Relvaloa peatamine?
Relvaloa peatamine?
Teleris oli saade kus näidati Saaremaa politseis hoiul olevaid relvi millede hoidmise luba olevat aastaks peatatud selle eest, et relvaloa (relva) omanik olevat alkoholijoobes autot juhtinud. Samas saates kurtis politseiametnik, et püsside omanikud ei käi politseis oma püsse puhastamas ja need tikuvad rooste minema. Kui isikul kes "jäi vahele" purjus peaga auto juhtimisega, relva kaasas ei olnud, siis ta ju relvaseadust ei ole rikkunud? Kas siin ei ole tegu mitte topeltkaristusega? Kui ma könnin purjus peaga püssiga ringi ja selle eest võetakse ära relvaluba, kas siis võib ära võtta ka liiklusvahendi juhtimisõiguse? Ma ei poolda purjus juhte kuid huvitav oleks siiski teada, kas politsei toimib järgides seadust õigesti?
Pea jahti, ära tapa!
Vt Relvaseadus:
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral – üheks aastaks;
2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel tunnistatud kahtlustatavaks, võetud vastutusele süüdistatavana või antud kohtu alla;
3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral – üheks aastaks;
2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel tunnistatud kahtlustatavaks, võetud vastutusele süüdistatavana või antud kohtu alla;
3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
Lisaks veel, et jutt käib loa peatamisest, mitte kehtetuks tunnistamisest. Muideks Riigikohtus vaieldi ka selle üle, kas joobes juhtimise eest lisaks rahalisele karistusele võib juhtimisõigust peatada 3 kuuks või mitte. Minu teada leiti, et juhtimisõiguse peatamine ei pidanud olema topeltkaristus ja seega Põhiseadusega mitte vastuolus. Samas need nn piirangud on ikka tingitud meie ühiskonna arengustaadiumist. Ma usun, et kunagi need asjad ka muutuvad leebemaks, kuid samas peab ühiskonna seaduskuulekus kasvama. Miskipärast olen mitme tuttava rekkamehe käest kuulnud, et läänes meie numgriga autod sõidavad viisakalt, Eestisse jõudes aga väga nahhaalselt. Seega hirm on see mis araks teeb. Muud järeldust ma ei oska asjast teha.
ikka lõbusalt
Loen seda ja mõtlen kas meil riigis siis tõsisemaid korrarikkumisi polegi kui purjus autojuhid ja kiiruseületajad. Jääb mulje, et põhienergia lausa sellega tegelemisele lähebki. Milles asi- kas selles, et kohtulahendid on lihtsad ja saab raha eelarve aukudesse kõige lihtsamalt kätte? (see osa, mis on broneeritud trahvisummadest laekuvatele rahadele).
Ise ma alkoholi ei armasta ja purjus peaga jahti ei salli ja ei võta kunagi püssi kätte kui on veidigi alkoholi tarvitatud. Aga otsene seos relvaloa ja joobes sõitmise vahel? - ehk soodumus alkoholi tarvitamisele? Kuid vahele võib jääda ka mitte paadunud tarvitaja vaid klaasi veini joonud isik kusagil avalikul üritusel. Sellest on ka juttu olnud, et kõiki ei saa roolijoodikuteks nimetada ja peaks veidi diferentseerima.
Teiseks- relva omamine pole minu arust mingi meeletu privileeg ühiskonna tublimatele isikutele, mille pärast peaks pidevalt pabistama, et jumala eest kusagil ei eksiks, vaid normaalne nähtus normaalses ühiskonnas. Relvakultuuris on muidugi puudujääke, aga vahepeal on ka 50 a. olnud aeg, kus ainult jahimehed relvi saidki kanda. Eks seda relvakultuuri tulebki parandada. Vene ühiskonnas on relvadest tehtud nagu püha talisman, tegelikult on relv siiski tükk rauda (ohtlik küll, aga kas auto rullnoka kätes on ohutum, või kas elekter pole ohtlik). Ma ei tee siin maha ohutustehnikat, vastupidi, ohutustehnikaga tuleb senisest rohkem tegelda. Relvakandmist tuleb lihtsalt võtta ühiskonna normaalse nähtusena, mitte eriprivileegina.
