Jääger-online jahindus foorum

Tere.

Tekkis selline mõttedilemma.
On ju nii, et, kui püssi peale laskmist puhastad ja õliga toru seest kokku teed siis on taaskord jahti minnes paar esimest lasku sisselastud punktist oluliselt mööda.Siit järeldus, et enne jahti tuleb paar laksu kuskil karjääris või tiirus ära teha enne, kui loomi laskma minna.Vastasel juhul pole ülitäpsest püssist ja hüperheast moonast kasu, sest jahil üldjuhul ju paar-kolm lasku sooritataksegi millest esimene või ka teine nö. vasakule lendavad.Seda juhul, kui püss kapist võtta ja otse jahile minna.
Kuidas tegelikult lood on ja kuidas tehakse?

Minu meelest on õli hoopis otstarbekam relvaraua asemel hoida sellessamuses pudelikeses, milles teda poes müüakse

Pärast puhastamist ja õlitamist lükkan raua seest õlist kuivaks ning n.ö toakuivas ruumis relvakapis hoidmisel ei juhtu rauaga midagi problemaatilist. Niiskes keldrinurgas oleksid tulemused loomulikult hoopis teised, siis tuleb tõepoolest raua õlist kuivatamine toimetada vahetult enne jahile või laskma minekut. Samas on teemadel "relvaraud + õli" foorumis ka päris parajalt arutletud juba.

BM

Iseenesest ei tee ju paha, kui relvaraud on õlikihi all kogu puhkeaja, olenemata sellest, millised on hoiutingimused!
Kindlasti aga tuleb raud enne laskmist täiesti puhtaks lükata!
Mõnede isemõtlejate arvates isegi rikub õlisest rauast laskmine relva!
Ja neil võib isegi õigus olla, kui püüda ette kujutada kuuli sellisel kiirusel enda ees õlivalli lükkamas!

puukoi kirjutas:Iseenesest ei tee ju paha, kui relvaraud on õlikihi all kogu puhkeaja, olenemata sellest, millised on hoiutingimused!
Kindlasti aga tuleb raud enne laskmist täiesti puhtaks lükata!
Mõnede isemõtlejate arvates isegi rikub õlisest rauast laskmine relva!
Ja neil võib isegi õigus olla, kui püüda ette kujutada kuuli sellisel kiirusel enda ees õlivalli lükkamas!

Ja neil ongi õigus, sest mööda vintrauaõõnt liikudes ja kõrvaliste esemete(sh õliga) kokkupuutel aeglustub kuuli liikumine ja ruum tema taga suureneb aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Püssirohu põlemine kestab edasi, gaaside kogus suureneb intensiivselt ning kuuli liikumise aeglustumise kohas tekib ülerõhk. Kui see rõhk ületab suuruse, millele on arvestatud vintraua tugevus, siis vintraud pundub või puruneb(Sassian, J. 2003. Teenistusrelv. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus)

puukoi kirjutas: Mõnede isemõtlejate arvates isegi rikub õlisest rauast laskmine relva!
Ja neil võib isegi õigus olla, kui püüda ette kujutada kuuli sellisel kiirusel enda ees õlivalli lükkamas!

Võtame siis "koosmõtlejatega" järgmise situatsiooni:
peale jahti püss klantsitud ideaalselt, õlitatud ja peale seda isegi veelkord kergelt kuiva tropiga- lapiga üle käidud. Nädala sesab kapis pärast jahti. Rabad püssi , autosse, ja metsas võib-olla mõni ikka ka viskab pilgu torusse.
Peale õlitamist näiteks ühekordne lapiga ülekäimine ei tee alati veel laskmise tarvis õlist puhtaks. Soojaks nühitud püss pannakse ju PÜSTI kappi, ja päevade jooksul valgub õlikile vaikselt allapoole, jõuab näiteks mingi väikese defektikohani -"auku". Selle koha peal toimib kapillaarsusjõud teisiti. Defekti alaosas moodustub niiöela värdjas tilk (pikemal seismisel muidugi osaliselt kile ühtlustub), mis püsib paigal.
Ja kui nüüd sellisest torust pauk panna, siis sellise liikumiskiiruse juures ei jõua õli eest ära minna ja mitte ühtlast valli moodustades surutakse just selle "augu" poole. Kuna õli pole kokkusurutav, tekib sellise "augu" kohal hüdrolöök! Ja seejuures väga tugev! SUUREMA defekti korral saab toru sellise koha pealt niiöelda väikese muhu .

