Jääger-online jahindus foorum

Head inimesed, rääkige millise haavliga lasete neppi ja parti - mis on teie kogemuste järgi kõige efektiivsem. Milline konkreetne padruni mark töötab? Ise olen arvestanud ikka Jahimehe Käsiraamatus kirjutatuga, kus tehakse väga veenvalt selgeks, et mida peenem haavel, seda parem. Aga reaalses elus hakkab tunduma, et sinikaela jaoks on 7 ja 7,5 ok, aga nepp tuleb kõige paremini alla nr. 5-ga... Kui kasutada peenemat, lendab kaks kolmest minema, kuigi on näha, et said kõvasti rappida... Ei ole ju loogiline... ehk on see minu püssist tingitud...?

Nepp jääb nr. 7 väga hästi maha. Isegi nr. 9 suht ok. Tuleb ainult lasta mõõduka distantsi pealt (max. 35m) ja tabada täpselt.

Enamusel neppidest kes mul nr 7-ga alla tulevad, on peale kehatabamuste ka tiivaluu katki. Need kel tiivad terved lähevad, kuigi vaevaliselt ja langeva lennutrajektooriga, enamasti ära.
Kas eelistada tuleks tugevamat laengut või kõlbab ka stendipauk? Ja mitu gr. peaks haavlilaeng kaaluma?

Mina olen lasknud tiiru paukudega. Lasen 24g laenguga nr.7 haavliga. Sama pauguga lasen ka parti ja jääb väga hästi maha. 28g laenguga aga ei taha nii hästi maha jääda. Väga head paugud on RC omad ja tegelikult on seal haavli nr.7pool.

Esiteks ikka vaja teada, millised tshokid püssil on. Tuleb kord valge leht pardi-või nepikujuga ülesse riputada ja mitte koonerdada kümmnekonna paugugagi, sest pardil olles võib lahmides ikka hommikuse-õhtuse sisselennuga poolsada tk niisamakõrkjasse lennata, kui närv nõrk on. Asi peaks siis selgemaks saama, kuidas hajuvus üldse sellel püssil on. Ja veel lisaks, et alla tulevad nad ikka sõltuvalt lennunurgast ja kaugusest. Sinikaelale tuleb ikka see 7 terakest arvestada. Oma kogemus sunnib teise rauda numbri või isegi kaks jämedamat panema, arvestusega, et teise lasu sooritan sekundi või poolteise pärast.

Ja veel lisaks, et nepi ja pardi lennukiirused on ikka suhteliselt erinevad, nii et on ka ettevõtmise küsimus. Sinikaela ja piilpardi või mõne teise sarnase puhul see nii erinev ei ole.

Küsimus polegi pihtasaamises, 35 - 40m pealt saab nepp 5 - 9 tera keresse (kasutades RC moona nr. 7 ja pool, haavleid 28gr), vaid selles, et neil sellest shokki ei teki.

kaliiber kirjutas:Küsimus polegi pihtasaamises, 35 - 40m pealt saab nepp 5 - 9 tera keresse (kasutades RC moona nr. 7 ja pool, haavleid 28gr), vaid selles, et neil sellest shokki ei teki.

Mis ta lendab 5-9 haavlit keres edasi või? Alla ikka kukub?????

5-9 haavlit keresse peaks igaljuhul nepi alla tooma. Aga proovi sama moona 24g varianti.

Tiiru paugud on tavaliselt mitte nr 7 (2,5 mm) vaid nr 7 1/2 (2,4 mm). Väike erinevus tavaliste jahipaukudega on väiksem laeng (24-28 g) ja suurem algkiirus. Neppi võtab küll!
Pardi jaoks soovitaksin nr 5 (3,0 mm), paari haavliga on part all!

bighornet kirjutas:Esiteks ikka vaja teada, millised tshokid püssil on...... Oma kogemus sunnib teise rauda numbri või isegi kaks jämedamat panema, arvestusega, et teise lasu sooritan sekundi või poolteise pärast.

Kui teineraud 1.0 või 1.25 tzokk siis 7-st jämedam haavel eijookse sellisest rauast kuidagi. Ehk haavlid tzokile liialt pehmed. Tugev tzokk tahab kõvemat haavlit! (Mul yks raudadest selline) Jahipidamiseks tasub osta ka korralikke (mitte 3eeguseid sportpadruneid). Jahipidamisel ja taldriku puruksplärtsutamisel on tera vahet

Tšokk 1,25 mm?? Jahirelval? Ainult kaevikraja MC 106-108-200 on ülemine raud tšokiga 1,25 mm! (selles uues jahiraamatus oli küll jutt 1,4 mm tšokist aga tõesti ei tea ma ühtegi sellist püssi, kui keegi teab, laske tulla!)
Muuseas, jahipadrunite haavlid on hoopis pehmema pliisulamiga kui sportpadrunid. Jahipadrunitel on haavlite antimoni sisaldus tavaliselt 2%-3%, harva 4%. Headel sportpadrunitel on antimoni sisaldus haavlites tavaliselt 5%, harvem kuni 7%.
1,0 mm tšokist jooksevad ka jämedamad haavlid päris kenasti, kui sinul ei jookse, siis pigem püssi viga!
Ma ka ei poolda sportpadrunitega jahipidamist aga noh paratamatu lugu on see, et meestel raha ei ole, ise laadida ei viitsi, üritavad selle suht odava 28g nr 7 1/2 parti lasta, pooled lendavad minema! Mäu!
Taldrikute laskmine ei ole plärtsutamine, see on päris tõsine sport! Iga jahimees peaks 200 märki enne linnujahti ära laskma!

Vahest kukub nepp kohe , olles saanud ainult ühe haavli, aga oleneb kuhu. Aga mitu tükki see pihta sai mis ära läks, on väga raske öelda Kuid tuginedes kogemusele ning sisetundele, mis ütleb kohe pärast lasku kuidas läks ja tundes ennast ja püssi, tuleb nentida, et vahest lähevad tõesti ära 5 -9 tera keres või kerest läbi. No mitte päris ära, aga paarisaja meetri kaugusele soisesse võpsikusse, kust enam üles ei leia...
Aga miks ei teki shokki??? Teooria järgi on selleks vaja, et haavel ei läheks läbi ja neid oleks piisavalt palju. Kuid kasutades kõige tavalisemat 7 1/2 RC spordimoona, haavleid 28gr, läheb enamus 30 - 40m pealt ikka läbi... Kas tuleks siis otsida hoopis veel nõrgema laengu ja suurema haavlikaaluga padruneid...?

Lihtsalt puhtjuhuslikult tuli mõte pähe, et ei tea kas sellel, et praegu lend käib ja haavli omaduste proovimisel ka seost on.

Joss kirjutas:Lihtsalt puhtjuhuslikult tuli mõte pähe, et ei tea kas sellel, et praegu lend käib ja haavli omaduste proovimisel ka seost on.

Jahimehed on seadusekuulekad...See on koprajaht, õhtul lased 10-12 laksu