Võiks ju ka kalamehi hirmutada, et kui kusagil eksivad liiklusmäärustikus, võetakse spinningukandmise õigus ära. Kirjanikult pastakakasutamise õigus. Õpetajalt õpetamise õigus, politseinikult politseinikuna töötamise õigus. Veidi karmivõitu ehk. Kas ei või juba minna poliitiliseks ärapanemiseks näiteks. Kas me siis oleme kõik nii ideaalsed ja võime vastu rindu peksta, et me üldse ei eksi. Jahimeeste puhul tegemist elulaadiga, relvaloa äravõtmise korral peab ta kogu oma elu ümber organiseerima, tihti on see mehel ka ainus rõõm, mille vastu ta üldse huvi tunneb. Miks peab nii hoolimatu olema?
Ise ma alkoholi ei armasta ja purjus peaga jahti ei salli ja ei võta kunagi püssi kätte kui on veidigi alkoholi tarvitatud. Aga otsene seos relvaloa ja joobes sõitmise vahel? - ehk soodumus alkoholi tarvitamisele? Kuid vahele võib jääda ka mitte paadunud tarvitaja vaid klaasi veini joonud isik kusagil avalikul üritusel. Sellest on ka juttu olnud, et kõiki ei saa roolijoodikuteks nimetada ja peaks veidi diferentseerima.
Teiseks- relva omamine pole minu arust mingi meeletu privileeg ühiskonna tublimatele isikutele, mille pärast peaks pidevalt pabistama, et jumala eest kusagil ei eksiks, vaid normaalne nähtus normaalses ühiskonnas. Relvakultuuris on muidugi puudujääke, aga vahepeal on ka 50 a. olnud aeg, kus ainult jahimehed relvi saidki kanda. Eks seda relvakultuuri tulebki parandada. Vene ühiskonnas on relvadest tehtud nagu püha talisman, tegelikult on relv siiski tükk rauda (ohtlik küll, aga kas auto rullnoka kätes on ohutum, või kas elekter pole ohtlik). Ma ei tee siin maha ohutustehnikat, vastupidi, ohutustehnikaga tuleb senisest rohkem tegelda. Relvakandmist tuleb lihtsalt võtta ühiskonna normaalse nähtusena, mitte eriprivileegina.
Võiks ju ka kalamehi hirmutada, et kui kusagil eksivad liiklusmäärustikus, võetakse spinningukandmise õigus ära. Kirjanikult pastakakasutamise õigus. Õpetajalt õpetamise õigus, politseinikult politseinikuna töötamise õigus. Veidi karmivõitu ehk. Kas ei või juba minna poliitiliseks ärapanemiseks näiteks. Kas me siis oleme kõik nii ideaalsed ja võime vastu rindu peksta, et me üldse ei eksi. Jahimeeste puhul tegemist elulaadiga, relvaloa äravõtmise korral peab ta kogu oma elu ümber organiseerima, tihti on see mehel ka ainus rõõm, mille vastu ta üldse huvi tunneb. Miks peab nii hoolimatu olema?
Häda selles ongi, et meie ühiskonna nn 50 seisakuaastat arendas ainult ühiskonda tagurpidi. Paraku joobes kalamees oma ridvaga ei ole nii ohtlik teistele kui joobes mees relvaga. Mõned aastad tagasi rivistas naaberkülas joobes kaitseliitlane oma naise ja lapsed korteris üles makarovi ette. Samas seda meest tundes on kaine peaga väga asjalik ja normaalne. Kärakaga aga sõidab vahel katus ära. Eks see olegi seadusandja põhjendus sellisele seadusesättele. Samas kui kui sa hr Teder tunned ennast sellest peatamisest puudutatuna, siis mina soovitan pöörduda riigikogu poole vastavasisulise ettepanekuga. Mina isiklikult sallin alkoholi, kuid erinevalt mõnest nn prominendist ka kuskil üritusel alkoholi lihtsalt ei tarbi, kui pean autot juhtima. Mulle on lihtsalt juhiloa olemasolu lihtsalt liiga tähtis. Samuti ka relvaloaga. Isiklikult saan asjast aru niimoodi, et kui tarvitan alkoholi, siis autot ja relva ei näpi ja jutul lõpp. Hirm on see mis mehe araks teeb. Pealegi minu teada ei ole alkoholi tarbimine meie ühiskonnas veel kohustuslikuks muudetud ei sünnipäeval ega muudel üritustel. Samas need mittepaadunud isikud millegipärast kipuvadki vahele jääma rohkem kui need, kes iga päev joogised on. See võib olla ka kivi politsei kapsaaeda, kuid egas ei politsei ega ka muud inimesed saa siis erineda meie ühiskonnast. Need oleme ju meie ise kes seda kõike kujundavad. Eriti torkab see ajakirjanduse vahendusel silma prominentide hulgas. Samas mehel, kelle elulaad on metsas jahil käia ei saa olla võrdne parmu elulaadiga iga päev lonnit juua.
