Õhupüssi imelikud kombed.

[rebasenahk]

Õhupüssil vigurid küljes.
Hiljuti ostsin Sikupilli Jahipaunast vene õhupüssi Baikal MP-512M. Proovilaskmisel sihikut sättides leidsin, et vahel kippus õhupüss tulirelva kombel käituma. Esimesel korral arvasin et midagi läks sees katki vms. Käis tavalisest tunduvalt teravam litakas, toru läbi puhudes tuli tahma ja traktori haisu. Ilmselt tekkis õhusilindris diisli effekt, määrdeõli aurustus osaliselt esimeste laskude ajal ja kui `segu` paras tekkiski plahvatus. Asi hakkas huvitama. Sokutasin silindrisse tilga diiselkütet, kuid loodetud pauk jäi tulemata. Mootoriõli andis palju parema tulemuse. Paar tilka andsid 3-4 järjestikust pauku. Mõni päev tagasi kruvisin ka optika peale. 24-5 meetri pealt sai toelt lastes kuulid pöidlajäljesse sokutada. `Õliga laadides`paraku hakkas kuule `loopima`. kasutasin 4,5mm Walthereid.
Küsimus ballistikutele: Millist moona kasutada, et loopimist vältida? Õliga lastud kuulid istuvad märklauas poole sügavamal, järelikult on nende väljumiskiirus ka vastavalt suurem.

[Arles]

Sinu õhupüss ei ole (ega saagi olla) väga täpne 25 m peal - ikka 10 m see õige kaugus.
Aga õliga põnev mängida jah ... hea kui leeki välja ei viska Viimast küll naljaga pooleks.
Peale viimast õlitamist võid vast karbitäie kuule ära lasta, siis hakkab täpsus normaliseeruma. Miskit supertulemust (kuulid samas augus) aga ei peaks lootma. Lihtsalt pole selle klassi püss.

[Kaupo Kindsigo]

Ära jama, õliga laskmine paneb õhkrelva diiselmootori põhimõttel tööle, lõhub püssi ja on laskjale ohtlik!

[kaliiber]

Ka mul õliga üks huvitav kogemus: sõbral on vana väsinud vene õhukas, oli teine omadega täitsa õhtal, paari meetri peal kuulid enam puidu sisse ei jäänud. Ükskord veidi napsustena mõtlesime et putitaks veidi teist - võtsime lahti ja tegime sada imet, aga mis p....s see p....s. Olime teda juba ära viskamas kui ilmselt tänu eelnevalt rüübatud kesvamärjale tuli mõte valada püssi sisse toiduõli ja mitte vähe Tulemus oli väga tore - püss hakkas laskma praktiliselt hääletult (kuulda oli vaid kuuli vihin ja järgnev rikosheti vingatus) ja mis peamine et ülivõimsalt. Üsna uue plekkämbri ühest seinast ca 25m pealt puhtalt läbi ja teises seinas sügav mõlk.
Sellest juhtumist inspireerituna püüdsin ka oma kahest vanast (üks hiina, teine vene) õhukast samade töövõtetega karutapjat teha, aga nende puhul see miskipärast ei töödand

[gloss]

to kaliiber:vaat hiinlase puhul võis see viga olla et tal kolb plastist ja see ei paisu kui teda õlitada, seega ta tihedamalt silindrisse istu. ise vahetasin selle plast plönni naha vastu ära ja "enam tuttavaid kasse hirmutada ei julge" paar tükki ei jooksnud enam kuhugi

[sada]

Ka mul õliga üks huvitav kogemus: sõbral on vana väsinud vene õhukas, oli teine omadega täitsa õhtal, paari meetri peal kuulid enam puidu sisse ei jäänud. Ükskord veidi napsustena mõtlesime et putitaks veidi teist - võtsime lahti ja tegime sada imet, aga mis p....s see p....s. Olime teda juba ära viskamas kui ilmselt tänu eelnevalt rüübatud kesvamärjale tuli mõte valada püssi sisse toiduõli ja mitte vähe Tulemus oli väga tore - püss hakkas laskma praktiliselt hääletult (kuulda oli vaid kuuli vihin ja järgnev rikosheti vingatus) ja mis peamine et ülivõimsalt. Üsna uue plekkämbri ühest seinast ca 25m pealt puhtalt läbi ja teises seinas sügav mõlk.
Sellest juhtumist inspireerituna püüdsin ka oma kahest vanast (üks hiina, teine vene) õhukast samade töövõtetega karutapjat teha, aga nende puhul see miskipärast ei töödand

