Kuidas ja kuhu lased kobrast?

Huvitavaid tähelepanekuid ulukite käitumisest.

Kuhu lased kobrast?

Lasen ainult maa peal olevat looma (st. veest väljas)
13
15%
Pähe (vette)
40
46%
Kaela (vette)
8
9%
Nii kuidas juhtub (ei tee vahet)
19
22%
Mingi muu variant (palun täpsusta)
7
8%
 
Hääli kokku: 87

Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Tegelikult võib nii mõneski kraavis ja pisikeses kohas korraldada tõsised tapatalgud. Istud ja lased. Vahepeal pole vaja oodatagi. Üldiselt on seejärel paar päeva rahulikum küll. Esiteks juba see, et antud kohas on vähem loomi, lastute arvelt, teiseks, need keda ei lastud, võtavad õhtusel koosolekul asja arutusele ning leiavad, et mingi maniak tegutseb.
Seda üks loom ja vaikus, varianti kohtab siis kui tammumine satub olema nt urgude kohal, ja mingi tegelane tuleb hoopis urgudesse tagasi, ülejäänud aga istuvad urus ning ei plaanigi liikvele minna. Vahepeal aga ei ole segi mingi näitaja... kummalised loomad need koprad :) Aga toredad.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Meelis
Postitusi: 87
Liitunud: N Aug 11, 2005 12:41 pm

Postitus Postitas Meelis »

''Üldiselt on seejärel paar päeva rahulikum küll. Esiteks juba see, et antud kohas on vähem loomi, ''

Jutt loogiline, üks kuivenduskraav kust eelmine aasta kopra lasin on tänaseni asustamata :wink:
saialõikaja
Postitusi: 406
Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am

Postitus Postitas saialõikaja »

Meelis kirjutas:Jutt loogiline, üks kuivenduskraav kust eelmine aasta kopra lasin on tänaseni asustamata :wink:


Ei pruugi olla tegelikult, kui sa just pole seal juba passimas käinud ja kordagi looma pole näinud! Oma kogemustest: läksin lihtsalt metsa kraavidele, et ehk näen midagi... seal piirkonnas kus parasjagu asusin "värsket elu" ei olnud, olid säärased aasta-paari vanused närimised peamiselt! Aga kuna õhtu oli ilus otsustasin ikkagi koju mineku asemel sääl istuda ja niisama loodust imetleda! Endalegi üllatuseks nägin seal VÄHEMALT kuute erinevat looma ühe õhtu jooksul!

Ühesõnaga kui möödunud aastal säält lasid looma, siis kindlasti võid ühe ilusa õhtu selle koha peale panustada... võid isegi üllatuda :wink:
Meelis
Postitusi: 87
Liitunud: N Aug 11, 2005 12:41 pm

Postitus Postitas Meelis »

Kardan, et selle koha puhul ei ole mul mõtet aega raisata. Ennem ehitati teetruupi tamm ette, aga peale laskmist ei ole tammi enam taastatud. Muidugi on võimalus, et nad said hoiatuse tõsidusest aru :lol:
shorty
Postitusi: 72
Liitunud: N Apr 06, 2006 5:21 pm

Postitus Postitas shorty »

Endal relva veel pole(jahitunnistus aga küll), nii et olen kasutanud valemit: 1)tee kindlaks, kus loom liigub, kui kõrge vesi, kas võimalik alla lasta.
2) kui võimalik tamm vähemalt ca meetri jagu alla lasta, siis vali vaba päev ja mine kuskil 4-5 paiku tammi lammutama. kuskil paar tundi läheb aega. Kui relv olemas võta juba kaasa, sest tavaliselt kobras ka koidu ajal väljas ja vee alla laskmisel võib mõni "lõksu" jääda (ujumisrajada neil sügavamad ju)
3) tule kuskil 9 ajal tagasi, koer on alati hea abimees(kui pole, tuelb rohkem tööd endal teha, sest ei tea ju, kus urus loom, sees ja kõike urge ei pane alati tähele)
4a) lase koer lahti, et otsiks asustatud urud välja, tavaliselt ajab koer ise looma(d ) välja ja siis jääb nad üle kotti või kahva püüda.
4b) koera ei saa alati usaldada! kui loom urus sees, siis küll leiab, aga muutub "laisaks" kui esimene(või teine välja aetud). Omast kogemusest: koer ajas 2 looma välja ja käis paar korda veel urus, aga enam häält ei teinud. Paarimees vajus kaldal tatsudes läbi urulae ja välja tuli veel 2 looma. Muidugi tuli urg täiesti läbi kaevata, et and sealt kätte saada. Mitu urgu kaevasime veel "enda lõbuks" lahti, et asi kindel oleks
5) Kui loomad käes, siis kas asustage mujale ümber või tehke vorstiks, meie valisime teise variandi. Muide väga hea, annab isegi põdravorstile silamd ette (sabad kasutasime ka ära; vaata roogade teemat)