Solvata kedagi ei tahtnud, kuid ärge peksa tehke.
Solvata kedagi ei tahtnud, kuid ärge peksa tehke.
ikka lõbusalt
Paraku on tõesti nii, et seadus kohustab politseid peatama relvaloa kehtivuse, kusjuures ei ole vahet, kuna sellest teada saadakse.
Näiteks saab mees uue loa kätte ja paari kuu pärast jääb joogisena vahele. Menetlus viiakse läbi ja isik saab karistada. Maksab oma rahatrahvi ära kasvõi ositi ja tõenäoliselt on uue loa vahetamise ajaks ka karistus karistusregistri mõttes kustunud. Kuid nüüd menetleb ametnik kodaniku avaldust ja avastab, et ta on saanud karistada joobes juhtimise eest. Sellest hetkest alates ei jää ametnikul enam midagi muud üle kui peatada relvaloa kehtivus üheks aastaks hoolimata sellest, et sündmusest on möödunud rohkem kui 4 aastat. Selline on hetkel seadus.
Leevenduseks neile, kellel juhtub selline asi tõesti kogematta (ollakse sisemiselt veendunud, et ollakse kaine, kuid on jääknähud vms) siis uues VEEL VASTUVÕTMATA parandatud relvaseaduses on muudatus, mis võimaldab relvaloa kehtivuse peatada valikuliselt 6 kuust kuni aastani. Selleni jõuti pärast kirjavahetust õiguskantsleriga. Kusjuures ei hakanud õiguskantsler isegi mainima topeltkaristuse võimalust, sest seda pole. Kuid tema meelest peab olema valikuvõimalus piirangu määramisel.
Näiteks saab mees uue loa kätte ja paari kuu pärast jääb joogisena vahele. Menetlus viiakse läbi ja isik saab karistada. Maksab oma rahatrahvi ära kasvõi ositi ja tõenäoliselt on uue loa vahetamise ajaks ka karistus karistusregistri mõttes kustunud. Kuid nüüd menetleb ametnik kodaniku avaldust ja avastab, et ta on saanud karistada joobes juhtimise eest. Sellest hetkest alates ei jää ametnikul enam midagi muud üle kui peatada relvaloa kehtivus üheks aastaks hoolimata sellest, et sündmusest on möödunud rohkem kui 4 aastat. Selline on hetkel seadus.
Leevenduseks neile, kellel juhtub selline asi tõesti kogematta (ollakse sisemiselt veendunud, et ollakse kaine, kuid on jääknähud vms) siis uues VEEL VASTUVÕTMATA parandatud relvaseaduses on muudatus, mis võimaldab relvaloa kehtivuse peatada valikuliselt 6 kuust kuni aastani. Selleni jõuti pärast kirjavahetust õiguskantsleriga. Kusjuures ei hakanud õiguskantsler isegi mainima topeltkaristuse võimalust, sest seda pole. Kuid tema meelest peab olema valikuvõimalus piirangu määramisel.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Ei ole pollariga 100% nõus.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
Sellest seadusesättest loen mina välja sellise asja, et kui jäin joobes mootorsõiduki juhtimisega vahele, maksin trahvi ära, olin ilma juhiloata s.o. karistuse ärakandmise hetkest on möödas 1 aasta (s.o. nn. halduskaristus on aegunud ja ei ole karistusregistris enam kehtiv), siis minu relvaloa kehtivust enam peatada ei saa, sest mina ei oma enam kehtivat karistust. Seega kui karistus kustunud ja politsei seda karistuse kehtivuse ajal ei tuvastanud ja relvaloa kehtivust ei peatanud on asi politsei tegemata töös. Loomulikult relvaloaomaniku kasuks. Võib-olla ma ka eksin, kuid minu "juuraaju" tõlgendab antud asja sedasi. Võibolla mõni targem kommenteerib asja täpsemalt?
