sõnadel "otsijaht" ja "hiilimisjaht" on olemas igapäevane tähendus, tegemist ei ole terminitega mida ilmtingimata oleks tarvis seaduses või muus õigusaktis defineerida. See, et iga mees neid erinevalt mõista võib, on otsitud põhjendus. Aeg, mil tavapärast tähendust omavaid sõnu seaduses definitsioonidega õnnistati on suuresti jäänud 1990.-ndate algusesse ning tollal oli seda ehk tulenevalt õiguskorra uudsusest ka tarvis, lisaks oli toona levinud varasematest aegadest kogunenud teistsugune normiloomise praktiline kogemus.

Sõna või mõiste tavapärane tähendus on tähendus, mida omistab sellele sõnale või mõistele tähenduse rakendajaga võrreldav mõistlik inimene. Õigusnormi rakendajaks on muuhulgas ka selle järgi käituma kohustatud isik, s.t antud näite puhul jahti pidav tegelane. Mõisteid "otsijaht" ja "hiilimisjaht" tuleb mõista justnimelt sellises tähenduses, nagu neid mõistavad jahimehed - st et otsijaht on jahipidamisviis, mille käigus toimub maastikul (jalgsi või kasvõi hobusega) liikumine eesmärgiga tabada ulukit, kes eelduslikult satub ilma muude inimtekkeliste põhjuste rakendumiseta jahimehe vaatevälja ja/või tulistamiskaugusesse ning hiilimisjaht on jahipidamisviis, mille käigus ulukile lähenetakse jalgsi (hmm, huvitav, saaks vist kah hobusega) vähem või rohkem varjatult tulistamiskauguseni eesmärgiga see uluk tabada.

Tavapärane tähendus võib olla küll sõnadega defineeritav, kuid definitsioon võib n.ö venida liiga pikaks, olla seadusele normitehniliselt koormav ning kummalisel kombel ka segada mõiste rakendamist kehtivas õiguses (muuta vigade tõttu defineerimisel mitme-või valetähenduslikuks mõiste, mis ilma defineerimist üritamata seda ei oleks). Seetõttu oleks ka vale pidada iga seadust või muud õigusakti puudulikuks pelgalt seetõttu, et seal ei ole alati ette kirjutatud kõike, mida seaduse täitmiseks tarvis teada on. Leian, et on igati tervitatav, kui seadusandja jätab reguleerimist mittevajavad, s.o mõistlikult arusaadavad nüansid definitsioonidega koormamata ning seeläbi seadusekuulekale isikule tõlgendamiseks avatuks.

Päikest

BM


P.S. Ma ei kuulu Jahiseaduse, Jahieeskirja ega Jahiraamatu autorite hulka ja olen kaugel arvamusest, et nimetatud õigusaktid ja viidatud teos peaksid pretendeerima täiuslikkusele.

BM

[honkomees]

...Leian, et sõnadel "otsijaht" ja "hiilimisjaht" on olemas igapäevane tähendus, tegemist ei ole terminitega mida ilmtingimata oleks tarvis seaduses või muus õigusaktis defineerida. See, et iga mees neid erinevalt mõista võib, on otsitud põhjendus. ...Leian, et on igati tervitatav, kui seadusandja jätab reguleerimist mittevajavad, s.o mõistlikult arusaadavad nüansid definitsioonidega koormamata ning seeläbi seadusekuulekale isikule tõlgendamiseks avatuks...

Kui pole antud definitsiooni, siis on avatud tee ametnike omavoliks, pidevateks vaidlusteks kohtuni välja ja sealjuures mitte nt jahimehe pahatahtlikkusest või seadusekuulekuse puudusest tingitult -vaata kui palju meil foormis iga relvadega seotud küsimuse üle vaieldakse. Lihtsalt iga mees mõistab seda üsna jaburat teksti omamoodi. Kindlasti oleks vaja ka kommenteeritud väljaannet, kus lihtjahimees, ilma juristi- või hoopis kõrgema hariduseta, arusaadavas keeles teda puudutavaid seaduseparagarahve mõistaks. Oleme ka jahtkonna siseselt mitme punkti üle vaielnud, igaüks mõistab omamoodi ...

...Sõna või mõiste tavapärane tähendus on tähendus, mida omistab sellele sõnale või mõistele tähenduse rakendajaga võrreldav mõistlik inimene. Õigusnormi rakendajaks on muuhulgas ka selle järgi käituma kohustatud isik, s.t antud näite puhul jahti pidav tegelane. ..