Et keegi ei arvaks, et ma mingi sadist või miskit sellist, siis selgitan, miks nii põhjalikult tegutsesime: tollel hetkel olid koprad jahimaal väga suurt kahju tegemas ja ette anti kobraste arv, mis küttida tuli või muidu tuli maksta maaomanikele või riigile trahvi.
Sellest korrast, kui koer urust kõike loomi välja ei ajanud, saime saagiks 7-8 isendit. Kõige suurem oli hämastavad 25 kilogrmmi(vana emane; üks 2st, kes urust välja ei tulnud, aga kui tuli, siis oli, mida tulla; kaal ei ole hinnaguline, vaid kodus suure turukaaluga kaalutud).

Tahtsin veel targmatelt küsida, et kui suureks koprad Eestis kasvavad. Jahimeeste eksamil oli õige vastus 35kg, aga praegust teemat lugedes tundub, et 20kg, on juba jurakas. Ja see 25ne kelle kätte saime, oli tõesti väga suur ja kolju mõõdud andsid rahvusvahelise standardi järgi mingi medali ka, kahjuks pole vist koljut näitusele viidud, täpselt ei tea ka, sest jäin kahjuks nülgimisest eemale ja kolju jäi paarimehele. Peab selle saatust uurima.
shorty
Postitusi: 72
Liitunud: N Apr 06, 2006 5:21 pm

Postitus Postitas shorty »

Põhjaminemise kohta läks meelest kirjutada. Olen aegajalt püssimeestega passimas kaasas käinud. Mõnikord läheb a)põhja, b)mõni kord mitte,c) vahest aga tundub, et läheb põhja, aga tuleb hiljem pinnale. asi iseenesest väga lihtne(vanaisa/staazikas jahimees seletas). kobras läheb, siis põhja, kui haavakanalit pidi vesi kehasse(rinnakuõõnde) pääseb(variant a), kui loom pinnale jääb, siis on ta üldiselt kohe surmatud või tal pole jõudu enam sukelduda. mõlema puhul (tavaliselt) rinnakuõõnde ja kopsu vesi ei tungi(variant b siis). Kui aga juhub, et loom läheb algul põhja ja tuleb hiljem pinnale, siis nähtavasti ta pärast lasku veel sukeldunud ja hingitseb edasi, siis kui eluküünal ära kustub tõuseb vaikselt pinnale(variant c).

Variandi a puhul võib olla juhtunud, et loom on küll surmavalt haavata saanud, kuid urgu jõudnud pageda(või okstesse kini jäänud) ja seal otsa lõppenud. Selle kinnituseks olen leidnud uru lahti kaevamisel seest kopra skeleti, ja äärmiselt vähe tõenöoline, et mõni kiskja oli ta urus surmanud, sest ainus urgupääs oli vee kaudu. saarmas vast kopraga ei kakle ja hästi ei usu, et hunt või ilves sukeldumas käivad(see ei tähenda, et nad koprale vette järgi ei läheks(vähemalt hunt), aga urgu??!!)

Nii et minu järeldus siit(nr1): ükskõik millega lased(kuul(nii sile kui vint) või haavel) ja kui tabad, nii et kehaõõnde vesi ei pääse, siis jääb peale, kui urgu ei poe. Ja kui põhja vajub, siis vett täis ja rinnakuõõnes ja kopsus vesi.

(nr2) kui haavliga lased siis suurem tõenäosus, et mõni haavel avab tee veele ja seega suurem ka tõenäolisus, et loom läheb põhja. Kes tõenäosusteooriat koolipõlvest mäletab, see saab aru.

(nr3) kui vindiga valesti lased, siis haavakanal suurem ja loom vajub kiiremini ka põhja.

Arvan, et need jahimehed, kel loom kunagi uppunud, on täheldanud, et ega ta kohe põhja ei lähe ja kui läheb, siis lööb veel iseloomuliku "plaksu". See ulpimine ja mullitamine ongi see faas, kui kobras täitub veega(läheb õhust tühjaks).