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
Sellest seadusesättest loen mina välja sellise asja, et kui jäin joobes mootorsõiduki juhtimisega vahele, maksin trahvi ära, olin ilma juhiloata s.o. karistuse ärakandmise hetkest on möödas 1 aasta (s.o. nn. halduskaristus on aegunud ja ei ole karistusregistris enam kehtiv), siis minu relvaloa kehtivust enam peatada ei saa, sest mina ei oma enam kehtivat karistust. Seega kui karistus kustunud ja politsei seda karistuse kehtivuse ajal ei tuvastanud ja relvaloa kehtivust ei peatanud on asi politsei tegemata töös. Loomulikult relvaloaomaniku kasuks. Võib-olla ma ka eksin, kuid minu "juuraaju" tõlgendab antud asja sedasi. Võibolla mõni targem kommenteerib asja täpsemalt?
ikka lõbusalt
Kui loeks tähelepanelikult uuesti.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
Kas märkas keegi midagi karistatusest või muust ajalisest kehtivusest. Meid huvitab vaid, et isikut on relvaloa kehtivuse ajal karistatud joobes juhtimise eest. Ehkki tegemist on seaduselüngaga, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi, lähtume meie sõna-sõnalt seaduses kirjutatust.
Relvaloa kehtivuse peatamine EI OLE KARISTUS vaid eriõiguse tähtajaline piirang kaaskodanike elu ja turvalisuse kaitseks.
Lisaks saab joobes juhtimise eest saadud tegevuse ja relvaomaniku soovide hindamisel arvesse võtta üht keeldumist lubavat asjaolu Relvaseadusest § 36 lg.4 p. 3 : loa andja võib keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
Usun, et iga kohus jääb nõusse, et joobes juhtimine ON turvalisust ohustav eluviis või käitumine. Siiani ei ole Lõuna PP seda sätet veel kasutatud, ehkki võimalus ju on.
Politsei asi pole kellegile ilmtingimata "ära teha" vaid süüdlasel tuleb vastu võtta see, mis välja teenitud. Tulevikus on ehk selliste asjaolude korral mõeldav 1 aastast lühem tähtaeg.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
Kas märkas keegi midagi karistatusest või muust ajalisest kehtivusest. Meid huvitab vaid, et isikut on relvaloa kehtivuse ajal karistatud joobes juhtimise eest. Ehkki tegemist on seaduselüngaga, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi, lähtume meie sõna-sõnalt seaduses kirjutatust.
Relvaloa kehtivuse peatamine EI OLE KARISTUS vaid eriõiguse tähtajaline piirang kaaskodanike elu ja turvalisuse kaitseks.
Lisaks saab joobes juhtimise eest saadud tegevuse ja relvaomaniku soovide hindamisel arvesse võtta üht keeldumist lubavat asjaolu Relvaseadusest § 36 lg.4 p. 3 : loa andja võib keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
Usun, et iga kohus jääb nõusse, et joobes juhtimine ON turvalisust ohustav eluviis või käitumine. Siiani ei ole Lõuna PP seda sätet veel kasutatud, ehkki võimalus ju on.
Politsei asi pole kellegile ilmtingimata "ära teha" vaid süüdlasel tuleb vastu võtta see, mis välja teenitud. Tulevikus on ehk selliste asjaolude korral mõeldav 1 aastast lühem tähtaeg.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Ei vaidle vastu, kuid minuteada lähtutakse alati nn. õigusrikkujale soodsamast tõlgendamisest. Seda ma ei peagi silmas, et politsei peab kõigile ära tegema. Sinu jutu järgi tuleb nii välja, et kui mina 20 aastat tagasi juhtisin autot alkoholijoobes, kandsin oma karistuse ära s.o. karistusregistris ei oma kehtivat karistust ja omades praegu kehtivat relvaluba, siis kui "20 aasta vanune" relvainspektor saab mõnelt vanemalt kolleegilt teada, et mina olen sellise teo eest 20 aastat tagasi karistatud peab see inspektor peatama minu relvaloa 1 aastaks. 
Selle peale ei oska ma kosta muud midagi kui, et andke andeks, et ma üldse selle riigi kodanikuks sündisin.
PS. Ei taha kedagi solvata, kuid mulle tundub selline tõlgendus nonsensina. Pealegi loa andmisest keeldumine ja peatamine on erinevad asjad.
Selle peale ei oska ma kosta muud midagi kui, et andke andeks, et ma üldse selle riigi kodanikuks sündisin.
PS. Ei taha kedagi solvata, kuid mulle tundub selline tõlgendus nonsensina. Pealegi loa andmisest keeldumine ja peatamine on erinevad asjad.
ikka lõbusalt
Keegi ei räägi ju 20 aastast. Loa kehtivusaeg on 5 aastat.
Ja näide keeldumise kohta tõin välja ju seepärast, et tehniliselt on tegemist uue loa väljastamisega. Meil ei ole ju võimalik läbi plasti pikendada. UUe loa väljastamine aga toob automaatselt kaasa väljastamise tingimuste hindamise.
