Lühemaks tehtud raud

[Nivaomanik]

Kas keegi oskab seletada kuidas mõjub relvale (laskeomadustele) kui tema vintraud on lühemaks tehtud.
Konkreetselt on tegemist 6,5*55 Carl Gustaviga. Raud on lühemaks tehtud ja peale seda tundub, et on ka kuuli jõud (tappev jõud)vähenenud. Isegi 50-60 m pealt lastes ei läbistanud kuul põtra.
Arvestades seda, et tegu on tehtud (raud lühem), kas on midagi millega saaks olukorda parandada laskemoona kohalt.

[Pelle]

Raud lühem - gaasid mõjuvad kuulile lühemat aega ja väheneb nii kiirus kui ka energia. Pikal distantsil võib kuul ka ebastabiilsem olla (ei saa õiget pöörlemiskiirust sisse).
Kui poemoon tõesti nõrgaks jääb, lae kuule ise. Kasuta näiteks ~9g kuule ja suurimat lubatud laengut. Saad vähemalt lühematel distantsidel piisava ekspansiivkiiruse sisse.
Ah, ja see, et kuul põdrast läbi ei läinud, ei ole ju mingi näitaja! Parem ongi kui kuul kogu oma kineetilise energia looma kudedele edasi annab.

[baddmann]

Millist ligikaudu 9 grammist poolmantelkuuli 6,5-le soovitate ? Kui arvestada, et lühem raud = järsem ja raskem tagasilöök, siis sellele lisatavad maksimumlaengud muudavad laskmise suht ebamugavaks. Lisaks hakkab näiteks Lapua tabelis poolmantel peale 10,1 grammisest Megast, mis ongi sellele kaliibrile kõige raskem kuul seal üleüldse.

Ühekordne põdrast mitteläbilendamine muidugi ei pruugi midagi eriti näidata kah nagunii.

BM

[Mart]

Ega kuul looma läbistama peagi,kui kogu energia,mis kuul endaga kannab looma jääb,siis ju hea.Meil .308-aga lastud põtradest ka küllalt kuule välja võetud.Mille põhjal sa arvad,et löök liiga nõrgaks jäi.
Ja muidugi võid valida raskema ja ekspansiivse kuuli.
Peale Lapua pakub ka Norma sellele kaliibrile valikut.

[Joosep Käba]

Distants 35-50m(ei mäleta enam täpselt), noor pullpõder, kaliiber 30-06, moon Lapua laetud 12g mega, püss tuttuus tikka, kuuli teispoolt naha alt(kuhu ta tihti jääb) üles leidsime. Faktiliselt ka nagu ei läbistanud looma. A laks nii tugev, et põder ümber kukkuda unustas. Olevat jupi aega seist ja siis kohapeale ümber kukkund.

[Nivaomanik]

Olgu selle läbistamisega kuidas on, aga olen näinud kuidas sama relvaga enne raua lühendamist põtru lasti ja tulemus oli teine. (1 kuul ei näita muidugi midagi aga 4 lasku rindkerre ja mitte üks ei läinud läbi. Distants 50-60 m)
Kuuli valikust pole ju 6,5*55-le raskemaid kui 10,1 saadagi. Seega tuleb lihtsalt ise proovida laadida neid max laenguga ja võibolla hoopis minna üle veidi kergemale kuulile ja kiiremale rohule.

[Kellamees]

Üsna olulise faktorina tuleks ka arvestada raua suudme mõju tihedusele. Võib olla, et see relv jääbki ainult 50-60 m relvaks ja siis ka ainult paras põtra lasta. Ehk juba siledaga mõttekam jahti minna?!
Olles ise saanud lasta kastreeritud vintraudsega loetlesin miinuseid rohkem kui plusse ja rohkem ei taha. Isegi kui tõsta kuuli läbilöögivõimet ei saa vast sellest enam elujõulist asja. Miinused mis leidsin: aktsepteeritav tihedus kadus, tagasilöök suurem, kuuli läbilöök vähenes, kuulid olid märgis risti (mõned), ka pauk kõvem (ei kasutanud kõrvaklappe) kui enne. Ei mäleta kahjuks, kui palju oli rauda lühendatud, kuid enda ebameeldivaid kogemusi ei soovita kellelegi.