Ja püss hakkabki loopima!
Aegu tagasi on kollegidel just mitu 5,6- st põõsasse visatud just sellise helde õlitamise tulemusena.
Barsidel ka ilmselt selliseks eksperimendiks mitte kõike kõvem toru ei olnud

Ma ei saa aru, miks te puuvillatroppe ei kasuta, mul kogu aeg Brunox rauas, pikemate perioodide jaoks Ballistol Klever õli, enne jahti või eelmisel õhtul asjade pakkimise kohustusliku elemendina lükkan 1-2 troppi rauast läbi, raud sätendab nagu peegel, puhas ja laskmiseks valmis!

Kaupo. Kas oled täheldanud, et ka peale puuvillatroppida rauast läbilükkamist ikkagi paar esimest kuuli tsipa kõrvale kalduvad?
Oma .22lr- ga on ilmselge, et kaks-kolm esimest kuuli lendavad arusaamatult ning edaspidi olukord stabiliseerub.
Võibolla on täiskaliibriga veidi teised lood...

Mul lendavad kõik kuulid peale puhastust ühte ja ei mingit kõrvale kaldeid pole seniajani täheldanud!

Mis püss padrun ja kuul?Kui kaugelt lasid?

Püss Tikka T3 Varmint, kuulid 9,7 mega, 11,7 vulkan ühteauku ja 12 mega iselaetud 2cm kõrgemale. 100 meetrilt!

Sorry 308 win!

22-lr.i puhul võin mina ka sama tähendada , et kui pärast puhastamist veidigi õline lapp rauast tuleb siis esimene lask metsa läheb , aga järgmised ikka täpsed, niiet esimene lask 22 puhul jah tuleb vabatahtlikult kodus kuhugile muru sisse lasta

Ninja.Mis marki relv? Mul Marlin-925 ja pole küll sellist 1.lasu probleemi olnud.Äkki erinevus selles,et Marlinil vintsoonte arv raua ristlõike kohta üle 10, pole suutnud=viitsinud neid täpselt kokku lugedagi ja vindi harja kõrgus tundub madalam olevat kui TOZ-l.Seega:peale laskmiseelset puhastamist jääb õli rauda vähem.Ärge väga pahandage kui terminoloogias eksisin ,sorry !

MC-12 , vene stendi püss ja 74 cm pika rauaga , sooni ei viitsi lugeda aga vist 6 oli , aga see võib olla küll nii , aga ebatäpseks pean seda et 50 meetri pealt on esimese ja teise kuuli kõrguste vahe 1 cm , kellele palju kellele vähe

Vanemad laskjad on 22 LR püssidega eriti huvitava süsteemini jõudnud - üliüpaljud ei puhasta üldse. Need, kes puhastavad, ei tee seda enne võistlusi - väidavad, et kõigub ka 10 lask (kardetavasti kinni ebausus, vana moona ja puhastusvahendite mälestustest tekkinud kuulujuttudes, mine tea).
Kindlasti on tina ja vase eemaldamise vahendid erinevad aga vana kooli treenerite elavhõbedapulli ei soovita küll kellelgi katsetada (mõjub edasi antavatele geenidele, soovitan aga kõigile, kes värdjaid lapsi tahavad saada ).
1-2 lasu kõikumist aga pean peale puhastamist alati normaalseks nähtuseks. Tuleb vaid katsetada, mis suunas ja kui palju see miskil distantsil mõjub. Minu kogemused on, et üles paremale-vasakule - eri relvadel erinev kaugus (ei ole alati sama, suurusjärk küll).