Läks pikkale ja kohati arusaamatu, aga kui ükski mõnele küsimusele vastuse sai on asi korras :lol:
Viimati muutis shorty, P Apr 09, 2006 8:29 pm, muudetud 1 kord kokku.
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Selle vee sissemineku teoorijaga paned küll puusse,ega kobras mõni tühi aam pole ,et vesi kolinal sisse jookseb :D Kui sa räägiks ,et tõmbab vett kopsu/upub,siis vast võiks veel mingi tõetera asjal olla. Pinnale tulevad nad vist lõpuks kõik (kui risudesse kinni ei jää,v urgu ei poe) ja seda arvatavasti seede elundites tekkiva gaasi mõjul.
Kes poleks näinud looma kellel auk küljes ,sealt ei tule tihtilugu midagi väljagi ,veelvähem sealt vesi sisse läheb! Seda kerge kontrollida ,lase mõne loomale kuuliga auk sisse pane ta siis vette, lahka ära ja ütle palju seal vett sees oli!
Kivi kotti!
shorty
Postitusi: 72
Liitunud: N Apr 06, 2006 5:21 pm

Postitus Postitas shorty »

To KULT: ka inimesel on olemas selline sümptom(pärast rindkeresse augu torkamist, laskmist, jne) nagu õhkrind. Kui sa loeksid raamatut "vajan relva" või oleksid arstiteaduses kibedam käsi, siis hakkaksid ehk uskuma, et küll see vesi juba sinna sisse läheb, kui kuhugile minna on. võibolla oli mu teoorias pisut ebaselgust:ehk siis tuleb läbistada kopsu- või kõhukelme, kui täpsem olla. Nähtavasti tuleb osa vett välja, kui kobras kuivale tõmmata, aga ilmselt küllalt vähe nähtavalt, sest kobras ju niigi märg. Muidugi võin eksida, aga meditsiinilsest seisukohast üsna põhjendatud.

Kui Kult rääkis gaaside tõttu pinnale tõusmisest, siis ta kindlasti teadis, aga unustas mainida, et see ei juhtu mitte 15 minuti jooksul vaid rohkem nagu nädala-kahe jooksul
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Vaata kui oled endale relva muretsenud ja mõne looma lasknud siis vata kaua aega võtab ,et loom nagu pall jäme on :wink: Kindlasti on siin mehi kes nii mõnegi kopra lasknud ,oleks huvitav teada kas keegi on sellist veega täitumist täheldanud :?:
Paremat!
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Hmmm... :) ma käiks veel ühe alternatiivteooria välja. Kobras tuleb vee alt välja, no, on seal kaua olnud, kopsud tühjaks hinganud, vajab uut õhuampsu. Ja avastab korraga liiga kiirelt läheneva kuuli. Kopral enam õhku sees ei ole, ja ongi kolinal põhjas. Probleem esineb nt korduval sukeldumisel.

Siis, igasuguseid juurikate ja urgude variante on ka suht palju.

Kopsu laskmisel on see efekt, et rinnakorv vajub sisse, kopsude arvelt, ning surub õhu välja (või on see nii, et õhk tungib välja ja kopsud vajuvad koos rinnakorviga kokku :)). Kas selle käigus veel vett ka juurde tungib... hmmm.. võtta kummipall, õhku täis, auk sisse vees... ja pigistada tühjaks, mulle tuleb, aga vett sisse ei lähe, üldiselt olen täheldanud laskehaavast pigem tugevat verejooksu välis suunas, kui loom vees sipleb, aga mitte alati, pigem siledaga ja kuuliga andes.

Kõhtu andmisel on täiesti reaalne sobiva augu tekkimisel vee sisse tungimine, kui just sisikond ette ei tule. Ja äkki ka mingi variant selline, et kui õhk kopsust väljunud ja loom rabeleb, siis hakkab vesi tungima kopsu... äkki ka suuava kaudu, ei tea.