[bighornet]

Olgu selle läbistamisega kuidas on, aga olen näinud kuidas sama relvaga enne raua lühendamist põtru lasti ja tulemus oli teine. (1 kuul ei näita muidugi midagi aga 4 lasku rindkerre ja mitte üks ei läinud läbi. Distants 50-60 m)
Kuuli valikust pole ju 6,5*55-le raskemaid kui 10,1 saadagi. Seega tuleb lihtsalt ise proovida laadida neid max laenguga ja võibolla hoopis minna üle veidi kergemale kuulile ja kiiremale rohule.

Palavus on järgi andnud ja neelame suhu võetud vedeliku alla!
Mu meelest on selle Gustaviga üldse veidi erilised lood.
Püssid, mida rootslased siia klubi kaudu saatsid, olid kohe 600 pikkusega jahiks kohandatud (peale lukuosa oli kõik laost uus!). Ja teised, originaaltorudega, varraski all kaasas, kaba peal sälkusid üks ja enam.
Kui jutt käib neist viimastest, siis nende seas oli eksemplare seinast seina.
Kui nüüd seda äravõetud viimast ca 150 mm nii oluliseks lugeda, et metsauhkuse kohe põlvitama paneks, ei usu!?
Ekspansiivsusele küll vast.
Soovitan võrrelda erinevaid 9,0 - 10,1gr poolmantleid ja nende kineetilist energiat nii 100, 200 ja 300 m peal (aga 308 ja 30-06 võrreldes?).
Arvan, et tuleb uue torupikkusega väljavalitud moonaga jälle tiirust alustada ja metsas too asi õigesse kohta sättida. Kord aitas vilegi, nagu nagu rebasele, kes pidurit pani, et ennast õige nurga all hetkeks poseerida.
Arvan, et tabelites antud andmed käivad just jahi- (600 sm), mitte lahingurelvadel kasutamise kohta.
Metsas need 1-2 sm kuuli jaoks on ju ikka väga olulised.

[Mart]

Pane meile siis see raua pikkus kirja,siis saab asja natuke uurida ja andmed programmi sisestada, saab teiste padrunitega võrrelda ja kohe näha palju matsu vähemaks on jäänud.Mõõda nii,et lukk kinni ja siis puhastusvarras toru otsast sisse ,kriipsuke vardale,varras välja ja siis mõõda ära palju said.Pane siis kirja ka andmed moona kohta ,mida siis kasutasid.

[puukoi]

See, et kuul läbi ei lähe 50-60m peal, ei ole veel näitaja. Olen 308win-iga lasknud 25m kesiku - kuul jäi naha alla pidama. Sama pauguga lasin 150m pealt põdra,-ennäe imet kuul läks läbi. Nelja pauku vaja ei läinud, loomal tuleb ka hingeheitmiseks natuke aega anda.
Selge on see, et raua lühendamine mõjub kuigivõrd nii tulejõule kui täpsusele. Aga kindlasti mitte niipalju,et see nüüd jahiks kõlbmatu oleks!

[Nivaomanik]

Relva vintraua pikkuseks on nüüdseks 55,5 cm. Vintrauas on 4 soont ja vaatluse järgi teevad need 4 soont 3 pööret seal.
Moonaks oli 10,1 g Norma Vulkan(tehase toodang).

[Olavi Kool]

midagi ei juhtu kui lõikad lühemaks. Meiekandis neid relvi hulgim ja kõigil 16 cm otsast maha lõigatud. Kaasaegne padrun on toodetud laskma 60 cm pikkusest rauast ja mina isiklikult leian, et pikemat polegi vaja. Enda püssil raud 52 cm ja laseb ka.

[kakuke]

Vähe teemast küll mööda, aga kas keegi on midagi sarnast sileraudsega kunagi teinud, st rauda lühendanud? Nii peaks saama silinderrauad.

[baddmann]

Tänapäeva mõistes ei saa mitte silinderrauad, vaid äärmiselt laiali loopiva vihmaveetoru. Silinderraud tänapäeval ei ole mitte tšokiga absoluutselt 0, vaid tegelikult ikkagi väikese rauaõõne ahenemisega rauaõõne lõpposas. Kui nüüd see osa ära võtta......noh, muidugi, oleneb sellest kah, mis tšokk ja mis ajastu relv

BM

[Priit Roostfeldt]

Mul 300 vin kah raud lühemaks tehtud ja väidetavalt pidi loopima hakkama. 100 pealt jooksis liivakoti pealt 2 cm ringi sisse ja 300 pealt umbes 6-7 cm ringi. Ei saa just öelda, et loobib. Ainult litakas käib kõvem.