Jääger-online jahindus foorum

No seda minagi, et kui see ninasarviku varustus mõnel ligi ja trofee sinkidest olulisem on (ei rääägi ju eksportlasust), kas see põdrakell enam sellist tähendust omabki (peaasi, et kolleegid mökuks ei tituleeri ). Või kuidas?

Vaevalt moon ja relvad viletsamad on. Kaldun arvama, et mehed relvade taga on viletsamad ja lihtsalt lasketäpsus jätab soovida. Selle kandi pealt on ch-l küll õigus olnud, kuid ta tambiti vist nii kinni, et enam foorumis sõna ei taha võtta. On endalgi neid olukordi mitmeid olnud, et olen teinud viletsa lasu, kui vana jahimees kõrval ainult muigab. On läinud ka õnneks, kuid on vaja olnud ka mööda metsi pärast looma taga ajada. Mida kauem jahimees olen olnud ning mida rohkem on olnud võimalusi loomi lasta seda kindlamat lasku tahan teha. Oma laskeoskusega nn "kaelaküttidest" jään küll kaugele maha, aga esikäpa tagune tabamus kõlbab ka. Arenguruumi seega veel küllaga.

aivar00 kirjutas: kui vana jahimees kõrval ainult muigab

OFFTOPIC:
Vat see on hea, kui ainult muigab. Vana jahimees (loe:elukogenud inimene) teab, et keegi ei soovi ju meelega teha kehva, looma piinavat ja trofeed või liha (vastavalt ulukile) rikkuvat lasku. Olen jahil näinud, kuidas nii mõnelgi korral on olnud lausa vaja jahikaaslase kaitseks välja astuda, kui hurjutamine mitte lõppeda ei taha.

BM

Endal on selline põhimõte kujunenud, et lastud loomale tuleb ikka alati laetud püssiga ligineda, olgu ta välimuselt nii surnud kui tahes. Kui jääb ikka kasvõi väikegi kahtlus, tuleb üle lasta või torgata. Mulle jutustati ühest näidisjahist, kus lastud põdra juurde kogunes umbes 30 jahimeest ja jahikorraldaja kamandas püssid tühjaks. Siis tõusis põder üles ja pani ajama ja jäigi panema. Ülelaskmiseks ei maksa moona kokku hoida. Mis kindel, see kindel. Muidugi- kui looma suremist näete, siis on ikka selge, et on surnud. Linnud näiteks lasevad pärast surma jalad longu.
Kui tegemist juba haavatud loomaga, võib lasta ka kaheldavast positsioonist, sest ehk rohkem võimalust ei tulegi ja loom juba niikuinii haavatud.

Mida väiksem loom seda suurem on vöimalus, et vindi kuul jookseb läbi ja viib selle energia kaasa mis tegelikult looma surmab. Endal kogemus: siledaraudsest Brenneke kuuliga kitse lastes, läks viimane metsa ja õhtul enam ei leidnudki, hommikul olid rebased või kährikud kitsega oma töö teinud aga tabamus oli ideaalne rinnakorvi pauk. Vindiga kitse lastes sihin õlanukki, palju kindlam kui kaela või pähe. Õlanuki pauku soovitan kõigile trofeesoku laskjatele, poolmantliga lastes on luude tabamisvõimalus kõige suurem ja tagajärg on looma kohene surm.

tuska kirjutas: Õlanuki pauku soovitan kõigile trofeesoku laskjatele, poolmantliga lastes on luude tabamisvõimalus kõige suurem ja tagajärg on looma kohene surm.

...aga kui pannile midagi tahad siis seda lasku küll ei soovita, pool kitse-sokku kohe raisus.

zakslane kirjutas:

tuska kirjutas: Õlanuki pauku soovitan kõigile trofeesoku laskjatele, poolmantliga lastes on luude tabamisvõimalus kõige suurem ja tagajärg on looma kohene surm.

...aga kui pannile midagi tahad siis seda lasku küll ei soovita, pool kitse-sokku kohe raisus.

trofeesokk ole veel pannisokk ning isegi tapamajas ei ole eesmärgiks mitte looma silmapilkne surm vaid nad Pannisokkule võtad kerge FMJ või seadusekuulekamad võtavad tugevama HP või powerheadi. Teed puhta kopsupagu ja kärmelt enne looma püstitõusmist (peale lasku) manu ja parema käega vöölt nuga...ohtralt pipart, soola, panni, soku ja.. 2x ning mõnus sokujahielamus ka ilma kõikse uhkema trofeeta

Ise olen poolmantliga just üritand kitse käpa taha lasta, et suuri konte vähem äkki trehvab ribide vahelt veel läbi ja purustused väiksemad siis. Mudugi ka "tänu" kaliibrile liigraske kuul selle eluka jauks nii 11,7 ikka.
Kui sellega ikka aba peale võtad siis viskab teiselt poolt terve esijala koos õlatükiga minama. A kui nüüd FMJ kasutada siis.....ei oska kommenteerida.