No kuulge, kordan veelkord, sõltuvalt oma haridusest, kogemustest ja veel miljonist asjast mõistavad nii jahimehed kui ametnikud üht asja mitmel erineval moel.

...otsijaht on jahipidamisviis, mille käigus toimub maastikul (jalgsi või kasvõi hobusega) liikumine eesmärgiga tabada ulukit, kes eelduslikult satub ilma muude inimtekkeliste põhjuste rakendumiseta jahimehe vaatevälja ja/või tulistamiskaugusesse ning hiilimisjaht on jahipidamisviis, mille käigus ulukile lähenetakse jalgsi (hmm, huvitav, saaks vist kah hobusega) vähem või rohkem varjatult tulistamiskauguseni eesmärgiga see uluk tabada...

Kõik oleks nagu õige, aga kuidas (või millest) algab hiilimisjaht. Kas nii et sõidad autoga mööda põlde (pole ülaltoodu järgi otsijaht) ja siis kui märkad alustad hiilimist ... Milleks? Hiilid 2 sammu kaugusele autost ja lased kui lasta oskad Või hiilid vähem või rohkem varjatult mööda metsa looma oletatava asupaiga suunas. Ise arvan, et see teine variant, aga soovi korral võib nimetada otsijahiks. Ka hiilimisjahi koha vahetust jalgsi võib lugeda soovi korral otsijahiks jne.
Minu arvates on kõik jalgsi metsas ulukile varjatult lähenemise eesmärgil sooritatud liikumised hiilimisjaht ja otsijaht kui selline saab toimuda vaid masinatega või hobustega.
Aga koeraga otsijaht, kas sellist mõistet tuntakse? Minu arust ongi otsijaht linnujahi mõiste, kus koer otsib ja annab siis jahimehele märku. Ja siis algab hiilimisjaht kui vaja.
Tegelikult poleks neid kahte jahiliiki üldse mõistlik eristada, aga vajalik oleks ikka määratleda

[Ahto Kattai]

Kõige parem ,kui ühed hiilivad ja teised varitsevad =ajujaht .Nii saab ajujahti korraldada pea kogu jahiperjoodil
Kivi kotti!

[baddmann]

Kuidagi ei tahaks väitega ametnike omavoli suurenemise kohta (et see toimub just legaaldefinitsioonide puudumise tõttu) nõustuda, aga ei ole midagi parata - kaasaja praktika ei räägi sellele vastu. Eks ametnikelgi ole oma haridus- ja haritustase, osadel kõrgem, teistel jälle madalam. Neil pidavat olema õigusrikkumise vastase võitluse mõõdikud jms

Samas pidage ikka ka seda silmas, et olgu KKI meestel kuraasi kuipalju tahes, nad PEAVAD ikkagi karistuse rakendamiseks tõendama ära, et väidetav rikkuja seadust rikkus, mitte vastupidi, et jahimees peaks tõendama oma süütust (ta võib seda loomulikult teha kui see tema elu lihtsamaks teeb). St et inspektorid peavad, näiteks, tõendama ära, et metskitsele peeti otsijahti, mitte hiilimisjahti - nemad peavad sellisel juhul tulema välja oma definitsioonidega neile kahele jahipidamisviisile (ning need definitsioonid ei tohi olla mõistusevastased, st mõistlikule keskmisele antud valdkonnas tegutsevalt inimesele arusaamatud) ning lisaks sellele veel näitama tõenditele tuginedes ära, et jahti pidav isik käitus valesti ning lisaks veel ka seda, et ta tegi seda süüliselt. Nii et minu hinnangul ilma koerata otsijahi ja hiilimisjahi vahetegemise pärast ei tasu eriti muretseda, tuleb käituda lihtsalt mõistlikult. Eriti veel kui on tegu üksikjahimehega, hulgakesi metsas liikudes (otsides või hiilides) on muidugi keerulisem teiste võimalike tegude eest vastutada.

Kuldi toodud näide ajujahi kohta muidugi võib olla KKI inspektoritele veidi kergem pähkel pureda, aga eks kõik sõltub konkreetsetest oludest ja jahil osalejate suutlikkusest anda inspektoritele kahtlaste olukordade kohta just niipalju infot kui seaduse täitmiseks vajalik ning mitte grammigi rohkem

Päikest,

BM

P.S. Palun igaks juhuks mitte arvata, et innustan kedagi salaküttimisele, lubamatute jahipidamisviiside kasutamisele või muule seadusevastasele tegevusele - tegemist on lihtsa nõuandega oma õiguste kaitseks väärteomenetluse algstaadiumis

BM

[honkomees]

...Samas pidage ikka ka seda silmas, et olgu KKI meestel kuraasi kuipalju tahes, nad PEAVAD ikkagi karistuse rakendamiseks tõendama ära, et väidetav rikkuja seadust rikkus, mitte vastupidi, et jahimees peaks tõendama oma süütust (ta võib seda loomulikult teha kui see tema elu lihtsamaks teeb...