Kui vedru on ikka väga nõrgaks jäänud, siis õli ei sütti ja detonatsiooni ei teki,aitab vedru vahetus,soovitaks panna Gamo Hunteri vedru mille lõikad paraja pikkuse pealt lühemaks, maksab 200 eek.Üldiselt lahjematel (hiinakad) õhupüssidel süttib õli ainult siis kui teda silindrisse valada, aga tugevatoimelistel tuleb teda lisada kuuli sabasse, et ei põleks ära mansett ja vedru ei puruneks.Õli lisamisega võib tugevast õhupüssist lausa ulmelisi kiiruseid välja ajada, näiteks Gamo Hunter 1250 pidi kerge 0,5g kuuli kuni 490m/s ajama.Pikemalt on sellest juttu vene õhupüsside foorumites http://talks.guns.ru/forummessage/24/1156.html

[krupp]

Ära jama, õliga laskmine paneb õhkrelva diiselmootori põhimõttel tööle, lõhub püssi ja on laskjale ohtlik!

Seda,et mismoodi see ohtlik on ?

[Arles]

Hästi lihtsalt.

Diiselmootor - õli surutakse kokku kuniks tekib kokkusurumise rõhu ja surumisel tekkinud temperatuuri koosmõjul nn. plahvatuspunkt ja õli plahvatab - vallandades plahvatuse käigus rohkem energiat kui kulus tema kokkusurumiseks. Energia vabanemine siis põlemise - plahvatuse teel.

Õhupüss - kuuli taga mingi kogus õli õlitamise tulemusel. Lasu ajal kuul liigub aga rõhk esimeses lasu etapis (kuuli liikumisel rauas veidi), on tegemist kasvava rõhuga. Kui seal raua osas on õli (aga õlitatud raua puhul on) tekib ka diiselmootori efekt - õhu ja kütuse segu, surve ja surve ning hõõrumise tõttu temperatuuri kasv - tulemuseks plahvatus. Enamasti on plahvatus tänu tühisele õlikogusele väike (tunda on küll spetsiifilist lõhna) ning plahvatuse tulemusena ka väljuva kuuli kiiruse kasv. Sellest siis suurem jõud teatud juhtudel tabamiskohas. Väsinud vedru korral ka väike kiiruse kasv.

Ohtlikkus. Rauas suurem rõhk sellest, milliseks raud projekteeritud, kõrgem temperatuur. Raua ja selle ühenduste vastupidavus suuremale rõhule ei pruugi olla sama, mis tavalise kuuli väljastamiseks vajalike komponentide puhul. Tulemused - parimal juhul paraneb täpsus, võib juhtuda ka täpsuse muutumatus aga ohtlikematel juhtudel - väljub leek mõnest ühendusest või lööb plahvatus mõne püssi elemendi (koos näiteks mõne näo, silma vms elemendiga) segi.

Seega minul ei meeldiks diiselmootori silindrit silma juurev või isegi käes töötamise ajal hoida. Liiatigi veel juhul, kui stardirõhk 10* suurem kui mootoris (mootoris oli vist kuni 10 atm enne plahvatust).

Lõpptulemus - enamus inimeste tehtavaid lollusi lõppevad õnnelikult. Ka elektris - näen igapäevaselt. Siiani olen vaid igal aastal 1,5 surma kohanud ca. a' 100 kohatud rumala käitumise kohta.

[Estlander]

Tere

Väga kasulik kõrvaleffekt see diislieffekt.
Seda nähtust annab kindlasti ära kasutada täiesti uuel põhimõttel töötavate relvade väljatöötamisel.Hüvasti sütikud,püssirohi, kestade trimmimine, laadimine ja muu valu ning vaev.
Tulevikus "tangid" relva diisliga ja astud metsa poole.Kui lasta tahad siis pistad kuulid magasini.

Raadiol on kõht ees ja kassil on kopp taga.
Nii luuletas üks sürrealist

[Arles]

muud ei midagi, ainult diisli doseerimine peab vast ca 1000 korda täpsem olema ...
väike lõbus mõttemõlgutus jaanilaupäevaks:
pisike diiselmootor (2l) põletab ntx 6 l kütust saja km kohta sõites kiirusega 100 km tunnis ja hoides pöörded jämedalt 3000 p/min peal (tegelikult on veidi üle).
Seega siis 3000*60 pööret ja *4 silindrit ehk 720 000 kolvitäit küttesegu
6/720000=0,00000833(3) liitrit silindritäie kohta. Pauk seejuures kõvem kui püssis ja silindri suuruseks jäi 250 ml, millest 0,008(3) ml on kütust. Eks igaüks saab nende lihtsate arvude järgi omale päris kõva püssi valmis ehitada (silindri mõõt 4,5 mm diameetri ja sobiliku teepikkuse järgi)
Arendame edasi - et ega suurema kaliibrigi jaoks palju rohkem kütust kuluks. Liiter diislit maksab 12,3 eek ja kilo püssirohtu 800.-
Elagu diiselrelvad
Head Jaani!

[Estlander]

Arles, su põhjalikkus teeb sulle au:)