Selle temaatikaga seoses võin rahustada, et sellised juhtumeid on meil vaid üks 19.000 relvaomaniku kohta ning pigem on see erand, kui reegel.
Teine oluline aspekt on meie üle järelvalvet teostava asutuse seisukoht, kes küsib kohe - miks ei ole sellel relvaomanikul loa kehtivus peatatud ehkki ta on karistatud joobes juhtmise eest.
Samas on minu isiklik arvamus eelkõnelejaga sama. Ametnikuna pean täitma minule ette kirjutatut ja välja kujunenud praktikat.
Kui keegi tahab luua pretsedendi siis minugi pärast.
Ja näide keeldumise kohta tõin välja ju seepärast, et tehniliselt on tegemist uue loa väljastamisega. Meil ei ole ju võimalik läbi plasti pikendada. UUe loa väljastamine aga toob automaatselt kaasa väljastamise tingimuste hindamise.
Selle temaatikaga seoses võin rahustada, et sellised juhtumeid on meil vaid üks 19.000 relvaomaniku kohta ning pigem on see erand, kui reegel.
Teine oluline aspekt on meie üle järelvalvet teostava asutuse seisukoht, kes küsib kohe - miks ei ole sellel relvaomanikul loa kehtivus peatatud ehkki ta on karistatud joobes juhtmise eest.
Samas on minu isiklik arvamus eelkõnelejaga sama. Ametnikuna pean täitma minule ette kirjutatut ja välja kujunenud praktikat.
Kui keegi tahab luua pretsedendi siis minugi pärast.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Pollar kirjutas:§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) ... 1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
.....Meid huvitab vaid, et isikut on relvaloa kehtivuse ajal karistatud joobes juhtimise eest. ....
.....
Sellise tõlgenduse õiguspärasusega on tõepoolest raske, et mitte öelda võimatu nõustuda. Eraisik ei pea kannatama selletõttu, kui politseiasutus ei jõua enne karistusandmete kustutamist karistusregistrist relvaloa kehtivust peatada. Pealegi - kui lähtuda eeldusest, et ei loe mitte karistusregistrisse kantud andmed, vaid lihtsalt kuskilt mujalt (millisest andmekogust ?) politseiasutusse jõudev informatsioon isikule karistuse määramise ja jõustumise kohta, siis tekiks veel 2 küsimust:
1) kustkohast ja millisel õiguslikul alusel võtab politseiasutus selle informatsiooni, millisel õiguslikul alusel peetakse seda andmekogu ja kas ning millisel teel on eraisikul võimalik tema kohta selles andmekogus oleva informatsiooniga tutvuda ning selle tegelikkusele mittevastavuse korral info korrigeerimiseks või vaidlustamiseks samme astuda ?
2) kuidas on tagatud, et juhul, kui tõepoolest karistuse olemasolu kui relvaloa peatamise faktilise aluse n.ö aegumine on ajaliselt piiramata, ei võta politseiasutus või pigem mõni selle asutuse pahatahtlik ametnik ühel päeval kätte ja ei hakka korduvalt, s.o rohkem kui ühel korral ühe ja sellesama karistuse tõttu relvaluba peatama ?
Saan aru, et praktikas tegutsevale ja üldsegi mitte pahatahtlikule ametnikule kõlab see ehk nonsensina, aga süsteemi õiguspärase toimimise huvides on olulise tähtsusega, et süsteemi endasse ei oleks sisse kirjutatud kuritarvitamise ja meelevaldsete, kuigi formaalselt õiguspäraste otsuste tegemise liigseid võimalusi. Leian, et juhul, kui peale üldise karistatuse mõiste, mille sisustab karistusregistri seadus, eksisteerib veel mingi ebamäärase sisu ja ebamäärase õigusliku alusega karistatuse mõiste, ei ole selle viimase kasutamine õiguspärane. Igasugune piirang, m.h ka eriõiguse äravõtmine teiste isikute ja õiguskorra kaitse eesmärgil peab tulenema seadusest ja olema kohaldatud seaduses toodud alustel ning korras. Piirangu kohaldamise korra hulka kuulub kindlasti ka tähtaeg, millise jooksul on piirangut võimalik kohaldada peale piirangu kohaldamise aluseks oleva faktilise asjaolu ilmnemist või teatud formaalsetele nõuetele vastavat tuvastamist. Selliseks tähtajaks ei saa olla lõpmatus.
BM