Ps. veel kopra kaalust jms. u 25 kg on kena ja suur loom. Koprajahis käis arutelu paari suurema kopra teemal, siis jäi asi lahtiseks, kas on nibin-nabin 20 kg või koguni 30, päev pärast seda lasin tibakene pisema looma, kaalusin, foorumi koprajahi all vist kirjas ka, aga jäi sinna 23 kg kanti, seega, suuremad koprad olid u 25 kg. Ja nendest loomadest olen nõks suuremaid saanud. Raskete kobraste saamiseks tuleb tabada suuri suguloomi ja ajaliselt kas sügisel, kui rasvakiht on nagu nuumseal või siis kevadel, kui emasel on looted suured :P paar kobrast on olnud sellised, et kohe kahju kaalumata jätmisest (pole endal kaalu) ning ka sellest, et kolju kildudeks lastud sai. Selle kevade ilusamad loomad kolju suhtes pronksi piiril. 35 kg suht normaalselt rasvane ja suur loom, pajatatakse, et olevat veelgi suuremaid, aga kas siis kaalutud märga looma või kuiva, seda küll ei tea, nt kui raudades loom ligunenud ja siis kohe kaalule riputada, võib tulemus suht kõva olla.

Pps. See vorsti teema, ise tegite? lasite teha? kuidas tegite? Kui mul jäi kokkamisrubriigist miskit silmamata (ka see saba teema), siis keegi võiks selle lingi mulle privasse tulistada. Tänud.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Tore, kui mõni shorti sugune "tõsiste" anatoomiliste teadmistega (millised ammutatud anatoomiaõpikust :lol: VAJAN RELVA" )noorjahimees ka vahest nii enesekindlalt asju paika paneb. Ei hakka kirjeldama oma kogemusi reaalsest elust uppunud inimestega ega ka jahil käies lastud looma seisma jätmisest gaaside näol paisumisest, selle pani Kult juba paika. Lihtsalt liiga pikk jutt. Soe soovitus minna ja küsida kasvõi oma perearsti käest või anatoomiaõpetajalt koolist. :P Feeni jutt kah õige.
ikka lõbusalt
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Ei tea, mulle on jäänud küll mulje, et see on täitsa suvaline asi, kas jääb pinnale või ei. Lastud neid risti rästi. Viimast sai koguni üle lastud selliselt, et soolikad jooksid pikalt välja (auk peaaegu lapse rusika suurune) ja loom jäi pinnale ja vett küll seest ei leidnud lahkamisel. See et peast verd lendab, kui ujuvat looma lasta on tavaline nähtus ja seost uppumisega ei oma. Arvan, et vee temp, kopra füsioloogiline pool (kui rasvane jne) ja võibolla ka see kopsus õhu olemasolu on koogelmoogel mis lõpuks paika paneb kas upub või ei. Sellest uppumisest on siin foorumis mingi kopra teema all juttu küll ja küll tehtud.
Viimati muutis kakuke, L Apr 08, 2006 2:25 pm, muudetud 1 kord kokku.
kaalikas
Postitusi: 274
Liitunud: T Aug 24, 2004 10:45 am

Postitus Postitas kaalikas »

üldjuhul sõltubki kopra pinnalejäämine sellest kas lask tabas teda väljahingamise või sissehingamise momendil,võtke või jätke aga nii see paraku on!
kaalikas
Postitusi: 274
Liitunud: T Aug 24, 2004 10:45 am

Postitus Postitas kaalikas »

ja veel üks tähelepanek,sügisel lasin kraavil vastu ujuvat kobrast vindist u.25 sammu pealt,kunde jäi veele pinnalaotusena ujuma-kuul tabas kahe silma vahele ja lõikas tüübi täpselt piki selgroogu lahti pilt u.selline nagu suitsetamiseks ettevalmistatud vimmakalal! peale seda lasen neid ainult siledast kraavi kaldal passides ja mitte kaugemalt kui 3-5 m kuna pilt oli piisavalt rõve ja ei pea ennast ka mingiks eriliseks esteediks ,kuigi on muidugi erandeid sõltuvalt tabamiskohast,hetkesituatsioonist ja kuulivalikust ja kuuli käitumisest! aga ta on siiski piisavalt loll loom kui nii võib öelda et tema laskmine ka kahe sammu kauguselt ei ole mingi probleem!istu maha ja vahi mulle vees ja tõsta püss ennem palge kui tüüp vee peale tuleb,tulemus on garanteeritud!kui hakkad siis sahmima kui vennal karbuss juba pinnal on oled kaotaja kuna ta nagu enamus loomi eristab siiski ainult liikumist ja seda üsna kaugelt! p.s.olen pesaaugul istuvat kobrast vahtinud täiesti varjumata ka 1,5 m kauguselt ja u.20 min,siis pidin ebamugava asendi pärast liigutama ja läind ta oli!
shorty
Postitusi: 72
Liitunud: N Apr 06, 2006 5:21 pm

