Jääger-online jahindus foorum

kas keegi oskab selle barnauli (jahimehe tagakaanel)laskemoona kohta midagi öelda või on seda kasutanud, kuidas jookseb,kas tahmab palju jne, hind on ju väga soodne

Mindgi huvitaks pisut infot, näiteks ma tean et mu optika on paigas norma vlucaniga ja vorma täismantliga. Tore oleks küll sinna Valga tiiru minna ja odava moonaga harjutada, aga optikat paigast kruvida ei tahaks väga.

Veidi saad ka ülevaadet RELVADE alt võta TIGR jaSAIGA 2lk Shikaree kirjutab oma jutu sees siniselt"sellelt saidilt". Kliki see sinine lahti, seal taga on venekeelne katsetuste tulemused. Erinevate relvadega, erinevate kaliibritega, erinevate padrunitehase toodanguga,sealhulgas ka Barnauli tehase toodang. Märklehed on juures, mõõdud millimeetrites ilusti peal. Mingi võrdluse võib olla annab ?Ülejäänu vast enda katsetada.Head sorimist.

Ise pead valima valmistaja tehase ja kaliibri, unustasin.

Enamus Vene kuulide mantleid on tehtud bimetallist (vase ja nikli sulam). Kroomitud raudadega Vene püss peab vastu aga "tavalise" terasrauaga Lääne püss kulub sellise kuuliga lastes imekiiresti. Lääne kuulide mantel on üpris "pehmest" vasesulamist. Nii, et enne võiks natuke asja uurida, missuguse materjaliga tegemist!

Kui see nii on siis on natuke imelik et selle Jaanikese lasketiiru tegelased reklaamivad seda kui väga head ja toredat võimalust odavalt harjutada... Või ei tea nad ise ka mida müüvad või on unustanud lisada et ainult kroomraudadega relvaomanikke oodatakse

On siingi läbi käinud, et kroomraud ei ole mingi igavese garantii. Kobrutab nii ilusti üles. Pehmema kuuliga usun iga ka kroomil kordi pikem.

Ei ole küll vastava ala spetsialist, aga vanad vene relvad lasid selle moonaga küll normaalselt (pensionäridest eksjäägritel need Los-id ja muud elukad) siiani töös. Kas sellel ajal siis oli kvaliteet parem või mitte ei oska öelda. Samas olen kuulnud "saunas naistelt", et sõjaväemoon pidavat relvale haiget tegema ka uutele vene jahikarabiinidele. Mind lihtsalt huvitab see, et kas siis vene mehed katavad jahikuulid sama kattega, mis on kasutusel sõjaväel ( loogiliselt peaks militari värk ju kvaliteetsem s.o. kallim olema). Teisest küljest võttes kui omad nn. sõjarelva jahikarabiini pähe (alates SKS-st ja lõpetades rootsi Gustaviga), siis kas nende raud on ka nadim? Ise kuulsin säärast arvamust, et lihtsalt paugu hind pidi (seda enam ka hulgi) ostes tulema niivõrd odav, et lihtsalt kallimad firmad alates Normaga ja lõpetades seni odavaima S&B lihtsalt enam ei suuda müüa või siis peavad hinna alla laskma. Samuti olen kuulnud arvamust, et isegi mõnel väiksemal laskemoonaga kaubitsejal pidada tasuma palgata mõni pensionär, kes ise siis neid padruneid laeks ja vene toodangu pähe müüa saaks.
Nii loll nagu olen aga vahest harva on ka naised saunas tõtt rääkinud. Võibolla on foorumis mõni targem relvavend kaitsejõududest või mujalt, kes oskaks seda kattematerjali ja relva raua suhet täpsemalt kommenteerida.
Isegi selline mõte, et palju siis ikka tavajahimees pauku teeb? Kui aastas ca 100 pauku, millest ca 20 on looma pihta ja 80 märklehte, kui kaua siis relv vastu peaks enne kui vihmaveetoruks muutub. Isiklikult usun, et 20 aastat peaks küll kestma... Möönan, et see 100 pauku aastas on vähe aga reaalselt paljud relvaomanikud ei lase sedagi.

Olen küll kaitsevägilane, kuid kahjuks ei tea seda relva ja laskemoona suhet kirjeldada. Asi mida tean täpselt on see, et kõik sõjaväed ostavad oma varustust [/u]vähempakkumise korras. See ei puuduta muidugi arendustööd ja väikest erandit eriüksustes.
Seega, kui otsida kaitseväe asjades töökindlust ja odavust, siis OK, kui ülimat kvaliteeti, siis tuleb vaadata mujale. (sihtgrupid kallite ja heade asjade tootmiseks on sportlased, matkajad, hobiharrastajad jne. S.t. need, kes raatsivad oma ressursse kulutada.)