Ja üritavadki tõestada olematut, ka siis kui kõik kohtuinstantsid
Riigikohtuni välja nendega nõus ei ole... nagu juhtus mõni aasta tagasi meie jahtkonnaga. Nüüd olla nad kuuldavasti ise uurimise all...

[baddmann]

Eh, kohtuskäik ei meeldi kellelegi (advokaadid välja arvatud), aga mis parata, vahel on vaja. Senikaua, kuni lõplikult otsustamata ja otsus jõustumata, ei pea ju trahvi maksma, väheke lohutust sellestki.

Seadusloomega tegelenud juristide ringkonnas liikus kunagi veidi sarkasmimaiguline ütelus, et mis sa asjata teise eelnõu kritiseerid, tee ise parandusettepanekud parem
BM

[eeru]

sry sest tõstatasin teema teadlikult, et mõni KKI kavalpea ullikestelt lihtsalt raha ei kasseeriks. Tegelikult defineerib otsijahi meie ainus tõsiselt võetav (rohekaaneline)JAHIMEESTE KÄSIRAAMAT. Ja otsijahis võib-olla nii koera kui koerata. Uluk oma(koera) liikumisega lihtsalt hirmutatakse liikvele-liikuma(lamama, jooksma)...näit part setteri eest lendu. KKI asjapulga tsitaat:"Kui liigud maastikul, relv laskevalmis ja hirmutad oma liikumisega soku põõsast....oled otsijahis ja saad trahvi. Kui liigud maastikul, relv laskevalmis põõsa suunas kus on (oletatav) sokk....oled hiilimisjahis. Lihtsalt jahimehed räägivad(tunnistavad) ja nõustuvad ka kontrollimisel selliste lollusega, et ainult kirjuta...." Asja moraal: kasuta õigust vaikida ja (juristile) helistamise võimalust

[aivar00]

Eeru juttu lugedes tundub, et need keskkonna mehed on ikka tuhajuhanid küll, samasugused tuhajuhanid ka need jahimehed, kes sellise versiooniga nõustuvad. Tuleb välja, et kui ma hiilimise ajal laskevalmis relvaga astun kogemata oksa peale, mis teeb "krõps" ja selle peale paneb sokk põõsast jooksu, siis on tegemist otsijahiga.
Ei taha kedagi solvata, kuid nii need asjad ikka ei käi. Iga järelvalve organ peab tõendama kodaniku seaduserikkumist, milline on nn demokraatia alus. Mina kui seaduse rikkuja ei pea tõendama, et ei ole eesel. Kui aga kõigega nõus olla, siis muidugi. Asi oleks palju lihtsam, kui seaduse kommenteeritud väljaandes mõisted lahti seletada. Kahjuks seda ei ole aga jahiseaduse puhul viitsitud teha ja ega enne asjast õiget sotti ei saa, kui mõnel mehel riigikohtuni asi välja aetud. Selline jama ei ole ainult jahinduses vaid ka enamuse teiste seadustega. Kommenteeritud väljaanne on ainult Karistusseadustikul, milline aga jahindusvaldkonda ei kuulu. See kõik lihtsalt võtab aega kuni Toompea mehed võimupiruka tüki pärast kaklemise vaheajal aega saavad. Seniks peab lootma, et jahimeestel ei teki keskkonnameestega selle üle vaidlusi.

[mango]

Seadusesäte on nagu ta on, aga mulle jääb segaseks see põhjendus, miks otsijaht (mida iganes ta siis ka ei tähenda) sokule keelatud on. Äkki keegi seletab lahti.

[baddmann]

Põhjust võib ainult ligikaudu aimata. Tõenäoliselt samadel põhjustel, miks ei ole metskitsele lubatud ka ajujaht või jaht koeraga: et teostada laskmist rahulikumates vaatlustingimustes, mil loomad on reeglina rahulikult paigal, jälgitavad, mitte ei torma suure kiirusega ringi.