Postitus Postitas shorty »

"Hmmm... Smile ma käiks veel ühe alternatiivteooria välja. Kobras tuleb vee alt välja, no, on seal kaua olnud, kopsud tühjaks hinganud, vajab uut õhuampsu. Ja avastab korraga liiga kiirelt läheneva kuuli. Kopral enam õhku sees ei ole, ja ongi kolinal põhjas. Probleem esineb nt korduval sukeldumisel."

see alternatiivteooria on tegelikult reaalselt toimiv praktika. Minu arust puhas füüsika. Kopra üldtihedus suurem kui veel ja vajub põhja. Aga see, et ei usuta seda, et kopsuhaavast hakatakse vett sisse imeme on suht üllatav. Ja ka seda olen täheldanud, et kui panna kilekott, milles auk sees, vette, siis see vett ei ime. Küll aga imeb õhu asemel vee sisse tühjaks pigistatud elastne plastmass pall. kui ei usu ise, siis proovige mõne koera mänguasjaga vms. Kile ei täitu selle pärast veega, et miski ei tee füüsilises mõttes "tööd", et vee rõhku ületada. küll aga teeb kummipall "tööd", sest elastsusjõud proovib palli algkuju taastada ja on enamasti tugevam(olenevalt materjalist ja vee sügavusest(loe:rõhu suurusest)) Kopsuga asi sarnane: diafragma tõmbub kokku ja lõtvub. Kui nüüd auk sees, siis lihasjõud lihtsalt mehhaaniliselt hakkab vesikeskonnas vett sisse pumpama. Maa peal olles läheks kobrast lihtsalt õhu puudusest lillaks, sest õhk ei läheks mitte kopsu, vaid läbi selle rindkereõõnde ja suruks kokpsu kokku. Feen katsus ka seda seletada, aga see siin täpsemal lahti võetud.

To Feen:Vorsti lasime Põltsamaal teha, töö oli suhteliselt odav aga kvaliteetne. Kui keegi soovib andmeid, võin järele uurida, et kes ja kuidas.

To Kult: olen juba asja vaadanud, et kaua nende gaaside kogumine aega võtab. ja läkski nädal-kaks, nagu mainisin eelnevalt. ja selleks, et asjast jagada, pole vaja püssi omada, piisab sellest, kui vaatled teistega jahil käies või loed meditsiinilist kirjandust/konsulteerid arstiga .

TO aivar00: See, et ma mainisin, et "Vajan relva" seletab kergesti ära, kuidas asi toimib, ei tähenda seda, et ma seda mujalt pole lugenud. Ema ja pool perekonda arstid, isa oli veterinaar. arvan, et olles nendega asja arutanud ja raamatust süvenenumalt järgi uurinud, võin oma teooriale kindlaks jääda. Nii et kui sa ise selle asja spetsialist ei ole, siis mina ei hakaks kohe mõnitama, et NOORJAHIMEES, MIS SEE SIIN KÖBISEB ÜLDSE. JA ei saanud aru sellest, kuna Kult mu gaasitekkimiseteooriaga paika pani. See gaasi tekkimine sõltub suht erinevatest asjadest: kas kobras on vahetult söönud või sooled tühjemad, kas vesi soe või külm(mida soojem seda kiiremini tekib ja külmema ilmaga ei pruugigi tekkida, sest bakterid, kes sisikondalagundavad ja selle käigus gaase eraldavad, ei ela üldiselt nii madalal temperatuuril(rõhutan siinkohal, et on küll baktereid, kes elavad ka miinuskraadiga, aga üldiselt mitte need)) ja ka sellest, kui kiiresti lõpetavad loomulikele seedeprotsessidele kaasa aitavad bakterid oma elutegevuse, sest nad pärsivad otseselt lagundajate elutegevust.. Nii et läheb hea mitu aega, enne kui piisav hulk gaasi tekiks, et loom pinnale tõuseks, :lol: :lol: :lol: kui asi kiiremini toimiks, tõuseksid vast kõik loomad vaikselt lendu, nagu mõnes ravimireklaamis gaaside käes vaevlevad inimesed.
aivar00 võid, mulle siin või privas kirjutada oma teooria, kui muidugi aega leiad, oleks huvitav kuulda.

ja Kaalika jutt tõsi, sest see määrab ära palju õhku kopsus, aga kui loom veel hingitseb(kops tööta), siis alati võimalus, et ta sai lisaõhku, kui ei suutnud sukelduda.
Vasta