Nii ta ongi. Lastavate ulukite spekter lai aga püsse ja moona just igal jalaga segada pole. Ja kui ühele relvale muretsedki 4-5 eri tüüpi ja kaalu, siis sisse lasta vist tavaliselt neid kõiki ei õnnestu.
Tulebki praktiliselt välja, et sea või kitse-soku luba omades rabad enne viduka pealevajumist just ainumesel sobival õhtul kiiruga ikka selle ainumase püssi ja 10 kohalise padrunitasku, kus vaevalt selles 3 sorti padrunit sees on ja lased sokku just seale mõeldud moonaga, sest too joppas tagasiteel nii soodsalt ette!
Parimad lasud sellise kehakaaluga ulukil on mul kusagil 9gr. Aga 6,5 gr pauk repsi või hane jaoks osutub suhteliselt nii õrnale loomale kui kits piisavaks. Ei jookse eales läbi ja kogu mats jääb sisse. 11,7 gr puhul läeb ju enamus veel lepikusse. Loomal kolm jalga ja kilevahed ollust täis! Paljud kolleegid teise kaliibritega sosistavad, et ilusa liha jaoks on täismantel piisav. Kuidas Teil praktiliselt välja kukub?

Vot sellega ongi minul probleem olnud. Kui lasin sokku S&B kerge kuuliga (oli vist 7, g millegagi poolmantel), siis jooksis kuul tavaliselt loomast läbi. Proovisin 10.1 g Lapuat ja see ilusti looma sees. Kui just tõesti ribide vahelt puhtalt läbi ei lähe. Jutt muidugi kaliibrist 6,5. Muidugi kui kui konti tabab, siis paska ikkagi tuleb. Aga tunduvalt vähem kui selle kerge kuuliga. Vähemalt minu kogemus on selline.

juhtus ka selline lugu.Läksin sõbraga jaanisokku vaatama.Pole.Kell ka juba 24 paiku kui hakkasime ära tulema, paras videvik.Märkasin võsa ääres midagi. Sokk, veidi kaugel nii 100 ringis.Meil mõlemal siledad rauad. Oli veel vene aeg.Vile peale hakkas ligi tulema.Olime lagedal ristikupõllul kuid allatuult.80m-60m- ja nii 50m peal jäi seisma nuhutas.Arvasin, et ega ta ligemale tule ilm vaiksevõitu ja tegin 6,2mm kartetsiga lasu ära. Kukkus, kuid kargas üles ja pani ajama. Andsin teise, uuesti kukkus aga hüppas püsti ja seisis paigal Laadisin püssi ja hoidsin teda sihikul, et kui hüppab annan EI liigutagi, mõte käis läbi, et vaatan kui ligi ta laseb. 20 sammu- 30-sammu ja läksin juurte. Oli kahearuliste sarvedega tugev loom, seisis nagu tardunud ainult vahete vahel käis kerge värin läbi.Panin püssi käest, võtsin vassaku käega sarvedest kinni ja torkasin noa kaelaveeni.Sokk nagu ärkas, tõmbas sarved käest lahti ja nuga püsti kaelas tormas minema. Mõte käis läbi, et viib noa minema, kuid enne kui jõudsin püssi haarata, kukkus pärast teist hüpet maha.Jalad veel liikusid kui juurte jõudsin.Lahates leidsin kaks haavlit rinnust ja ühe kaelast süda oli terve.
Sellist asja juhtub vist küll ainult kord elus, kuigi mind on jahiaigus juba üle 40a vaevanud.

Krt, ma tahan, et ma seda poleks lugenud!

Oli juhus aastaid tagasi kesikuga kui kuul jooksis südamest läbi ja sai sood mööda 2-3km taga käidud ning siis ründas veel teist kütti aga lahkamisel õieti verd polnudki sees.Lastud oli kal 20ga 5-6 meetri kauguselt võsast ja teist lasku teha ei saanud sest siga jooksis mu pikali.

Paistab, mehed, et viga pole mehes ega kuulis vaid püssis.Vanasti öeldi püss ei tapa tuleb uss rauast läbi ajada või nõia juurte minna. EHKAITAB,

jorr kirjutas:Paistab, mehed, et viga pole mehes ega kuulis vaid püssis.Vanasti öeldi püss ei tapa tuleb uss rauast läbi ajada või nõia juurte minna. EHKAITAB,

Heh, siledaraudse puhul ehk aitab, aga ürita sa korralikku rästikut 30 cal vindi torust läbi ajada Vihmaussist oleks vast vähe tolku...

BM