See põhjus on muidugi suuresti pärit ajast, mil metskitse arvukusega, täpsemalt selle üle arvestuse pidamisega olid lood veidi teistsugused. Praegu, mil sisuliselt metskitse arvukuse suhtes pannakse kirja ainult andmed, kas arvukus suureneb või väheneb, võiks tõepoolest anda rohkem otsustusõigust jahiseltsidele endale - otsustusõigust küttimislimiidi soolise ja vanuselise jaotuse üle eelkõige siis. Sellega saaks kaasas käia ka lubatud jahipidamisviiside spektri laiendamine - eelkõige madalaturjaliste koertega, nagu taksid ja terjerid näiteks, samuti ajujaht ja otsijaht (kuid koerte ja ajujahiga kindlasti piiratud ajal, näiteks mitte kauem kui kuni keskmise lumikatte moodustumise ajani Eestis). Kui laskmise sooline ja vanuseline struktuur ei ole enam nii karmilt ees (kuigi väga ei saa seda muidugi kah paigast ära lüüa, see on ütlematagi selge), siis saab ju lubada ka vähem valiklaskmislikke jahipidamisviise.

BM

[Andres - saarlane]

Olukord muutuks lihtsamaks , kui seadus annab definitsiooni mõistetele, mida ta reguleerib.
Ja samas tuleb taskus kanda väikeulukituusikut , sest rebast jahi kuidas tahad.
Tegelikult on seaduses ka mootorsõiduki kasutamise kohta märge, mis keelab mootorsõiduki kasutamise jahil - kas siis näiteks ,kui jaht on avatud jälgi ajada ja luuret teostada tohib.

[Andres - saarlane]

vabandust.
Terminit otsijaht kasutataske vaid metskurvitsa, nurmkana ja jahifaasani juures.

Suurulukite juures sellist jahti ei eksisteeri - tähendab püssiga ringiliikumine on ikkagi hiilimisjaht.

[baddmann]

Tegelikult on seaduses ka mootorsõiduki kasutamise kohta märge, mis keelab mootorsõiduki kasutamise jahil - kas siis näiteks ,kui jaht on avatud jälgi ajada ja luuret teostada tohib.

Päris sellises sõnastuses mingit keeldu siiski ei ole. Keelatud on jahipidamine mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades. Seega kui nüüd just mootorsõidukiga seajälgede otsimist mitte nimetada uluki taga ajamiseks (minumeelest liialt eemalekalduv tõlgendus), siis ei ole see keelatud.

Keelatud ei saa olla isegi näiteks sõiduauto haagisele paigaldatud (kõrg)istmelt looma laskmine, sest haagise puhul ei ole tegu ju mitte mootorsõidukiga, vaid liiklusvahendiga . Samas, kui see haagis on otsapidi toetatud mootorsõiduki haagisekonksule, siis ma enam kindel ei oleks (jällegi tõlgendamise küsimus, kas selline mootorsõiduki kasutamine on see, mida seaduses silmas peetakse - kui toestada haagis 5 cm auto haagisekonksust eemal puupakule, siis ei ole ju sisulist vahet, pealegi sõitmise ajal ei tohiks haagisel juba teiste õigusnormide kohaselt nagunii kedagi viibida ja seega saaks sellist (kõrg)istet reaalselt kasutada ikkagi ainult paigalseisvana jne jne jne). Ning hetkel ei ole aega ja viitsimist järele kontrollida, kas sõiduautot koos haagisega mitte autorongiks ei kutsuta ning seeläbi neile nende kogumis siiski mootorsõiduki nimetust ei omistata (loogiliselt võttes peaks see kehtima siiski veidi suuremate vedukite ja haagiste kohta, aga kindel ei ole).

BM

P.S. Need viimases lõigus toodud tõlgendused EI OLE minule teadaolevalt reaalses elus KKI väärteomenetluses järeleproovitud, nii et eks igaüks teab ise, kuipalju riskida julgeb neid järgida soovides.

[honkomees]

vabandust.
Terminit otsijaht kasutataske vaid metskurvitsa, nurmkana ja jahifaasani juures.

Suurulukite juures sellist jahti ei eksisteeri - tähendab püssiga ringiliikumine on ikkagi hiilimisjaht.

Kust see tõlgendus tuleneb

[hendrik]

Jahieeskirjas mainitakse otsijahti vaid kormorani, metskurvitsa, nurmkana ja jahifaasani jahipidamise võimaluste juures...

Jahiseaduse § 40 lg1 p5 sätestab lihtsalt, et otsijaht on üks võimalikest jahipidamisviisidest.