Vene sõjaväemoon on relvale kahjulik eelkõige tema sütiku tõttu milles kasutatakse nn. paukelavhõbedat ja vot see on kõigesööja. Samuti ei hellita vene sõjarelva kuul püssirauda kuna on enamjaolt raudmantliga millel kerge vasekiht peal. Tiirus olen alati otsinud peale laskmist kuulid liiva seest välja ja üle vaadanud. Vindiharjad on vase maha nühkinud ja kuul liigub mingi osa raud-rauaga. Kellel on autol piduriklotsidel katted maas olnud teab millest räägin. Muidugi ei kulu raud ära ühe ega saja ega ka mitte veel paarituhande lasuga. Kui jätta peale sõjaväemoonaga (jutt vene moonast) püss puhastamata ja sellega jälle järgmine päev lasta siis on jõudnud rauda tekkida roostetäpid mis on samahea kui lasta klaasitolmu sisaldava rauaga. Aga kui oled usin vend ja viitsid igakord relva põhjalikult puhastada peab ta kindlasti kaua vastu. on ju venevindi padrun käigus olnud 100 aasta tuuris ja on peetud sõjad ja käidud jahis nii, et püssid vastu peavad aga mõnel ei pea ka, halval tantsial alati munad segavad!

Barnauli kodulehelt vähemalt paistis et ka jahipadrunitel on raudplekist mantel ja sellel kattekiht. Hülss on kindlalt rauapõhine. Padrunit ostes tasub kuuli ligi magnet panna, kui ligi ei tõmba siis võib hoolsa puhastamise korral vist ikka pauku teha. Nad väidavad küll, et jahipadrunid on mittekorrodeeriva sütikuga, aga ega seda vist päris uskuda saa. Samas ju müüvad massiliselt USA-sse? Eks hobilaskmise jaoks on odav hind ka oluline. Tuleks vist väike arvestus teha: odava püssi hind ja kallim moon ja odavam moon ressursi lõpuni mis kokku maksma läheb? Võib olla tuleb odavam osta odavat moona odavale püssile ja mõne aasta tagant vahetada, kui kallist moona ja veel kallile püssile. kes teab, mis 10 aasta jooksul lihtsam on pidada, kas üks miljoniline jeep või 5 uut prantslast läbi pidada.

Katsetasin kodus:
-Barnauli kal.308 moon võtab imehästi magnetit külge. Nii kuul kui hülss.
-Sako kal. 30-06 ei võta ka kõige parema tahtmise juures magnetit külge.
Ju seal Barnauli moonas ike siis rauda sees on. Aga Los-iga on seda moona küll 30 aastat kasutatud. Kroom on püssirauast läinud ja tahmab ka kui vanakurat. Kuna püss oli vene ajal klubis kõigile kordamööda kasutamiseks, siis puhastamise kohapealt ei oska öelda. Vist ongi nii. et kui vene kroomitud rauaga püss ja puhastada viitsid, siis kärab küll.

Lugesin neid kommentaare ja leidsin , et lisaks ka enda vähestest kogemustest midagi . Nimelt NORMA kuulid on ka pehmest vasesulamist ja ma ise kasutan neid suure eduga , samas sattus kätte SELLIER & BELLOTI moon ja selle kuul jääb kuramuse hästi magneti külge , kiskusin spetsiaalse rakisega ( mille ise tegin ) need kuulid otsast ja asendasin Norma Alaska kuulidega ( kuulide kaalud on võrdsed ) , hea kobrast lasta . Iseasi kui palju need raudmantliga kuulid rohkem rauda kulutavad seda ma veel ei tea , aga ise eelistan pehmest vasest mantliga kuule , vähemalt süda jääb endal rahule ! Kogemus ka Rootsi sõjaväe moonaga 9,5 g ......pillub.. sellepärast asendasin need Norma 10,9 g teflon kuulide vastu tulemuseks oli Selle sõjamoona kuul nägi välja nagu **** teab mis , niuke üleni ümar mitte nagu täpsuskuulid , milledel on ilus pikk kere ...vot nii .Kui veel mingi iva leian kirjutan kui lubate !

ninja kirjutas: samas sattus kätte SELLIER & BELLOTI moon ja selle kuul jääb kuramuse hästi magneti külge

Kui juba moona maha teed, siis täpsusta ka, millist kuulitüüpi testisid. S&B 11,7 grammine SP ei teinud magneti peale teist nägugi, samas kui S&B imeliku välimusega 11,7 grammine nn "kaetud poolmantel" (mis laskeomadustelt täismantel ja välimuselt meenutab pigem küll mingit soomustläbistavat kumulatiivmürsku) liitus magnetiga küll.

BM

S&B täismantel 11,7 g. oli niuke moon , lendas midagi 740 m\s . Pealt vasekarva nagu nad kõik !